Poolenisti olen sees,
pool veel püsib pinnal.
Teadmatuse süvaveed
mind neelamas teekonnalt.

Kas ma olen õige mees,
kui ära kaotan suuna?
Või on nurjumised need,
mis õige sihi toovad?
.....

Ma salaja sosistan sulle,
Kuis nähes sind põleb mu meel,
Ja langedes kirgede tulle,
Sind hingan ma veel ja veel.

Sinuga lendaksin kuule,
Mu hinges sa koidu eel...
Me laseme kanda end tuulel .....

väljas on ilus
ka puudev vilus
paistab päike see näole teeb
Ilus läike hingan sisse värsket õhku
olen veel õnnelik
kavel õhtul

Ma hingan sind sisse kui mett
kui rähm sinu palgeilt on pühit
Me higestat meelte kvintett
ei nootide ridades püsi

Me eksleme metsas täis imesid
pimesi kuigi on hommik
Nopime puuokstelt kir .....

oleks teadnud ma varem -

üürikeste õnne toovate
asjade elulist hinda -


loobunud tühisest parem...

läbi mõtete loovate
pistan ajaga rinda -


libliktiibade lootvate
kergust õ .....

Ma hingan sisse pimedat ööd,
mis lõpuks taaskord on minu.
End vastu ta varje löön,
vaikselt sosistades palun.
Mõrkmagusad pisarad palgel
ja kõrbenud usk minu sees.
Huultega vormin m .....

Ma hingan sisse su magusat viha
ja neelan su armastust.
Kui vaid oskaks sõnadesse panna
oma pisaraid ja kannatust.
Sosistades kuulama sind sunnin
Vaata- mul on valus!
Andesta mu nõrkused.
An .....

Arvasin, et olen kõike näinud -
põrgu koopaid, taeva väravaid...
Hetk hetke kõrval targemakski läinud,
kui säilitanud silmi säravaid...

Arvasin, et olen kõikjal käinud -
kõndides võ .....

Ma süütan küünla verega
Ja hingan selle endasse
Õhku ahmin veel ja veel
Kui saadan leegi taevasse

Täidab hingeruumid leek
külmaks kõik mu soovid teeb
Kuid tunnen juba süda keeb
Kui s .....

Üles korjan soojad sõnad,
kokku hingan killud-mõrad...
Enam Niitšet ma ei loe -
olen avand teise poe.

Järgimise jälgi näen:
mõtte avastust ja kadu,
korjumise kurba koormat,
kadeduse p .....

Astud tasa minu kannul,
lehe sahin rohu sees;
kõikjal hämar,jahe õhtu,
mulle tuttav metsatee.

Puude varjus mind sa jälgid,
nagu peitust mängides...,
hingetõmbeid,üpris vaikseid,
selja .....

Su õrna olemuse tunne
Need silmad, naeratus - ma neid ...
Ma nende nimel vajuks unne
Sa kõige suurem minu leid!

Su tähtsust väsimatult hindan
Kui hellalt embad, vaatad siiralt..
Neil hetki .....

Lehed loovad värve ja langevad,
Puud ja põõsad kurvalt tuhmuvad.
Ka minu lehed pole kangemad,
masenduse varjus, värvid hingest kustuvad.

Viivuks seisatan ja hingan.
Ja sügis mu üle võta .....

Vaatan ja ma ei näe
Kuulan aga ei kuule
Võitlen kuid kaotan
Hingan ent lämbun

Vaatan su silmi su pilku
Kuid ennast seal ei näe
Vaatan aga tuld pole seal
Kui oma hinge elupeeglist näen
.....

Unustasin ära; liigne kisa: liigselt härga;
sära tagant ära väänan; silm sidena;
hingeldan; pidevalt; lille viljeldand;
kandu kinnitand; sihtind maad;
oma linnu lennul; petnud silmi;
seis .....

julgusega võideledes avamerele sõudsin
avastama põhjatult läbipaistvaid randu
teadmata kui sügavale ma välja jõudsin
kas maapealne taevas puudutab veel kandu
väikene pudelist mudellaevuke .....

Kui mul oleks saba –
seda liputaks,
linnumaja iga puu
otsa riputaks:

linnulaul ja sõber
päästavad su elu,
kui on maasse tampind
heitlik linnamelu…

Lähen hoopis sinna,
kuhu jäetud .....

Süda kuis sa ruttu tõused
kuumalt rinnus tuksuma,
kui su nime suhu võtan,
püha Eesti - isamaa!
Head olen näind ja paha,
mõnda jõudsin kaota,
mõnda elus jätta ma .....