Sõnale hjus leiti 359 luuletust
Südame potensiaalne energia
Kui palju alles jääb mu südame
potensiaalsest energiast,
kui ta langeb alla sügavikku,
millel iialgi lõppu ei tule?
Kui ta upub meeletusse valusse,
mille põhjustasid sina.
Ma sain teada -
ta lõpuks enam ei lange,
ei peatu.
Ta hakkab kulgema tühje,
ilmetuid radu, kuni lõpuks
keegi mõjuvõimas hing
mind päästab, võtab endale.
Kuni järgmise plahvatuseni,
mil mind lükatakse ära..
Kui homne algab sinuta
Kui homne algab sinuta
ja sa pole nägemas
päikesetõusu, mis leiab
mu täis nutetud silmad
sinu jaoks.
Ma soovin, et ei nutaks nii palju
mõeldes,
kui palju jäi ütlemata.
Sa armastad mind sama palju
nagu mina sind.
Ja iga kord kui mõtlen sulle,
tean et igatsed mind.
Kui homne algab sinuta
Üritan mõista,
et ingel tuli, kutsus ja võttis.
Võttis su käest,
mainides et su aeg on käes.
Üleval taevas ja
et pead maha jätma
kõik kes kallid.
Kui sa keerasid selja minema hakates,
su silmist kukkus pisar.
Elu jooksis silme eest läbi.
Sa ei taha surra.
N .....
Kodutu
Astud - astud,
sammu järel samm,
kuni - kuni
otsa lõpeb ramm,
kuni leiad põse-
padja vaadis,
trepil, põõsa all
või rannapaadis.
Ootad - ootad,
kuni ärkab koit,
valmib supi-
köögis pajatoit,
vaikselt elu
pöörab päevalehti,
kuni maailm
ära teiseks tehti...
Aga mul on
samamoodi hing,
sama välja-
kutse kitsas king,
sama mõjuv
põhjus-tagajärg,
naeru päiksepaiste,
nutu vihma-
märg...
/Mari*Uri/
Valed teod
Tekite selleks, et kaduda
siblite võites aega,
otsite põhjust, et magada,
too pikendaks eluvaeva.
Tegusid teete inetuid,
et raskust saaksite tunda,
kõik tahavad elada ilmetuid,
parastavaid lõputuid tunde.
Pole põhjust trügida,
suuvoodritele pugema tulla,
olen ju elu - te nülgija
ja aitan teil valus surra!
Raske koorem
Nii raske on öelda
Et ma olen Sinusse kiindunud
Sa oled põhjus, miks elada
Kuid liiga kallis on see hind
Ei taha ma kaotada Sind
Kui avaldan kord tõe
Mu südamel on raske koorem...
Ma tahaksin öelda Sulle nii palju
Kuid kardan ainult halvimat
Sa oled kaunim Inimene
Kes pakub paradiisist parimat
Aga ma tõesti ei suuda enam
Sinu olemustki ma imetlen ju iga päev
Ning pikisilmi ootan, mil me teed taas ristuvad
Kardan Sinust lahkuda
Kuid ma ei taha Sulle haiget teha...
Tunnen
Ma...
tunnen.
Mida?
Mida ma tunnen?
Ma ei tea.
Mingi tühjus on see.
Või kurbus.
Või miski muu.
Miski...
mida tunnen.
Ei oska kirjeldada,
mis see on.
Miski seletamatu.
Või siis mitte.
Ma ei tea,
pole varem tundnud seda.
Kuidagi...
parastav emotsioon.
Nagu ma oleks
süüdi.
Milles?
Ma ei tea.
Nagu ma oleks
selle põhjustanud.
Aga...
ma ju ei ole.
Või olen?
Kas ma olen
põhjustanud selle
mida...
tunnen?
Tunne, mida ei mäleta..
Kui sinu südames ja hinges on vaba ruumi vihale!
Siis tea, et see on ära võetud paigast, kus peaks olema armastus.
Süda ja hing ei soovi enda sisse tühja kohta,
aga nad ei saa takistada tärganud isekaid ego tundeid,
mis pimestades tapavad tõelise ILU sinu sees!
Iga kõige väiksem viha tunne on jäätunud
ja kaotatud armastuse mälestus…
Inimhinge üksildases tühjuses…
22.03.2016
On kuskil Keegi...
