Sõnale hall mass leiti 13 luuletust
Nagu Meri
Ma näen seda lainet.
Ma kuulen seda lainet.
Milline neist esimene,
milline jääb viimaseks.
Must vesi saab puhtaks,
kui annad talle aega.
Puhas vesi jääb puhtaks
kui ennast ei vaeva.
Kuigi tahaks ma solkida,
minna teistega kaasa.
Kuid kas teistel on õigus,
kas mu ootamine teeb tasa.
Kas minu laine on erinev
või lõpeb ka kaldal.
Kas mu vesi on verine,
kui tuul mind kannab.
Ei taha uskuda
Nagu elus
nii ilmselt
ka surmas
oleme tühised
Pole oluline
kui pikk me
elutee on
või kui
lühike.
Ei monumente
ei mälestusi
ega pikka
järelkarjet
Kuidas saakski
olla
kui terve elu
vaid
kummardame
teiste varje?
Mõni ei taha
oma rada
Mõni ei oska
püüda
Mõni kardab
ja ehk
sosistab
selle asemel
et hüüda
Hüüda
et oleme
vabad
vabad diktatsioonist
vabad rõhumisest
Vabad olla need
kelleks meid loodi
Sest ma
ei taha uskuda
et halliks massiks
meid loodi.
Meil on ju
ka erandeid.
Hea toogi.
Eesti ajalugu
Ega ei saagi ausalt aru, kuidas me püsima jäime, Brockmann luuletab me lugu.
Ega me muud, kui sajandite tuhk ja tuhandete aastate kaja, tuul puhub tuhka, katel kajab,
See, kes valitseb me minevikku, juhib tulevikku ja olevik on pelgalt hallutsinatsioon,
Tartu linn kannatab Põhjasõjas, Käsu Hans laulab laulu,
Igavesti ootame oma valget laeva, laeva, millest saab meie hukatus ja unustus.
Kristjan Jaak peab end tõeliseks eestlaseks.
Eestlane, ise ei mõista, käib oma aurukatla ümber.
Elu ja surm, me lõpmatu tants ümber aurukatla, surm ja elu.
Looduseusku ennemp kui Juma .....
Elu oli "vale"?!
kõik mu suhted olidki ehk valed
valedel alustel valedel kokkulepedel
teiste soovide järgi painutatud
ja kui tegin lõvist kisa
siis hakata ettekäändeks tooma mu hallitooni kleiti
hiirekesed nii ei tee
kuidas teine saab anda hinnangu
kui ma isegi olen veel kahe vahel,
kas ma pole mitte draakonite munast sirgunud isend
sa näed ainult seda, mida sa koged
ja kogemine on puhtalt subjektiivne
isegi kehalised märgid ja tajud,
mida arvad, et nägevad, võivad olla sinu mõistuse manipulatsioon
seega, kuidas sa usaldad midagi, mis tundub nii õrn ja hea
võib-olla vähe oled va .....
Proua Kuu
Proua Kuu ilu
kahvatamas sinu oma ees.
Ta langetab oma helehalli pale,
et silmata
seda taevalikku valgust,
millega isegi jumalad võistelda ei suuda.
Valgust,
milles mina nii tihti
sinu teadmata peesitan.
Proua Kuu põlvitab aupaklikult Sinu ette,
laotades Su silmi tähed,
riputades kõrva planeedid
ja loovutamas osa endast -
tehes seda ilma igasuguse kahetsuseta.
Ta asetab Sinu ihule
rüü, millesse tikitud
kuldniidiga piirideta armastus,
hõbeniidiga igavene andumus.
Proua Kuu kirjutab
sinust sümfooniaid, harmooniaid ja meloodiaid,
sosistab need tundelisel .....
Kui rohelus asendub halliga
Eestis on linnad rohekad
Tallinn, Kilingi - Nõmme, Pärnu ja Viljandi
neis parke, alleed, metsatukad
ja üle mitme aiandi;
aga paraku ahnus on piiritu
linnavalitsuselt lube väljastatakse
mis tehakse on liiga siivutu
rohealade arvelt juurde ehitatakse;
nendeks torustik, uued majad,
asfalteed, elektripostid
eramaad ja laienevad parklad
ning maa - alused kaablid;
mul kahju näha
kuidas põlispuid või võsa raiuda
seda linna "arenduseks" pealtnäha
aga inimesel vaja kõikjale laiuda;
selle asemel, et uuendada
vanu hooneid või muuta süsteemi
ei viitsi, ei t .....
Vihmane öö
jalutan
vihmasel ööl
keset betoonlinna pimedas
kive vihaselt löön
hinge valutan
ma ei tea miks
süda vihaselt lööb
ma ei tea kuhu lähen,
ent sealt uuesti alustan
näen vaeva ja töötan
riskin ja panustan
kannan halli massi taaka
mida raske on kanda
egoist nagu olen
raske alla on anda
Peaaegu Inimene
Naeratus kui portselanist,
vaevatus kõik mida silm näeb,
mustakaks halliks maalind,
nähes pinnapealsust,
tundmata sügavust,
hääl pingul igal real,
mida keel veab,üllatub,
saades natukenegi soojust,
ei enam ta ammu pole jooksnud,
istub vaikivalt räästa all ning jälgib,
mis selles massis toimub, ohkab,
pole lootust, miski ei kordu,
ei otsi lohutust, nõnda ka ei joobu,
külma südamega realist, seda ei ütle,
ta teab sind, ta näeb mis sinus toimub,
ei millestki siin ta enam kinni ei hoidnud,
kõik ennast eraldas, kõik temast loobus,
ka sõltuvused, ta ei tea isegi .....
Mobiilnemorbiidne
Jäädvustamas; mida ei suuda tähtsustada;
Täpsustamas midagist mida iial ei ma taba;
Parem pihta ei hakka; lasen lahti looma;
Kes paneb iga aruka kartma; arvan midagist;
Kui su kurja pilku silmasin;ühel lausel paljastan;
Enamik su haavasid; sõnad mis kiirelt halvasid;
Paha tuju isiksuse häirega kaasa viin;
Ning miskit pole muutund;
paharett keda raamidesse surutud;
Naabrimees ja pastori jutlustus;
Mis viib mind tõmbama mööda silmi;
Visandama pilti; kütmas kirgi; laisal sõnal;
Milles kõlab ; ma ei viitsi; pointi taga ajada;
Arust ära; igas tänases päevas milles vä .....
Mõtted
Kammin mõtteid ühte ritta
läikival pealael.
Ei saa ruumi tühjaks jätta -
juba ongi kael.
Rivistan nad kurdudesse,
ajumassi halli.
Peidan kuklasagarasse
mälestused kallid.
Kuidas kõike jäädvustada,
mis on aus ja väärt?
Pärleid rämpsust eristada,
kuulda tõe häält.
Mõtteid hulgi pulbitsemas,
aga aega vähe.
Selleks peangi hoolitsema
kamm et oleks tihe!