Sõnale hell leiti 410 luuletust
Linnukese toidumaja
Lenda siia väike lind,
toidumajakene ootab sind!
Ilm on külm ja pakane vali,
tühi kõht, see ei ole nali.
Tule teri nokkima,
pekitükki mekkima!
Soojendan sind oma hella pilguga,
kostitan kõhutäiega.
Olgu lumi sulle kerge,
iga päevakene helge!
Paitagu sind mu süda soe
iga eluke meil loeb!
esimesed idud
kartulil keldris
küüslaugul sahvris
tiksuma hakkas
kevade kell
selles külmas
otsatus talves meel
korraga on lumest
lahti üleni rõõmushell
ikka veel ma imestamast
ei väsi
kuidas nemad küll teavad
keldris pimedas sahvris
jahedas kuidas minna
kevade poole endiselt end
usaldavad tema hoolde
Eelviimane hetk
Nõnda kui armastatu
kasutab sind
eelviimasel hetkel
on hell
ja osavõtlik
täidab kõik sinu soovid
fantaasiad
hetk enne lõplikku otsust
on sinu vastu nii kena
Nõnda ka elu
ja surm
mängivad
veel eelviimasel päeval
antakse lootust
paranev enesetunne
lubab sirutada huuled
andke mulle klaasitäis vett
sellega ma paranen
Mineja ei tea
ei tea ka ärakasutatu
et see viiv
on üürike preemia
pika truu kannatamise eest
ootamise ja lootmise tasu
uskumise alandlikkuse
See on pisike helge õnnis moment
enne kui lõplikult
vaip jalge alt kaob
ning ta ühes
oma .....
Ma tean ja tunnen Sinu valu
Tean, et naeratad mul läbi valu,
Sul süda on nii hea ja hell.
Koju saatsid mind läbi lumesaju,
silmis pisar kui kristall.
Külmavõetud olid pehmed lumehelbed,
väljas paukus pakasetaat.
Hinges pesitses ja hõõgus soojus,
tean, et valu kord otsa saab.
verigi ei küsi
seda polegi nii vähe
kui hing on justkui ema
nii maa kui elu ligi
tast voolab päeva
õrnus hellus
kaob päevast pelgus
tund endale saab juurde
kõrgust aina värvi sinist
sind haarab kõige embus
verigi pilkavalt ei küsi
milleks sulle säärane
lembus arutu hullus
selle igavene kurbus
Isa
Isa kasvatus ja hool,
täna on saatmas mind igal pool.
Lahke silmavaate ja südame hellaga,
ta mind kasvatand.
Isalt palju olen saanud õpetlikku nõu,
neid tal varnast võtta,
kunagi ei käinud üle jõu
ja huumorimeelest tulvil oli ta põu.
Sügis kuldseid lehti puistab teel,
kõnnin mõtteis, isadepäev silme ees.
Isast räägivad kõik rajad ja teed,
isadepäev elab sügaval südame sees.
Isa
Oma isast rõõmu tunnen ma,
isa on hea ja hella südamega,
isa on kindlameelne, vapper ja hea,
isa endale eeskujuks ma sean.
Isa karm on rindel,
isa kapis on munder,
isa siht on kindel,
isa oma kodumaa eest seisab valvel.
Isa eeskuju on nakkav,
kogu aeg külge hakkav,
mehehakatisest meheks ma kasvan,
isa käidud teid ma jätkan.
Salakaval alkohol
Alkohol nad kokku liitis,
nende vahel armastust polnudki,
kainet päeva ei tuntudki,
märjukest aina kallati ja rüübati.
Nad olid nagu sukk ja saabas,
alati neil alkohol kaasas.
Elust rõõmu tunti nii,
muredest nad olid priid.
Alkohol see kaval "sõber,""
pettis iga aeg ja kell,
meelitas ja oli magus,
aga mitte iial hell.
Armastust neil polnudki,
alkoholi emmati.
Uimas peaga kõik oli hästi,
kaines peas juba häda nähti.
Nõnda elasid nad koos,
alkohol neid liitis.
Armastust neil polnudki,
niisama üksteist kiitsid.
Päris palju emotsioone *
Ei olnud kunagi julgust öelda "head aega"
ei kummalgi
ei kuskilt
mitte kunagi
ei öeldud "head aega"
Küllap vist
kohtume kuskil noodijoonestikul
viiulivõtme lähedal
kuidas öelda "head aega" inimesele,
kes su südames helendab?
