Sõnale helme leiti 14 luuletust
Martin Helme
Oled lühike, aga terava sõnaga
oled rahandusminister
käib skandkandaale erakonnaga
sotse rünnates oled meister;
kindel riigikaitse ei tohi saada otsa
teeme ka makse vähemaks
LGBT saab sult vitsa
olukord muutub dramaatilisemaks;
pagulasel nahk on must
Briti meedia ülekohu sulle mõistab
pagulastele EKRE näitab ust
Lääne - Euroopa su vastu vilistab;
surmanuhtlust sa heaks kiidad
väärikas kord teeb head
tuld suust paugutad
aitäh, et lugesite, põmmpead
Sassis talv
Talv on sassis, taevas segadus ülal,
Lumi ja vihm mängivad salajasi leike.
Helbed langevad, sulades ruttu,
Kui vihmavaling muudab jääks igatsus.
Lund sajab, siis vihm plaksatab vastu,
Nagu loodus ise oleks seiklusest vaimustuses.
Puud on kaetud jää ja tilkuvate helmeste rüüs,
talv, kus segunenud on lume ja
vihma suudlus.
Lubadused
Sõjavägi lubas meheks teha
lubasin vastu riiki kaitsta
kas makstakse kaotatud aeg kinni kui selgub et meheks ei saanud
on riigieelarves selleks vahendeid?
teeks muudatusettepaneku
petitsioon ee aga see tunduks obstruktsioonina
läheb usaldushääletuseks president võib pahandada
Moe pärast ka ei sobi
ega ma helme ole
las jääb vanaviisi
hoidku jumal et keegi nõnda arvab
Õudusunenägu
ukrainlaste veri kätel
venelaste sõnad suus
viimane vene keele kursus läks asja ette
oskasin öelda ne naada
ne naada tvoi ljub
ne naada tvoi russki mir
Ärgates oli Betti ja poj .....
Sügisele
Kastehelmed pärlendavad
päiksekiirte käes.
Härmatis on katnud rohu -
algab selge päev.
Linnud puudel lõõritavad
ühte murtud viit.
Kätte jõudnud ilmad külmad,
kured läinud siit.
Kaminas on tulekolle –
mälestusi kütan.
Jäänud veel on miskit meile
soojendamaks südant.
Lumepulm minu südame sees
Taevas tuhanded tähed mu üle
kõnnin üksinda talvisel teel
lõhnav lumi
need karged kristallid
lumepulm on mu südame sees
Valgelt pruutkleidilt pudeneb pärleid
tähesära saab pruudi diadeem
kaardub taevas kui ehitud kaelus
hõbesärana helmed on keel.
Valgus voogab ja õhkab ja laulab
pruudi kleidiserv puudutab maad
päästab kammitsaist talvise tuisu
kõik on pulmas
nii taevas kui maa.
Kukruse emandat vaadates ERM-is
vaata
siin on me savikruus
kivikirves oimuehted
luunõelad merevaigust
helmekeed
puuduta neid miks su mälu
ei mäleta nende rippumist
meie kulmudel kaelas
pihk kivikirve põskede libedust
me lõkkeaset kivikalmu
kuhu tuhat aastat eesvanemad
maale tagasi andsime
kui sa lovesse langeksid
kuuleksid ehk meie sosinaid
näeksid varjudena seda aega
mis ammu on saanud otsa
enam iial taeva all sa kohta
tagasi poisiikka
tahan Sind viia
läbi vesikasvude sinna
kus kõlisevad palvehelmed
sõrmitseda rohelisi laineid
kuulata kuis heliseb kõikjal
valgus see meisse
nirena valgub
me ei vaja enam sõnu
vaid üksteise avali silmi
ära pane neid kinni
me oleme alles ja ilmsi
siis kui toom on õitest valge
selle ilu pärast meil meel
on palves
Koon sõnadest sulle soojad käpikud
Koon sõnadest sulle soojad käpikud
Sõlmin silmustesse su kingitud hetki
Ridade vahel suudlusi sai sätitud
Loodud silmad täis igatsevat helki
Loojuvast päevast püüan käpikuisse sära
Õhinal käed ketramas meist ehitud heiet
Ei ühtegi hetke me kirjest kustutaks ära
pole sindMind… read täis ehedat meiet
Koon käpikuisse kuumava kuu kiiri
Ihalevalt ihult pärlendavaid helbeid
Sätin varrastele hõõguvat ihade siidist niiti
Lükin heietesse täiusliku kulgemise helmeid
Maa on minu kodu
Maa on - maa on minu kodu,
taevas - taevas minu tare:
linnupesa minu ase,
päiksepaiste minu padi,
kitsejäljed minu rada,
kuusetukad minu tugi,
pilveviirud minu vibu,
heinakõrred minu käsi.
Pihlaoksad need mu patsid,
samblasasi minu süli,
kuusekäbid minu kannad,
järvepinnad minu pale.
Liblikad on minu lapsed
lepatriinud lillepärjad,
tähetäpid tornikellad,
meresaared minu majad.
Maa on - maa on minu kodu,
taevas - taevas minu tare:
kurekolmnurk minu koda,
astelpaju trepimade,
kasekaared põlvepaine,
ladvalehed pidupõlled,
härmapitsid tanulina,
lillesilmad m .....