Sõnale head leiti 642 luuletust
Ümbrus
Ma olen vigane peast
Elan ridade peal
Kui neid sõnu siis sean
Mõtlen et järgmise laksuga leian midagi head
Mõte on selge
Olen täiesti terve
Segan ennast kui kaardipakki
Ja riietun lahti
Ma ise seda metafoori tahtsin
Hääl läheb sügavamale
Vaikus lööb selgust
Annab mu elule kergus
Pikalt see ei kestnud
Hingetõmme on tehtud
Vaikusest tulen ja lõpuks ma väsin ja suren
mediteerin kui olen siin samuses tules
alles hakkab pilt võtma jumet
Riimid mis viskan on täiesti lihtsad.
Seda maailma armastan. Sõnadesse on peidetud kood.
Ja igasugune mõte puudub sellel l .....
Sütitan küünla sulle,
kes sa mind kaitsed sealt,
mässin oma käed su ümber,
soovides üht ja ainsat,
et sul oleks hea.
Ühel päeval taas me kohtume,
oota mind seal,
sest vaid koos me suudame
meenutada head.
Sind enda embuses hoian,
kuni kustun ma
ning siis kauges homses
koos me särame taas.
Mõtisklus
Kui saaksin ennast poolitada
nii meheks kui ka naiseks...
pisar langeb paberile
kui loen uuringuid,
et väga suur protsent naisi elu jooksul
ei kogegi armastust
või hoolivat, toetavat partnerlussuhet
metafüüsiliselt rahustav ratsionaliseerida:
sarnane tõmbab sarnast,
järelikult pole neil seda ka endas
Thomas Moore'i "Utoopia" * polegi nii utoopiline
kui mehed tavaliselt on kursis Platoni* pallikeste
poolitamise ideeega
justkui otsiks yin
oma yangi ja vastupidi
ja nad leiavadki
täpselt sellel ajahetkel
yin või yangi,
oleneb, millega oled nõus
kellele vastupanu e .....
Pärast uut
Ühel hetkel
pärast algust head
ei luba vaielda
mind nead
tähendad et tähendad
suhtekorralduse pead
Ah siis ei vaidle
kriitik vaikida
võib mõtteid mõttetusi
su omi
moodsas keeles laikida
Üll ülevus meid ometi
kord võtab näha
meil pole tundeid arutelu
ei ole suhet pole abi elu
ma avan suu
mind löö või maha
Jõulud kaunistavad
Jõulud kaunistavad ilma,
silmad löövad särama,
kuused saavad uued kuued,
ehted külge hiilgama.
Jõulud toovad hingerahu,
süda rahu tunda saab,
kurjusele ei anna asu,
valguse toob kogu ilma peal.
Jõulud meie kannatuse võtavad,
headust kaasas kannavad,
murest murtuinuile annavad,
mured ena kanda võtavad.
Jõulupühad kallikesed,
head ja kullakarvalised.
Naeratus
Mu mõtted keerlevad kui torm,
ei ma kunagi poolda olla morn.
Naeratus on õnnelaeka võtmeks,
naerata, et iga kurb hetk lõppeks.
Naeratus on see, mis avab hinge,
polegi vaja inimesele muid kinke.
Naeratus on võluva toimega,
eriti, kui kaasneb rõõmuhõiskega.
Siiras naeratus on parim murede ravim,
vahet pole, kas oled noorim või vanim.
Naeratus on kui müstiline hüpnoos,
ei sellest teki kunagi üledoos.
Naeratus on see, mis tõmbab ligi,
võimalik, et armastuseni see viibki.
Naeratus on see, mis paneb särama,
hommikuti võluval moel ärkama.
Naeratus on õnnelik .....
Mida me tahame?
Mida teha saab üks inimene oma riigi heaks?
Kes üldse meist keegi sobiks rahva arvates me riigipeaks?
Kes üldse kannataks kogu rahva laimu?
Kas nõnda üldse on asjadest võimalik saada aimu?
Kas leidub üldse keegi, kes kõigile sobiks?
Või kas riigipea ametit peab rahvas lihtlabaseks hobiks?
