Sõnale eldes leiti 254 luuletust
Sa andsid SÕNA.
Sa võtsid endale vastutuse,
kui võtsid SÕNA kasutusele.
Sa andsid kellelegi sõna,
ma olen sinuga ,kuidas kõlab.
Kui tahad sa seda kasutada,
siis ole ka valmis vastutama.
Ei ole ,et ma võtan ta tagasi,
vabandust seda öeldes ma magasin.
Ei see oli täiesti ilmsi,
ei pilkunud sul silmgi.
Sa andsid oma sõna,
käitu nii ,et see hästi kõlab.
Elutõde
Ma ei talu seda maailma, neid pingeid
See hävitab kõik, mu viimsegi hinge
Unistused võimsad, ilusad ja suured
Kuskil maailma otsas nende juured
Pole jõudu
Olen täiesti nõutu
Nurka surutud - murest murtud
Kui vaja, pole kedagi
Ütlevad " Pole su elul häda midagi "
Nad ei tea minust kogu tõde
Ütlevad lihtsalt, et ma veidi peast sõge
Keeravad pehmelt öeldes selja
Hiljem mõtlevad - miks hääbun, inimesi pelgan
Ma ei salli valet, vassimist, valskust
Inimeste osas ei kaota valvsust
Andes endast kogu väest kõik
Vedades eluga agaralt köit
Ometi ei vii pingut .....
IGATSUS
HALLIDEST PILVEDEST PUDENEB PISARAID
KÜLM HETKEKS NEID VORMIDA PÜÜAB
FILIGRAANNE KUNSTITEOS LIUELDES
MÄRGA MAAPINDA SUUDELDES HÜÜAB:
VÕTA MIND! ÄRA KÜLMA ME VAHELE LASE!
KUIGI KÜLMANA OLEN VEEL KENAM
JA PÄIKESE PAISTEL NII SILLERDAV
TAHAN SIISKI SUL PAKKUDA ENAM
Hingates ööd
Ma hingan sisse pimedat ööd,
mis lõpuks taaskord on minu.
End vastu ta varje löön,
vaikselt sosistades palun.
Mõrkmagusad pisarad palgel
ja kõrbenud usk minu sees.
Huultega vormin ma palve,
mis siiski kindlamaks ei tee.
Kuid üks kristallselge kaneeline hääl
vaidleb mu kurbusest tilkuva minaga.
Mu sisse ta särav peegeldus jääb
ja pehme lohutav puudutus sinama.
Ta palub: "Laula närbunud õitele,
valge lumega kaetud, mis on.
Sa vajud surmaga sõideldes,
suudle, teeksle, et elus nad on."
Ma rahunen unepilvede varjus,
päikeses kuivanud taim .....
Jaga oma maailma
Näita mulle uut maailma
Seda mis asub su südames
Sest üle köige tahan sinna
Sest eksisteerin teeseldes
Köik valikud vöivad viltu minna
Kuid jääb see mis elab sinu sees
Tahan vaid tunda su huulte pinda
See see valik on sinu ees
Lihtsalt tahan kuuluda sinna
See maailm sinu südames
Palun anna mulle vöimalus
Luban et kasutan seda targalt
Sest ilma sinuta on maailm nii vöimatu
Ja sind kaotada ma kardan
Me leiame koos armastuse
See maailm kus puuduvad vöimatused
See koht, me kahekesi selle asukad need
See koht eksisteerib vaid sinu sees
Otse sinu südames
Kui homne algab sinuta
Kui homne algab sinuta
ja sa pole nägemas
päikesetõusu, mis leiab
mu täis nutetud silmad
sinu jaoks.
Ma soovin, et ei nutaks nii palju
mõeldes,
kui palju jäi ütlemata.
Sa armastad mind sama palju
nagu mina sind.
Ja iga kord kui mõtlen sulle,
tean et igatsed mind.
Kui homne algab sinuta
Üritan mõista,
et ingel tuli, kutsus ja võttis.
Võttis su käest,
mainides et su aeg on käes.
Üleval taevas ja
et pead maha jätma
kõik kes kallid.
Kui sa keerasid selja minema hakates,
su silmist kukkus pisar.
Elu jooksis silme eest läbi.
Sa ei taha surra.
N .....
Emale
Tean Hinge üht, mis nii ustav,
teist sellist ei leida saa.
Ta najal võin tühjaks end nutta
ilma häbi tundmata.
Tema kannab mu mure ja valu
ning see iialgi koormaks ei muutu
ja Ta midagi muud ei palu,
kui vaid leevendust anda Ta suutnuks.
See Hing on mu Ema - vaid Temas
peitub rahu ja hingesoojus.
Talle mõeldes on alati kevad
ning südames elab noorus.
