Sõnale eile leiti 688 luuletust
eile õhtul
see teadmine
õhtul voodisse heites
suvi üleni pole ära läinud
meele teeb rõõmsaks
ja kergeks hommegi
avatud on astrite jahe
jorjeni kollane päikese õis
nende õitsemist aias
pimedani näha võib tee
ääres pärast hommiku
kargust üksiku võilille
pärani suud vereski
veel alles suve
vabadus ja päike
nagu ees sul oleks
veel miljon heldet
käiku õhtul ehast kumav
akna ruut kõik muu
uus ja hiigelsuur
eile õhtul eha valgusel oma sisse tulla lastes
päev hääbub õhturahuks
hing muud ei soovi
oleks igavesti alles
oksal leht taevas pilv
sipelgas enne loojangut
oma pessa teel
maihommikul tee ääres
avaneks võilillel õis
sellega koos olla
saaks veel kordi meel
01. 08. 2023
eile õhtul
õhtu rahu õhkub
päiksest soojaks läinud
tee äärselt männi tüvelt
põllult kus rukis
loob endale terades pead
ülal vihmast tühjaks
jäänud pilvest sellest
et ööselgi aias
õitsevad lilled
suugi enam ei küsi
see kõik on milleks
kui saanud oled
teiste kõrval samuti
päikses avanenud lilleks
Eile Toomel
tere Jaak oled tagasi
ülikoolis otsimas
vabadust ja tõde
oma poisiea meelele
eesti keelele
kohta taeva all
Riiast tulnuna kepp
tükk maad otsast
lühemaks kulunud
astumast Alma Materi poole
end usaldamas tema hoolde
ole tänatud tolles hämaras ajas
tee näitamise eest
pronksi valatuna tokk peos
nii seismas
praegugi meil silme ees
Tartusse teel
Eile oli lootust
eile oli lootust
päikese käes lõpuks ennast sirutada
nagu lill valguse poole vaadates
täna aga tundetus ajab tundetust taga
kõik on igav, ma olen kohal
samas ei ole ka
huvi puudus
sest ellu jäämine on tähtsam
kui värvikirevad emotsiooni puhmakud
ma peaksin ju olema rahul
ometi on selles mingi omamoodi lõpetatus
mingi amputeerimine, mis on oskus
mitte kohe tunda oma tundeid
vaid minna automaatpiloodile
tundetusse
robotlikku maailmakäsitlusse
ja siis mõelda, et huvitav miks küll ometi
ma olen nii tundetu
ja siis sa haarad mingi vitamiini järgi
ja loodad, et jus .....
Eile
eile mu süda avanes
ja sinna tuli ruumi juurde
justkui nagu kergendus
ohe
ma tajusin, et olen taas õigel teel
südame teel
ja seda vabaks laskmist oli mul vaja
et leida taas tee Koju
et leida taas tee selleni, kes või mis ma olen
ja kelle jaoks mind siia maailma loodi
näppisin eile õhtul paar tundi vanu värsse
Näppisin eile paar tundi sõnu
lööb meeled õhevile
teel metsas põllul aias
nüüd lume sulamine
õhus sääse pirin
küla kohal kure lend
ka sina ära
ei tunne enam end
kui joodavad su
päeva päikse hellus lembus
märtsi sinas
lõo kristalne kõrge triller
õitsva kraavipaju
esimene embus
*
nüüd kodus õitsvad
ristiheinad
tuul mängib lille lõhnaga
Ernst Enno
kuis hetkes olla võib
nii palju heledust ja leina
selle hetke kõrvale
mul midagi pole panna
mis suudaks seda
sõnades aega edasi kanda
*
Isa ma ei suuda
Püha Paavst .....
Mässav meel,eile veel
Meri mässas
Lained tihedalt vastu kallast lõid,
tugevalt uuristasid, sõid
Isegi taevas merega üheks sai
Keegi rahumeeli teed jõi,
pirukat sõi
Vabaduse hümn,--
kellegi pikali lõi
Sini must valged lipud
ja plakatite read....
Süda verd tilkus,
tunded lõid põlema
Hinge kurbus räsis
Miks nii valus peab olema?
Tänasest saanud on eile
Vaatame üksteisele silma,
Ei vaata kaua,
jääd minust ilma.
Küsida küsimusi võib lõputult,
vastuseid ikka ju ei saa.
Tänasest on saanud eile,
see meelde on jäänud meile.
Tänasest on saanud ju eile,
ei ole tähtis see teile.
Mõttetuid mõtted, magamata öid
ei meenuta me,
sest mure need ainult
kaasa ju tõid vaid meile.
Elame hetkes, mis põletab südameid.
Elame hetkes, mis kokku tõi meid.
C.S.
