Sõnale ei leiti 8886 luuletust
Ei Õpinud Mida Pidi Õppima.
Lüüriline meister, vabastiilides kindel,
toon ajupesu ohvrid tagasi rindelt,
Mängin tohtrit kui kujutlustes sipled,
mis diili teed?-Uhkuse egotripi piider,
käsi kiimleb, suuda hoida selga sirgelt,
pead virgelt, mugavtsoonis tiire teeb,
valikud ja alati lihtne tee,meelerahu suunas,
tõde ei kuula,
tegelikult omab vaid psühioosidesse suunda,
pea ei saanud eilsest puhtaks,
tunneb rõõmu kui sai kellegi arvamust ta muuta,
palga töö sljuuba, tähtsusetu õhku täis
ambitsioonist pimestatud murdja,
valitsuse murjam, endale ei taha, teistele teeb kurja,
nagu kameelion, vastaval .....
Ei kuulanud, nüüd tunnen.
Sorry ,et ei kuulanud alguses sind,
nüüd olen ise süüdi ,et puruks mu hing.
Sa ju kohe ütlesid ,et pole valmis selleks,
ei tahtnud ma aru saada ,et milleks.
Ennem kui sinusse armunud juba olin,
aina enam su ellu tulin.
Sealt lahkuda enam ei tahtnud,
tunded su vastu pole jahtund.
Mul ei ole palju vaja
Ma olen siin, et sind armastada,
armastada tingimusteta.
Mul ei ole palju vaja,
et tunda end õnnelikuna.
Loevad väikesed asjad,
mis mind panevad mind tundma,
et tahad olla päriselt minuga.
Armasta mind paremini, kui varem
hoia mind veel enam kui enne
armasta mind nii, nagu ealeski
pole teinud sa seda varem.
Las ma rahustan maha
sinu sees pesitseva elajase
las ma juhind sind,
ja vaatame olevikku, mitte kaugemale.
Ei ole midagi..
ei ole midagi
mis hoiaks meid ja seoks
ei ole vahet mingit
ei matuseks ei peoks
me käime vaid
ja elama nüüd hetkel
ja meie puudutusi
te kunagi ei tea
ja vahel üsna harva
me nagu justkui näeks
et on see keegi eemal
kes ulatab meil käe
ei ole ikka midagi
mis hoiaks meid ja seoks
ei ole vahet mingit
ei matuseks ei peoks..
ja ka see pinnavärin
nii kiirelt ära kaob
justnagu endalt pärin
kas tõusen nüüd
või vaon..
Ei enam keegi aega loe...
Vaata kallis kuidas möödub elu...
Vaid viiv ja... kaotus, ei loe siit edasi edu
Oodates igaviku õiget hetke...
Ei märka kuidas aeg piirab lõputuna näivat retke...
Öelda eile kuidas igatsen su lähedust
Küsin hing täis valu... Miks lähed täna just....
Lükates seljataha elupilte täis raame
Lugedes kokku tegemata tehtud plaane
Kas piisavalt tänasin sind antu eest....
Olen selline tänu sulle nii väljast kui seest.....
Ei enam keegi aega loe
Ürgses sängis.. Hing rahul...puhata on soe
Tahaks nii palju ja ei tahakski midagi
Lihtsat istuda.. Kuulata sind... Ei .....
Sa ei teadnud
Sa ei teadnud enne mis sul oli,
sa ei tundnud seda varem
arvasid, et olukord oleks võinud olla parem.
Seisad nüüd nõrgana iseenda ees,
vaikselt, haavatuna longates.
Alles nüüd sa tunned, et iga su sõna
Iga su lausutud sõna, peab end sööma.
Sa ei teadnud, et nii nagu oli varem
oligi sulle kõige parem.
Nüüd sa seisad alasti enda ees
ja ainult valu su südames,
kõike tehtut kahetsedes.
Ma ei ole Su arm - Sa usu, me näeme!
Ma ei ole Su arm -
olen tülinaks kaelas
Tõde on karm
Ei päästa siit paelad
Elu ilu ja üllus
On väljaspool meid
Tunnete küllus
On läind’ oma teid
Siin tundeid on vähe
On valu ja vaev
Kaunis meelest ei lähe
Jään’d ahastav raev..
On hapusid aegu,
On halvemat elu
Kuid praegu on praegu
Ja möödas on melu
Tõstad kui nina –
Siis rohkem Sa näed
Lase silmisse sina
Ja rusikast käed
Veel kalgendab pisar
Ses sinavas silmas
Kuid sära on lisan’d
See ilu siin ilmas
Ei tajugi rõõmu
Kui kurba ei ole
Elust januned sõõmu
See keelatud pole
Kui sellest .....
Kedagi ei huvita
Kedagi ei huvita su saatus,
kõigil oma rada-
sama jada,
mida mööda siia saabus.
Ära esita sa küsimust,
kui vastust sa ei oota.
Ega mina pole Jumal-
kellele võid loota.
Kõnni otse edasi,
vahel pööra ära.
Ära vahi tagasi-
vaid elul vastu sära.
Inimesed saada perse,
ise kõigi pealik ole-
tore,
kole,
vahetpole.
Nendel öödel kui sa ei suuda magama jääda
Nendel öödel kui sa ei suuda magama jääda
Sest valu on liiga suur
Siis vajud telefonisse et iseennast oma möttetest säästa...
Et vahelduseks möelda midagi muud
Mis ma teeks kui see juhtuks uuesti?