Kas otsime me perfektsust kaosest, kus kõik nii inetu?
Või soovime me näha kedagi, kes oleks rahvale tundmatu ehk teisisõnu nimetu?
Mida me üldse tegelikult tahame?
Kelle sõnu kuulda tahame me rahuajal?
Kellelt abi paluksime, kui eksinud oleme rajalt?
Miks keegi ei aita meil otsu .....
Päkapikud ehtisid kuuske
Päkapikud ehtisid kuuske,
kuuske kõige kaunimat,
jõululuuletusi lugesid juurde,
saatsid pilke säravaid.
Trill ja trall käis ümber kuuse,
lumi keerles kuuse all,
veeretati kukerpalle,
kuu tegi tiire taeva all.
Päkapikud naerusuised,
kuusk säras ehteis,
rõõmu juurde tuues,
head meeleolu luues.
Vana- aasta kolib ära
Vana- aasta kolib ära
mitme maa ja mere taha,
jätab maha head ja rõõmud,
kaasa võtab pahad vaimud.
Uus- aasta tuleb pea
sirge seljaga ja hea,
rahus ja kindla meelega,
uue alguse ja rõõmuga.
Šampanja las voolata ojana!
Uut algust võtan vastu rõõmuga!
Jeesus, püha Jeesus
Jeesus, püha Jeesus
palun aita ja toeta mind
miks ma nutan neid pisaraud
nagu patune
kas viha aluskülg on kurbus
kui kurbusest on saanud ookean
kas sellepärast meil ongi nii palju vett maailmas
Üsna varakult pandi mulle paika
et otsigu inimest südame jargi
mitte tema pattude voi ulesehitud ego varjus
ma ei saa igavesti olla Raskolinovi Sonja Marmeladova
ent siiski
miks Peterburi on nii kodune
miks sealne grandioossus paitab mu vaimu
kuidas sealne jõgi mind tervendab
naen ennast peegelpildis nende kuplite all
orjatütar, orjatar,
samas aadlik, kelle esivanemad siit page .....
küberruumis
kübersuudlus küberruumis, küberkallistus - kõik muu
on vaid osaliselt elu - läbi plasti - külm su suu
kübersuudlus päris hale, nagu kumminaine - kalk
asja ajab korraks ära, aga huultel maitseks – talk
küberruumis toimetame, mina ka - see tore paik
sõpru täis mu kodulehed - suhte kinnituseks laik
kübertere sulle sõber, mida tegid, nägid head
igapäevaselt mu share ikka tunnustama pead
kübersuudlus küberruumis, küberkallistus - kõik muu
on vaid poolenisti elu, kuskil päris - huuled, suu
küberruumist välja päästes, kohmetuna vaatan sind
ebalevalt lähen .....
SUUR TÕLL
"SUUR TÕLL,
SA ÄRA MULLE VASTU TÕRGU
SINA MINUGA EI VÕRDU!"
SEE JUTT EI HEIDUTANUD AGA SUURT TÕLDU,
VASTAS, SEISTES KESET PÕLDU:
"KUULE MEHIKE, MIS SA TAHAD, MA EI OLE SULLE JU VÕLGU?
MINE OMA JUTUGA PAREM PÕRGU!"
"JA VAATA, ET SU HOBUNE EI LEVITA SIIN NÕLGU,
MUIDU PEAN TEMA VISKAMISEKS KASUTAMA OMA TUGEVAID ÕLGU!"
MEHIKE EI USKUNUD OMA KÕRVU,
KUID TÕLL JUBA LÄKS, SÄTTIDES OMA RINNAL SÕLGU,
NÄOL, TAL OLI TÄIS PÕLGU.
OBESE TA VISKAS MINEMA JA HAARAS TASKUST VÕRGU,
KUHU MEHIKE VÄGA EI KÕRGU.
VÕRGUS OLID ERINEVAID SÕRGU,
MILLEL EI OLNUD PEENET HÕRGU.
KOJU .....