Joostes rõõmu järele
Nii ihaldan lõpuks püüda,
Südant soojendavat rõõmu,
Roidusin juba valjusti hüüdmast,
Et kustuks raevane valu lõõm...
Ringitan ettemääratusega iga sammu,
Sedasi väldin ma valu teket,
Kuid vahel ammendub mu ramm,
Ehk toob see kaasa rõõmu leket.
Kui hiilin ära kindlast käigust,
Lahkeid mõtteid kohe valu kummutab,
Jättes hinges kustumatud laigud,
Jõuab ka õnne alget lammutada,
Ei unusta ajada peale kõva kärinat,
Mida jõutusest ei suuda ma summutada.
Silmavaatest ähmast loori,
Väga tahan kergitada ma,
Kaugemale visata ära koormat,
Ning hakata sügav .....
Pauk!
Üks kõva pauk käis
kui andsin kellegile molli
ja seda asjatult nagu näis
paistab, et mängisin lolli;
lapimaale oli kuulda
et paiskasin kellegi siruli
jõuluvana seda ei poolda
aga päkapikk öösel ikka tuli;
ta pistab soki enda otsa
ja see pole ta pea
ta mulle tõi midagi lihtsa
mis see on, enne ei tea;
kui hommikul ärkan
üllatus mind kutsub
kätt toppides seda märkan
kuidas miski sokis lirtsub;
nüüd tõuseb mu pulss
see oli täis valget haisvat lobi
kuna olin eile paha poiss
sisestas pääkapikk mu sokki oma jobi
Sinust Mõeldes
Eile veel...
Hingamise peatasin kui Sind kohtasin
Mõistuse kaotasin kui Su silmadesse vaatasin
Oma hinge ja südame andsin kui Sinuga rääkisin
Täna vaid...
Sind igatsen, ootan ning Sinust mõtlen
Iga hetk, minut või tund, iseendaga võitlen
Sinu pilku, huuli ja Su lähedust nii väga ihkan
Homme jälle...
Sind kätel kannan või hoopis kaisust leian
Kuulen Su häält, Sinu siidist nahka puutun
Sina minu ja mina Sinu omaks vaid muutun
Halleluuja
Ja päike tõuseb idast,
loojub läände.
Tee pöörakuni sirge,
siis teeb käände -
ning keerab ette hoopis
teise pildi,
mis ära muudab eilse
hinnasildi.
See oli kõigest
täpselt sinnamaani,
kui minu tundeid seljalt lugesid...
Kes keeras vimaks pea ja
avas huuled,
kui vaikselt ääriveeri
kaissu pugesid?
Kakskümmend aastat
valmida võib salm,
nii nagu Cohen'il see Halleluuja...
Kuid tõesti - kui on
leivad ühes kapis,
ei ole aega süüa
ega juua.
/Mari*Uri/
MUNADEPÜHA
Täna leidsin hoovist munad
kes küll on need munenud?!
kas on tõesti võõrad kanad
meie hoovi pugenud
Kaagutamist pole kosta
ega tiivasabinat
aga põõsas keegi norskab
haaran kätte labida
Hiilin lähemale siis
mida näevad silmad
lakku täis on naabrimiis
pükstest jäänud ilma
Eile jõudis hilja koju
pigem täis kui kaine
"Tule siia, vana roju!"
karjus talle naine
Alandlikult roomas ligi
teda see ei päästnud
kurba nägugi veel tegi
seegi meest ei säästnud
Proua vaatas talle silma
ütles: "Nüüd on kõik!
Munadest jääd kohe ilma
ja siis kao siit - .....
tuumaheidutuse kohta lugedes
kergem hakkab mis
ka ilmas ei juhtuks kestab
miljardeid aastaid taeva
all edasi veel elu ime
avaneb päiksega krookosel
võilillel kraavi pervel rohus
üleni õis
hakkab idanema seeme mullas
päevas tagasi kõik mida
ahnelt eile õhtuni jõid
nähtavaks saab olemise hiigeltung
iga lehe sünd päikeses olemise sund
Masendav teada
Miks mulle ei meeldi, kui
tuleb rahvas ikka kokku
aga sellel kiiks, ütlen hui
pean idee võtma lahku;
eile oli pensipäev
alles siis oli näha vanakesi
kelle jaoks elamine vaev
jagavad samat toitu mitmekesi;
130 € pensionist maha
tahetakse ju arvestada
kõrge vanus teeb paha
ei lasta tulevikus lõõgastuda;
vanurid tulevad välja, sest
neil pole muud elus teha
poputatakse naist ja meest
1x kuus väikse rahaga oma keha;
muidu muudmoodi pole elada
kui väikese rahaga jälle uut
pensionit ajast aega kannatada
kui utoopiline see marsuut;
aeglane mädanemine, ma üt .....
