Sõnale helge leiti 142 luuletust
Uus hommik
Uus hommik käes on juba,
milline rõõm teda tervitada.
Taas üks öö on jäänud seljataha,
painavad unenäod teistpoolsusesse
maha.
Kuid uudisteankur ei maga,
aina uusi uudiseid rindejoonelt
jagab.
Kui meie peade kohal sinitaevas on vait ja vaga,
on siiski kuskil taevas must
ja õudustäratavad.
Ma siiski rahustada püüan oma südant,
kuigi vahest see nii raske näib.
Igal hommikul ma kohvi endal keedan,
kohvipaksult ennustusi loen.
Uut ja helget hommikut ta lubab,
veel ei ole otsas kõik.
Varsti sinitaevas kõikjal päike särab,
siis rahuhommikut me tervitame kà .....
Kallis sõber
Kustutatud sai üks lehekülg
mu elust,
seda kalli sõbra abiga
Nüüd helgemana ja rõõmsamana
näen ja tunnen valu,
mis istus hinges sügavas.
Hingesõbraks-tohtriks,
jääd Sa mulle alati
Sind väga tänan, kallis Sõber!
Jään truuks sul' surmani!
Head sõbrapäeva kõigile!
Öös
Mustas öös on mustad varjud,
mustad muremõtted ka,
pimeduses silm see harjub,
et siis öös saaks tõtelda.
Nõnda leiad oma hetke -
helge ja nii särava,
ununevad mustad mõtted,
mustad varjud hajuvad.
Vahel öös on peidus asju,
varjudest need välja too,
astu julgelt neile vastu,
nii pimedusse valgust lood...
- Tarmo Selter -
2022
Nemunas
Need olid sinu silmad
teispool laia Nemunase jõge
teispool musta magamata ööd
Miks olid enne helged- täna julmad
miks heledad nüüd endas kandmas nõge
kui vaatangi- miks pilgu vette lööd
Sa teadsid ju et anda polnud voli
mul ennast sul ei sel ei teisel ööl
ma ise nutsin ilma seatud kombeid
Su nutust auras mustav veteväli
siis aga astud vette- kandis vool
su meeleheitel rahulikke tõmbeid
Need olid sinu silmad keset jõge
mis andsid mulle julgustavalt märku
need silmad mis veel viimse pilgu saatsid
Nad kutsusid: "nüüd tule sina siia ka kui sõge"
ma .....
Vana-aasta jäänud vanaks
Vana-aasta jäänud vanaks
küür tal seljas, tönts on jalg
Terve aasta teda piinand
vähehaaval kadund ramm
Helgeid hetkeidki on olnud
kurva vana-aasta sees
Inimesed,kui on teinud,
head puhtast südamest
Jäänud on veel mõned sammud
jõudmaks uue aastani
Aasta uus, ei tea,kus piilub,
ootab vana lõpuni
Kisendav hing
Oh,anna meile valgem taevas!
Oh, anna meile valgem maa!
Kuhu on kadunud sinine taevas?
Kuhu on kadunud mururoheline maa?
Oh, anna meile hingepuhtust?
Oh, anna meile kannatust!
Kuhu on kadunud inimlik mõistus?
Kuhu on kadunud leplik meel?
Oh, anna meile tulevik helgem!
Oh, anna meile kannatlik meel!
Head nädalavahetust
Lahuta mõtted, ärata taevas,
vabasta ennast nädala vaevast,
hoia end valmis eluhetkede iluks,
nädalavahetus sõltub nüüd Sinust,
et mida Sa oskad ja mida Sa suudad,
kas oma maailma helgemaks muudad,
olles neil päevadel vaid Sina ise
armas ja lahke ning päikeseline,
et uuele nädalale vastu minna taas
rõõmsa ja säravama inimesena!!!
- Tarmo Selter -
Igavesti hingede armastuse rotatsioonis
Su sõnad toovad mind endasse
Vaatama pikalt ja selgelt
Kus radu mööda olen käinud
Kas midagi on helget?
Või on seal asju,
mida ei taha näha ega kuulda..
Mida peidan enda eest oma mõistuse
Plokkide varju..
Ja pärast öös, iseenda unes ma karjun…
Appi..appi, mis toimub mu sees
Kas olen see taevane mina
Kus on see tunne, kus oled Sina?
