Sõnale hedus leiti 102 luuletust
öö tuleb ruttu
öö tuleb ruttu nüüd
öö tuleb siin tasa
teravalt lõikab küüs
suvise ilu maatasa.
soojast saab jahedus
tekki kohendades magad
värvidega on vaheldus
kollaseid lehti pagas
on täis saabunud sügisel.
pintsliga hooletud viiped
mustaks saab taevas ja tähed
päevavalgus kaduma on kiire
kuu elektripirnist väheks
jääb unisuse peletamiseks.
öö tuleb ruttu nüüd
öö tuleb siin tasa
sügisel laskub süüd
tema taris pori kaasa.
Kodu
Eriline koht südames on ühel majal
kus olen alati armastusega koju oodatud
Jumala inglitega kaunistatud jõuluajal
hingedes pühalik rahu küünaldena süüdatud.
Hubases toas kaetud laud kallitele
kes on alles veel siia poole teel
mõeldes mälestustele ilusatele
ühistest rõõmust härdaks muutub meel.
Kuuse alla pakitud kingid pandud
näitamaks igaühele olemasolu tähendust
tükike helluse headust edasi antud
tundmaks täna õhtul ühtehoidmise lähedust.
Turteltuvid
Üks ilus jõulupäev oli see
mil ristusid te kahe eluteed
armastus esimesest silmapilgust
süttis südametesse igavikuks.
Helbekesi lendlevalt täis ilm
õrna imetlust hingas maailm
mil te muinaslooline algus
säras nagu taevalik valgus.
Hindamatud on kogutud mälestused
olles olnud poolsajandit läheduses
kallil kes andnud elatule mõtte
eemaldanud teelt raskuste tõkked
alati kõike koos ette võttes...
Ref : Turteltuvid kunagi ei lenda
ära kaugele üksteise juurest
olete ära tundnud nõnda enda
sarnasuse loodud saatuses suures.
Sünnipäevapühendus
Sünnipäev või sünniöö – hakkab vaimu tunnitöö.
Algas sul’gi suund ja siht, igal rajal eri kiht…
Igal aastal visa hing
hoiab hinge –
veel üks ring…
Kas ma jõuan, kas
ma saan… Tõusen taeva,
laskun maa’n…
Sünnipäeva ühendus ongi parim pühendus.
Sel vast ongi tähendus – mis kõigi meie lähendus…
/Mari*Uri/
Mõru elu
Sind rõhub kurbus,
mõttes küsid endalt:
Mis oli vale,
miks õhus nukrustolmu lendab?
Miks äkki kadus lembus,
sai võõraks lähedus?
Miks kustus koldevalgus,
nüüd meeldib jahedus?
Sa ära hingesoppi küll lase kaotusvalu,
peab elu pakkuma ka natukene mõnu!
Jääb ikka alles Sinu elu,
mis sest,et kohati ka üpris mõru!
Algus
Mul põues lõõmab hele valgus.
Kas on see lõpp või hoopis algus?
Veel ihkan päikest kinni püüda
ja nutta õnnepisaraid...
Ja kaugustesse rõõmsalt hüüda,
Veel laulda, ikka naerda vaid.
Veel tahan tunda hingesoojust
ja loodusega lähedust.
Veel jälgida kuis päike loojub
ja merest saada soolasust.
Nüüd alles tunnen seda valgust,
mis äratas mind elu algul.
Nüüd ma tõesti tajun valgust....
Ja see on ikkagi vaid ALGUS !
Sina
Mõtlen sinust
sinust ja su silmadest
su juustest ja su kurvidest
huultest ning jalgadest
kuulen sind
sind ja su südame tukseid
su häält ja su sõnu
naeru ning mõtteid
näen sind
sind ja su sära
su soove ja su unistusi
pisaraid ning mõtisklusi
tunnen sind
sind ja su soojust
su südant ja su hinge
muret ning rõõmu
ootan sind
sind ja su samme
su kõnet või kirja
pilku ning puudutust
hoian sind
sind ja su lähedust
su armastust ja igatsust
igavesti ning alati
...m
Nendest saavad need samad need
Ma ekslikult ehk pean sind omaks
Nii minu ja samas mul pole sind
Tean et ajaga ei jää miski samaks
Aeg muudab sind...muudab mind
Aeg kui võõras...ta täis on satiini
Tahet leida ja otsida.. täiustada teed
Harjudes ajaga saab seiklusest rutiini
Neist uutest saavad need samad need
Aeg võib liita võib lahutada radu
Aeg võib summutada pisarate sadu
Aeg annab naeru.. samas võtta võib
Aeg anda võib aega ning viia mis tõid
Kas sina ei karda aega mis vääramatult liigub
Küsimata meilt… kas aega teil on
Kas sa ei karda kui aeg piiridel kiigub
Aimamata endal .....
Ei enam keegi aega loe...
Vaata kallis kuidas möödub elu...
Vaid viiv ja... kaotus, ei loe siit edasi edu
Oodates igaviku õiget hetke...