Südame hääl
Me elu keerleb kella küljes,
Me jälgime neid kõiki reegleid,
Me isiksus on numbreis meie süljes
Ning naeratades väldime me peegleid.
Kas inimesed ongi selleks siin,
Et pimedana kogu elu sõuda?
Et kuidagi või ükskõik kuhu jõuda?
See lihtsalt mingi tähtsusetu liin!!!
See liin, kus kaob olevuse mõte.
Me ekseldes koos jälgime neid tunde,
Kus igal hetkel juhtub sadu sünde,
Et pikendada jada - tühi võte!
Must majakas
Taevalaotusesse tähtede järele siruta käed.
Pöörases kiiruses lenneldes-valgust sa minemas näed.
Ühel hetkel on pimedus-ääretu tühjuse väli
Ükski eksinud Hing pole eales siit lennanud läbi.
Vahest näitavad teed meile kõverpeeglikildudelt peegelduv tähtede kiirgus
Justkui majaks öös, lastes tunda sul välise petliku hiilgust.
LJ
*****
Oled minu hing, mõistus ja
Elu
Kuid Sulle mõeldes tekib kirjeldamatu
valu
Justkui kogu maailm variseks
kokku
Aga ei, mõtted Sust ei lähe eal
lahku
Oled minu olevik, tulevik ja
Päike
Sooviksin, et vahemaa Sinuni oleks
väike
Kahjuks pean Sinust varsti-varsti ütlema
lahti
Saan võtta Sind vaid kui hinnalist
sõpra
Ja saladuses hoidma, et pidasin Su üle kunagi
jahti
Ehkki tegin seda omal moel ja
mõttemaailmas
Olen siiski ääretult tänulik, et ma sain Sinuga
kohtuda
Tänu Sulle nägin midagi kaunist, see oli
vikerkaar
Enam pole põhjust millegi pärast
ko .....
kuu poetanud põrandale hõbelehti
õrn mustjas riie katmas laotust,
kõik alles lapselikult habras on
unised käed hoidmas
ja peake puhkamas rinnal,
mis küll annaks, et
nii see jääks
kuis nüüd ma magama pean!
Oh ei,
Sinust mõeldes purpurõhetus
ja silmad kisuvad pisaraile
Armastan, kuid ei tunnista
Silmside surmaga
Juba väikesest peale painab mind küsimus, mis on kodu ja kuidas seal olla
Kas on see justkui piinakamber, kus tunnen vaid valu ega teki tahtmist siia tulla?
Ma ei mõista teisi, kes mööda minnes hõiskavad, et koju naastes tekib alati soojustunne
Kuna mina olen sunnitud elama hirmus, sama hästi võiksin vajuda igaveseks unne
Jah, ma oleksin saanud tegelikult sel hetkel midagi teha, näiteks küsida kelleltki abi
Aga toona ei tulnud ma selle peale, värisesin vaid, lootes, et saab peagi kõik läbi
Ma vihkan sinu öeldut, mida leiad vaevaks mulle lausuda vaid kord kuus
Sa ütled, .....
"Jälle hommik"
Viimane nädal enda eest pole kandnud hoolt,
öösiti olen ärkvel ja päeval jälle magan.
Unereziim sassi löödud elu poolt,
mis vahepeal karm, kuid õiglane.
Suunan oma silmad ma taevasse,
pilved mängeldes lahkuvad,
ilusale ööle ruumi teevad,
mu pilk tugev kui liiper kinnitatud maasse.
Armunult silmitsen neid säravaid tähti,
samas linnatuled vaikselt süttimas.
Valus reaalsus tagumas jalaga perse,
kohusetunne, nimetagem seda nii.
11.11.2015
Armsale inglile
Iga sinult saadud kallistus
õrn nagu ingli puudutus.
Reaalsustaju kaob
sind õrnalt suudeldes.
Ma teen kõik sinu heaks,
mida iganes soovid.
Ja et sa seda ka teaks-
siis sinust ma hoolin.
Armastus Sinu vastu
iga hetkega vaid tugevneb.
Saab unistus teoks,
kui meist sünnib legend.
15.10.2009
Murdsid mu südame
Kui sa ühel hetkel ärkad
ja mind enam ei ole,
siis tea-
-olen läinud.
Kui sa ühel hetkel taipad,
et tegel´t sa ju vajasid mind,
siis teadmiseks sulle:
Mu unistused tapsid, sest
sa ju ei armastanud mind.
Armastasid mind teeseldes,
kuid mina sind päriselt.
See purustas mu südame
ja nüüd olen lahkunud igaveseks.
Sa võid mind taga nutta
aga see ei aita.
Kui otsustad järgi tulla,
siis ka see ei aita.
Armastus muutunud vihkamiseks,
teinud järsu kannapöörde
ja ei muuda seda enam vastupidiseks
mitte kunagi, mitte miski.
05.02.2009