Tallipoisi pihtimus
Olen tallipoiss, Jussi
ja mu töö on karjas
päkapikk toob kommi sussi
aga mina teises nimekirjas;
mu töö on põtrasi poputada
olen suur sõrber kabjalistele
et saaks Joulupukki koputada
heade laste ustele;
aga töö on nii rutiinirikas
12 lojust iga päev sööta
erinevus tallis nii rikas
mõnda vaja ka lüpsta;
vahest vaatan pr. Klausi
saunaaknas teda istumas
õhtuti, kui pean pausi
naise ilu mind võlumas;
üks õhtu juba voodis
Joulupukki naise kaisus
tallipoiss rindasi mudis
ja ka tutti tal lakkus;
või siis glögitan teiste
päkapiku närakatega
kõik o .....
Päkapikud, oi päkapikud!
Päkapikud võtnud pausi,
liugu lasta kõrgel mäel.
Ärkavad nad ammu enne teisi,
rõõmuderohke on päkapikkude päev.
Öötundidel liiguvad nad ringi,
siis, kui sina neid ei näe.
Ei koputust aknale mingit,
aknalaual vaid üllatusi näed.
Päkapikud teavad sinust kõike,
kas oled halba teinud või head.
Kas oled terve aasta abivalmis olnud
või äraütlevalt raputanud pead.
Jõuluajal pökapikud poevad hinge,
tunda annavad end seal
Päkapikkudesse usuvad emad, isad
ja armsad lapsukesed head.
Ma olen fotograaf
Objektiivi taga maailm helgib,
Värvid ja varjud, kõik muutuvad siin.
Kadreerin hetki, loon unikaalseid teoseid,
Fotograafina olen looja, iga pildiga teen head.
Valgus mängib mu kaadrites tantsu,
Igas hetkes on lugu, igas nurgas ilu sansu.
Püüan pilku, mis peidus argipäevas,
Fotograafina olen unikaalne, silmas sära kajastav.
Püüdsin päkapiku kinni
Mul türa suurem Eesti keskmisest
ent olen sisimas veel laps
mil nii kõrini on jõuludest
aeg käib kukesannul tips - taps;
aasta lendab ja mul igav
ei looda uuel aastal midagi head
pole pühi oodata mugav
aga mul mõte nussida, kas tead...;
päkapikk käis naabrite juures
tahaks ka leida ühe sellise
nagu kahjur, ma olen mures
püüan kinni jõuluvana abilise;
keetsin putru ja glögi
lõhna peale meelitasin kohale
hädakisa täitis ära köögi
kui rotilõksu väikse raipe püüdsin;
turul jõulukaubal suured hinnad
kinnistute ma vaatlen
päkapikul nimelt ees rinn .....
Jõuludeks juba rikas
I
Ma muud kingiks ei soovi
kui palju pappi ja värki
ärgu mind ebaõnn proovi
kes segab, kannab puust särki;
pühasi täiesti ei oota
aga mõtted saamise peal
pole niigi paremat loota
mis toimub Riigikogus seal;
teen midagi ulakat, müün maha
oma viimase vara, et lennata
lapimaale, kuusiku taha
kus Joulupukkit saab kohata;
Refr:
ja Grinchi polegi vaja
kui mina kõik ära nussin
põrutan adrenaliiniga üle saja
ära pühadevaimu tassin
jõuludeks juba rikas
ma mõtlen ainult enda peale
andmisrõõm on allikas
ja ei loe minusugusele seale;
II
kuna Eesti ainul .....
Valge talv
Sahad siin ja sahad seal,
lund sajab terve ilma peal.
Kojameestel seljas rohelised kuued,
lumelabidad neil uued.
Lumest puudu nüüd ei ole,
südamel ja hingel olla on tore.
Külmapoiss ära peitnud ennast,
kasukat vaja võtta ei ole varnast.
Tihased kiiguvad nöörijupil,
rõõmu tunnevad pekitükist.
Leevikesed lendu tõusevad sirelipõõsa pealt,
lumi keerleb järgi neile sealt.
Metsarajad täis on lund,
koobastest õhkub talveund.
Kitsekestel püsti pandud söögimaja,
et talv ei saaks neid näljutada.
Tõesti rõõm on valgest lumest,
kaugele ei jää jõulude tul .....