Kus oled sina mu päris kallis
hinge soojuse sära
Kus oled sina, minu südame avatud värav`?
Ma tean et sa otsid
Kuidas leida tee mu juurde
Nagu minagi, tulen kinsosaali suurde
Kus vaatame filmi elust
Mis olnud ja oli
Kus kohas ol .....
Sinine revolutsioon
Võõra võim minevikku jäänud
uus Eesti 30 aastat kestnud
on side läänemaailmaga tugev
kodumaal demokraatia vägev;
punane kõnts hallitusse vajus
NSVL oli oma enda kerjus
saatsid tankid küll teele
aga ei põrunud iseseisva meele;
Perestroika helge valgus
oli uue vabariigi algus
vaikselt kadus võõra stiil
puhus vaimus uus tuuleiil;
ja nii sinine revolutsoon sündis
kurjuse impeeriumit murdis
kirjutati uudist ajalehte
et rahvas saamas oma tahte;
kell 23:05 oli hääletus
nii meil poliitika vahetus
kui Ãœlo Nugis iseseisvust kinnitas
haamrilöögiga paika viru .....
Vaikuses kuulan ja räägin
Vaikuses, valede valu.
Hirmus on märgatud seegi.
Tean, et ma enam ei talu.
Kui südant mul puudutab keegi.
Tahan ja tahtmist ma peidan.
Vaevan ja võtan mis antud.
Seda hirmu ma endalt ei heida.
Seda raskust, mis aastaid on kantud.
Kuulan, kuid sina ei räägi.
Ning vastan, kui sind pole kohal.
Seda tühjust ei oodanud keegi.
See kui akna all öösiti vohab.
Millest räägin, mul selge see pole.
Ei leia ma sõnu neid õigeid.
On's maailm nii lõpmata kole?
Või leidub veel hetki ka helgeid.
tuleasendus
tuleaseÂ
lükkas kokku
söed jaÂ
ristas käed
poolenisti praadimata
maitsvad lihamäed
veerandiku veini lasi
maha raske käsi
haldjatele, valdjatele
toorest kes
ei näsi
katsumistest karedad on
palju puutund pihud
loomastunud lõhnadega segi
laisad ihud
ootamistest loobunud on
tänavate pojad
kartustega kaetud jäiseks
hinge puhtad
ojad
milleks valla lasta oma
olematud juuksed
kedagi ei huvita su
luksud ja
su nuuksed
sigareti tikuga küll
süütad uued halud
küünla valgel
helgel palgel
andestad
ja palud
Sanya
Ema
Sa soojalt kallistad ja kunagi ei küsi
Mu tegudele mingeid seletusi.
Su helge pilk ja naeratus nii siiras
Sa lahkeid sõnu ütlemast ei piira.
Kuis suudad olla sa nii õigel ajal?
Mul toeks, kui ma seisan raskel rajal...
Ei soovitusi jaga... kurje sõnu kõla
Vaid tugev toetus, mis kannad enda õlal!
Kas suudan olla tänulik ma Sulle?
Su hoole, siiruse ja hingetoe eest...
Mu kallis, Ema! Hüppan sinu järgi tulle!
Ja toon su süles välja külmast veest!
Kevad tärkab...
Tilkus alla piiskadena
lumi, öine jää,
kevad tärkab pungadena,
rohelustki näed,
hinges ärkab helge tunne,
mis nii hea ja soe,
sest on kevadel ju anne
luua head, vaid loeb,
et sära silmi saab,
päike paitab põske,
loodus tärkab, teab -
tal hinge tulla laske...
- Tarmo Selter -
Häbi rahvale
Tahan minna tagasi minevikku
mil Eesti polnud sellinne peldik
kontroll määrab eriolukorra tulevikku
pidanud see range olema algusest saadik;
meil nakkumine hakkab ületama naabreid
iga päev haigestuvus suureneb
loen internetis tõusvaid numbreid
kindlustunne minulgi hõreneb;
küll tuleb see aeg
kui kevadel surnud üle 1000 haige
nüüd tõbised mu tädi tütar ja poeg
pandeemia lõpp pole helge;
hoidke distantsi, palun
oma oraga võõraid eemale torkan
ise veel tervete sekka kuulun
ja lolle kividega viskan