Sõnale helge leiti 142 luuletust
Jõuluaeg
Jõululumi kohev, pehme,
valge nagu habe,
mis on Jõuluvanal ehtne,
kui ta külla tuleb.
Mõnikord ei jõua tulla,
päkapikud siis
kingid toovad kuuse alla,
huulil jõuluviis.
Jõuaeg nii õdus, helge,
kokku toomas pere,
olgu maa siis must või valge,
ikka ütled tere.
Laual leidub verivorsti,
kartulit ja praadi,
mis kõik ära läinud varsti,
kõhud täis nii saabki.
Kui siis kätte jõuab aeg,
jõuluvana tuleb,
tasutud saab luulevaev
kingituste juures.
Üks saab paki jõuluvanalt,
kuuse alt saab teine,
kõigil hea on olla täna,
HÄID PÜHI SOOVIN TEILE!
.....
Lubadused
Sõjavägi lubas meheks teha
lubasin vastu riiki kaitsta
kas makstakse kaotatud aeg kinni kui selgub et meheks ei saanud
on riigieelarves selleks vahendeid?
teeks muudatusettepaneku
petitsioon ee aga see tunduks obstruktsioonina
läheb usaldushääletuseks president võib pahandada
Moe pärast ka ei sobi
ega ma helme ole
las jääb vanaviisi
hoidku jumal et keegi nõnda arvab
Õudusunenägu
ukrainlaste veri kätel
venelaste sõnad suus
viimane vene keele kursus läks asja ette
oskasin öelda ne naada
ne naada tvoi ljub
ne naada tvoi russki mir
Ärgates oli Betti ja poj .....
Hommik
Hommik tuleb uue jõuga,
uued tuuled kaasa toob.
Sügis surub peale väega,
suvest vägevam tal võim.
Hommikud on helge moega,
mõni nukrust tuua võib,
kui sa oled eilses päevas,
mil peas veel segi oli kõik.
Kui hommik täis on linnulaulu
ja väike rõõm on südame peal,
see ongi tore hommiku algus
ja hingest suvi otsa saa eal
Vastamata kahekõne
Sul naerud näos
nii sageli nii palju
täisrõõmus kehahoiak
helge rüht
Mind nähes
aga kivined kui kalju
ning kordagi- oi jah
mul pole üht
Käib keegi mööda
muudad põse lohuks
me jääme kaksi
moondud õelaks irveks
Mind mõõdad
mõtled mingiks ohuks
sest äkki
tõstad pilgu sõjakirveks
Siin pole nii et "oleks"
SEE PILK tapab
kusjuures üsna võikalt
oled karm
Hing muutub tuleks
kõrvetab mind tsipa
mu süda hõiskab
see vist arm
Ma virgun
kirve jäljed üle ihu
ei ole sinust
teisipidi tõendust
Ma tasa targu
avan sõrmed pihu
täis tühjust .....
Mina Sinu, Sina minu
Minuga Sa oled siin,
naeratus nii õnnelik,
kadumas meil silmapiir,
helgem veel on tulevik.
Kallis, ära enam nuta,
pulmapäeva pisar see
silmadesse ikka jäta
kauneis õnnetunnetes.
Võtan pihku Sinu käe,
Sind ma hoian, armastan,
eilne minevuikuks jääb,
on tulevik koos Sinuga.
Mina Sinu, Sina minu,
koos me vanded anname,
kogu seda rõõmu, ilu,
edasi koos kanname.
- Tarmo Selter -
2023
muremõtted
soe õhk suve öös
paitab sinu paljaid õlgu
vaatan kuidas kive rannal lööd
su pilgus kerge põlgus
meri kohiseb me ees
ma vaatan kaugusesse
mõtlen merel mõni mees
ootab pala võrkudesse
sa vaikid ikka veel
ja ma ei julge segada
näol murevarju peegel
ütleb, parem oodata
võtan õrnalt sinu käe
ja nihkun lähemale
usu helgem homne päev
las öö jääb eilsele
Sõbrake, tule külla minule!
Sõbrake, tule külla minule,
võta kaasa naisuke!
Pakun looduskaunist kohta,
koos lapsepõlve mälestusi meenutame.
Vaatame, kuis sirgunud on kuusepuud,
mida kord me istutasime,
joome mahla kasepuust,
pilli teeme pajukoorest.
Käime metsarajad läbi,
telgime kaunis looduses,
meenutame helgeid päevi
lapsepõlve ilusatest aegadest.
Teeme suitsusauna,
vihume saunalava tuliseks,
viskame kopaga leili ja nalja,
ajame hingest mured välja.
Sina sõber elad linnas,
mina elan maal,
aga südames Sind ikka kannan
ja külla ootan igal aal'.
Sõbrake hea!
Suvi pakub maal pa .....
Lõoke
Lõoke kõrgel sinitaevas lõõrib,
silm teda näha upitab.
Lõoke taevakaarele teeb sõõri,
liiri-lõõri lõõritab.
Sinitaevas on nii kõrge,
päike kuldne, lõoke lõõritab-.
Hommik on nii soe ja selge,
mõtted helged tuleviku peal.
Lõoke laskub madalale,
laskub otse kesa peal.
Kesal pesa tillukene,
lõol rõõm on olla pesa peal.
Kohtumised
Mul ei ole sulle sõnu
laulukatse nurjus
järgneb vaikus- piin ja mõnu
sõnadeta kurjus
Tunnen külma õhu fronti
udu tihedust ja rõskust
mööda nahka verd ja konti
hinge jõudev valu laskus
Matan mõttes mitu keha
ammu ilma sinu vaimust
mida eksiga veel teha
karistuseks katkend lõimust
Helged mõtted parinaga
heidan- üksildus mu selts
lahkun- minnes pori taga
ees on helgus- igikelts
Hulgun ulas külmun kõngen
elusõnadeta hauas
lumelagedatel langen
metsas kajad: "Kaua's kaua's"
Kandes ennast- jäätund vakka
mõeldes lauluväega linnust
ükskord sajandite .....
Hoogu täis on kevade
Pajupõõsa tagant paistab sinitaevas
selge,
ilus kevadhommik on nii
helge,
kastepisar rohututil
helgib,
liblikas oma kollase kleidiga
kelgib.
Kuldse päikese soe süda
armastust kiirgab kõikjale,
turgutab loodust õitsele,
kuumaks kütab rannad ja mereveed.
Õrn õhk kannab linnukeste laulu,
mahe tuul linnupesa hällitab.
Mõnda lindu pole näinud ammu,
nüüd ta oma lauluga mind tervitab.
Küll see kevade on ilus,
köidab meeli rahuga!
Pajupõõsas pajutibud,
jäävad südant paitama.