Ei märka kuidas aeg piirab lõputuna näivat retke...
Öelda eile kuidas igatsen su lähedust
Küsin hing täis valu... Miks lähed täna just....
Lükates seljataha elupilte täis raame
Lugedes kokku tegemata tehtud plaane
Kas piisavalt tänasin sind antu eest....
Olen selline tänu sulle nii väljast kui seest.....
Ei enam keegi aega loe
Ürgses sängis.. Hing rahul...puhata on soe
Tahaks nii palju ja ei tahakski midagi
Lihtsat istuda.. Kuulata sind... Ei .....
sisustus
sisendan
sisestan
endale et
ei vaja su lähedust
luubi alt otsida tuukrina
süvasügava
pelguvat
vähendust
las jäävad alles mu
härmased suved
ja külmutav-
küllased tagasihoidlikud
talved
suurte villaste sallide
pehmendav-
soojade kallide
palumata palved
kaisuloomade salved
sest võibolla
omavad kunagi need
veel tähtsamat
tähendust
Sanya
Kõige Tähtsam
Appi, ma ei suuda enam
Ma ei taha elada ega ka surra
Tahan lihtsalt olla
Tunda end üksiku ning vabana
Nagu varem
Aga ma ei saa
Sest Tema ei luba
Jah, Tema, see kõige-kõigem
Ta tähendab mulle liiga palju
Ma ei saa Temast loobuda
Ma ei taha Temast lahkuda
Kohtusin oma Päikesega just siis, kui olin valmis
Igaveseks
Sulgema silmad ja kaduma siit ilmast
Aga nüüd
Iga minu rakk mõtleb Talle
Iga osake tantsib valsirütmis
Ja Hing
Tardub...
Seiskub...
Lakkab töötamast, kui ma näen oma Sõpra
Mõtted keerlevad Tema ümber
Iga hommik
Iga päev
Ja õhtu
Ei saa sõba .....
Unistused
Ma soovin käia hommikukastes,
kui värsket jahedust õhkub nii järvest.
Soovin nautida hetki, tajudes loodust…
et säraksid silmad… et täidaks mu ootus.
Ma soovin istuda, unistades vaikuses,
uidata puude all… varjukas aias
imetleda linde, kes tiiblevad taevas
luuletada loodusest kodumaapaigas.
Soovin lentsida metsas… tee mööda ringi…
haista lõhna, mis õhkavad ilusad lilled…
soovin kuulda, kui laulavad hommikulinnud…
korjata maasikaid… juba täis on mu pihud.
Soovin supelda järves kuuvalguse ribas…
sel ajal on vaikus, pole ainustki hinge ...
.....
Meil on...
Ma ainult veidi su kallistust vajaks,
Veidi su lähedust tunda ma tahaks.
Olen sinuga aus ja siiras,
Loodan et see pole liiast.
Ei riku mu tuju vihmane ilm,
Ja ka mitte ükski vihmane pilv.
Sinuga vaid head tuju jagada ma prooviks,
Loodan et see ei jää ainult sooviks.
Pistaks sulle särava päikese südamesse
Ja rõõmu peidaks ära sulle põuue
Ja siis läheks,
Sinuga koos suure vihma kätte õuue.
Tahan et sa teaksid;
Elult soovin ainult rahu,
Ei tea miks osadele inimestele see pähe ei mahu,
Sinult ei oota ma palju,
Ja ma ei otsi ka peavarju.
Ära heitu,
Kui .....
Sa tulid..
Sa tulid ja Sinu lõhna
sai terve me tuba täis.
Sa tulid vaid hetkeks, vaid viivuks
justnagu ei olekski käin'd..
Kuid see, mis Sinust jäi maha
see nii tõeline näis
Sinu lõhn hõljus kõikjal mu ümber
justkui Sa polekski läin'd..
Sind hingates tajusin, tundsin
Su lähedust siirast ja head.
Ukse sulgudes avaneb kuskil
uus uks me jaoks - Ma tean.
Suhtlemine
Kõigil noortel tänapäeval
on twitter või facebook,
instagram või mõni muu..
istuvad netis ka siis,
kui väljas särab Päike või Kuu.
See tekitab õudu tuleviku ees,
kas tõesti aastakümnete pärast,
me suhtlemegi vaid tähtede teel?
Kas tõesti kaob silmside ja
lähedus inimeste vahel,
reaalne võimalus näha pärisemotsioone
suhtluse ajal?
Ma võin ju olla pisut vanamoodne,
kuid oma elu mitte iialgi
ei jäta ma tehnika hoolde!
C.S.
paranoia
nõrk on tugev
oma nõrkustes
kõrk kõikehõlmav
oma hõrkustes
vaene küllastunud
oma puudustes
väike paranoik on
oma suurustes
ka mina mõtlen kaugustest
sind ligi puutudes
miskist jäävast
jälle muutudes
eemaldumisest
su kõrval seistes
mu omist vigadest
mis kõigis teistes
Sanya