Sa lihtsalt annad aega
ja võtad pausi.
igas mõttes pausi.
paus on nagu laine, toob mõnikord lähemale,
mõnikord kaugemale.
kuidagi nabanööripidi kokku.
Aga Sa enam ei karda olla murtud,
olla katki, olla rebestatud,
sest see pole võimalik,
võib-olla mitte sellisel määral enam,
või siis teadlikkus valukohtades
ja valulävest .....
KUS ON SU HINGE HÜÜDJA
Kus on Su hinge hüüdja
ning rõõmuallika läte?
Su südametuksete püüdja
on peidus - ei anna end kätte.
Ma läksin Sulle pihta
nii ehmunud on silmad.
Mind ära palun vihka
kas jäängi Sinust ilma?
Sa ootad, et Sind allutaks
nii hellalt teeks ta seda.
Sa ihkad, et Sind vallutaks
...kuumab keha vastas keha.
Ma naaldun Sinu vastu
on külmavõitu kamber.
Kõik tuled lasen kustu
Sa kaardud minu ümber.
Kus on Su hinge hoidja?
Kus on Su tugipuu?
Kas varsti võiksid tunda
kaelal tema suud?
Minu Maailm
Kujutan ette selge sinise taeva,
midagi muud ma ümber ei näe.
Avaras maailmas mind miski ei vaeva,
päikese poole venitan käed.
Pimedas vaatlen ma säravat kuud,
öö on nii pehme ja hell.
Vaikselt sahisevad põõsad ja puud,
aega tuletab meelde vaid kell.
See maailm on alati kaunis kui roos,
selles peitub maagilist ilu.
Linnud siristavad üht viisi kõik koos,
see laul haaraks kaasa ka sinu.
Arvuti kirjutatud Top Gear: I hooaeg
Täna õhtul: meeskond on Columbias
maitsmaks magusat tolmu
trio eksootilise mõnu järel maias
mis sisse võtsid, pole neil aimu;
Clarckson: "Hammond, va idioot, kõik teavad
et tellised on söödavad!"
Hammond siis paarimest ähvardab
ja May juustust unistab;
läheb elektromuuusika käima
ja May teeb preiktantsu
Clarckson hakkas kritiseerima
et juustuga keeralti žüšee untsu;
ja nüüd on su emal aeg testringile
auto asemel näha pole keegi harjunud
antakse valu kannikale, nii pringile
kuna ta paks, siis tippkiirus 3.2 km/tund;
hüppeliiges, ehk rehv
tuli alt massi .....
Armastus
Ta oli armas, hell ja hea,
kuid elupöörises ta kaotanud pea.
Kuhu ta läks- ei tea,
ootama kogu aeg pean-?
Ta lõhn veel voodis ja riiete peal,
ükskord pessu viima nad pean.
Ei unustada püüa ma sedasi,
mul vähem valu on niimodi.
Ta süda polnud ju murdunud,
ega võõrast ta taga ajanud.
Hinge tal vist miskit vaevand,
kuid ta iialgi ei kaeband.
Ära ma ei suutnud tunda
tema hingevalu suurt.
Tahtis mind vist kõigest säästa,
pimestas meid armastus suur.
Siiski loodan armsa tulemisse
ei mu süda jäta teda unarusse.
Ükskord koidab ilus päev
ja taas me ühenda .....
kui suve hääbumise
kui suve hääbumise
nukrusel viimaks
lahti lased käest
jäävad selja taha
kurbuse kõrged mäed
hing korraga hoopis
valmistub
räästate tilkumiseks
kraavide vulaveeks
uueks haljuseks kevadel
meekarva pajude
sumisemiseks
suvi läbi olemiseks
kõigi õite sees
*
kõik on praegu nii hell
ja üleni lahti
otsatu taeva all
vaatan kuis laps
seda mus ahmib
teada taha ees on
kasekuld aias
lilli söestav hall
veel midagi teismelise east
sa veel ei vaata
kuis tühjaks voolab
elu liivakell
jah kardad
hinge haavad
kus varjul surma pelg
veel maitsta tahad
elu hiigelkarikaist
olla sellest vaba
sind Jumal karistab
aega pillates
et seda laristad
tean see hetk kord tuleb
kui kustuvad kõik tuled
on tühi liivakell
ma enda järel uksed sulen
hing täis nuukseid meel hell
aga see tunne läheb õnneks mööda