Mis saab kui igavesti jääb minevik korduma?
Ei taha ma neid öid unetuid
Kus kui hunt pean kuu poole hulguma
Neil öödel sa minevikule pöörad pilgu
Kas suudad parandada mis tegid valesti?
Su närv su sees on räigelt pilgul...
Kuigi sa ei saa aru et sa isseennast haletsed
Mis tegin ma valesti?
Kas saab miskit päästa?
Kas see ongi ainus viis... Mu ainus kainesti
Ka .....
Ma ei taha sõprust vaid armastust!
Ma kardan inimesi
Kardan olla üksi
Sest köik keda ma imetlesin
Tömbasid alla mu püksid
Jätsid mind pimedusse
Jätsid mind maha
Töbasid välja selle imetluse mu seest
Löid noa selja taha
Kardan olla söber
Vb olen lihtsalt nöder
Vaikimine kuld, rääkimine höbe
Elu on karm ja kröbe
Kuumutab kui hull
Kuni vaimuhaigust pöded
Näitab sulle tuld
Kuni oled söge
Jah.... Ma kardan olla su söber
Las ma ütlen teile
See mis juhtus eile
Jagasin oma südame teile
Rebisite selle puruks, ei tundnud leina
Nüüd peksan pead vastu seina
Antsite mul tuld kui mina andsin leib .....
Mulle ei meeldi et pean oma luuletusi nimetama
Kas ma iial näen valgust?
Kas ma iial kuulen tött?
Kas ma iial saan aru kus,
On minule loodud koht?
Kas ma iial veel ärkan?
Kas sa iial saad aru?
Kas sina iial üldse märkad?
Et valu pöhjustad kui püssi toru
Palun jätta mind.
Ma ei suuda su tahtmist täita,
Ma ei suuda enam usaldada sind,
Vöi enda tundeid maha laita
See suhe tappab mind
Lihast tühjaks jäämas minu rind
Vihast täitumas see pind
Sest iial ei taha näha enam sind
Reaalsus mu loovuses
On kui öhtune promill mu joovuses
On säilind tunded siin soolsuses
Ei tea kus viib rada siin teel
Kas iial ärkan .....
Tunne, mida ei mäleta..
Kui sinu südames ja hinges on vaba ruumi vihale!
Siis tea, et see on ära võetud paigast, kus peaks olema armastus.
Süda ja hing ei soovi enda sisse tühja kohta,
aga nad ei saa takistada tärganud isekaid ego tundeid,
mis pimestades tapavad tõelise ILU sinu sees!
Iga kõige väiksem viha tunne on jäätunud
ja kaotatud armastuse mälestus…
Inimhinge üksildases tühjuses…
22.03.2016
Ei taha uskuda
Nagu elus
nii ilmselt
ka surmas
oleme tühised
Pole oluline
kui pikk me
elutee on
või kui
lühike.
Ei monumente
ei mälestusi
ega pikka
järelkarjet
Kuidas saakski
olla
kui terve elu
vaid
kummardame
teiste varje?
Mõni ei taha
oma rada
Mõni ei oska
püüda
Mõni kardab
ja ehk
sosistab
selle asemel
et hüüda
Hüüda
et oleme
vabad
vabad diktatsioonist
vabad rõhumisest
Vabad olla need
kelleks meid loodi
Sest ma
ei taha uskuda
et halliks massiks
meid loodi.
Meil on ju
ka erandeid.
Hea toogi.
Anna andeks, aga ma ei suuda
Sina olid see, kes mind õnnelikuks tegi!
Sina olid see, keda eales otsinud ma!
Sina olid see, kellest ma hoolisin ka!
Sinule mõtlemiseta elada enam ei suuda ma.
Sinuta õnnegi pole ju enam.
Sinuta ma enam jätkata ei taha,
Sest Sinuta on mul olla igavesti paha.
Pisar silmis, põlvili maas anun ma,
Et mulle siiski andestaksid Sa.
Ehkki meeletult olen oma sõnadega haiget teinud Sulle.
Kuid elumõte oled ju mulle.
Ja seda igavesti Sa tea,
Et oled minu kõige kallim vara!
Ma kaua enam ei oota
Ma kaua enam ei oota,
ei vaata, seda igavat laata,
sa võiksid juba tulla
ja mitte enam minna
sinna suurde linna.
Lihtsalt võta oma kindad,
ennem kui ennast üle hindad.
On ka paremat kui sinu töö,
kaota kõik ülesanded vööl.
Lihtsalt lase ennast vabaks,
kasvõi korraks
ja sul hakkab parem,
kas hiljem või varem,
tunned et oled noorem,
kiirem ja suurem.
Hea lõhn sul juures,
kindlamad sul juured,
kas sa tuled,
kuuled, need soojad tuuled
tulevad kui nooled,
noored, kes on nende poolelt,
voorelt, kõik ühelt koorelt
tahavad, et ka sina,
oleksid nagu mina.
Kui mind homme enam ei ole
Kui ma olen täna siin
ja mind homme enam ei ole
ja alles siis ma võin
kuuluda kellelegi teisele.
Ja siis kui on juba hilja
tahaksid kõigest loobuda
ja sooviksid,
et annaksin sulle võimaluse.
Aga kui mind homme enam ei ole
kas otsiksid mind ülesse?
Ja kui mind homme ei ole
ei ilmu ma kunagi su kõrvale.
Kui mind homme ei ole
loodan, et kuulud minule!