On kuskil keegi,
kes varastab rahu,
võttes ära kõik,
mis hinge ei mahu.
Tuleb nii salaja,
kui ootamatu löök,
iga varutud jõuriisme,
näljaselt ära sööb.
Tahtes asemele,
saata vaid valu.
Kuid mitte kunagi,
ta andeks ei palu.
Ometi on keegi,
kes igatsevalt ootab
Ja vargsi südame,
ta teele laotab.
Et lõppstaadiumis,
saaks tunda pinget,
nautida seda tühjust,
nii ehtsat ja sünget.
Maivis L.
Teadmatusega homsest...
Ma kõndisin ääretus tühjuses
Pimedas linnutee serval…
Otsides valgust, janunedes soojuse järele.
Nagu mäng, mil keerutad õnneratast
Astusin galaktika tolmus.
Ainult valikud on meie ees…
Õiged-valed, kas on sellel üldse tähtsust?
Kas on vaja mürgitada meelt
vaadates kõverpeeglisse…
Otsides olemasolevaid vastuseid-
Gravitatsiooni poolt väändunud tõest.
Kas on mõtet ekselda kaugel
Püüdega lahendada mõistatust,
mis on elus tähtis?
Aeg voogab läbi mu elu
Viies kaasa tükke mu hingest.
Lammutades hetke, milles olen ärkvel.
Ma ei näe und selle .....
Must majakas
Taevalaotusesse tähtede järele siruta käed.
Pöörases kiiruses lenneldes-valgust sa minemas näed.
Ühel hetkel on pimedus-ääretu tühjuse väli
Ükski eksinud Hing pole eales siit lennanud läbi.
Vahest näitavad teed meile kõverpeeglikildudelt peegelduv tähtede kiirgus
Justkui majaks öös, lastes tunda sul välise petliku hiilgust.
LJ
Kõige Tähtsam
Appi, ma ei suuda enam
Ma ei taha elada ega ka surra
Tahan lihtsalt olla
Tunda end üksiku ning vabana
Nagu varem
Aga ma ei saa
Sest Tema ei luba
Jah, Tema, see kõige-kõigem
Ta tähendab mulle liiga palju
Ma ei saa Temast loobuda
Ma ei taha Temast lahkuda
Kohtusin oma Päikesega just siis, kui olin valmis
Igaveseks
Sulgema silmad ja kaduma siit ilmast
Aga nüüd
Iga minu rakk mõtleb Talle
Iga osake tantsib valsirütmis
Ja Hing
Tardub...
Seiskub...
Lakkab töötamast, kui ma näen oma Sõpra
Mõtted keerlevad Tema ümber
Iga hommik
Iga päev
Ja õhtu
Ei saa sõba .....
*****
Oled minu hing, mõistus ja
Elu
Kuid Sulle mõeldes tekib kirjeldamatu
valu
Justkui kogu maailm variseks
kokku
Aga ei, mõtted Sust ei lähe eal
lahku
Oled minu olevik, tulevik ja
Päike
Sooviksin, et vahemaa Sinuni oleks
väike
Kahjuks pean Sinust varsti-varsti ütlema
lahti
Saan võtta Sind vaid kui hinnalist
sõpra
Ja saladuses hoidma, et pidasin Su üle kunagi
jahti
Ehkki tegin seda omal moel ja
mõttemaailmas
Olen siiski ääretult tänulik, et ma sain Sinuga
kohtuda
Tänu Sulle nägin midagi kaunist, see oli
vikerkaar
Enam pole põhjust millegi pärast
ko .....
Tark mees
Vabanda - ei armastanud sind.
Sa olid liiga palju
minu moodi.
Ei armastanud ennastki ma veel...
Ja patupaigana näis iga segi voodi.
Ma kohtasin üht väga tarka meest,
kes ütles: valvsalt hoidke
oma kodu-ust -
sest kui sa selle ükskord lahti paotad,
ei pruugi leida sarnast armastust!
Ta ütles veel, et hoidke oma tütreid,
et nad ei läheks armu
mujalt otsima -
sest muidu nad ei naase iial koju
ja jäävad tiivutuna torme trotsima!
Sa vabanda - ei armastanud sind.
Mind põhjusega
lahkulööjaks loodi.
Üks erinevus siiski painab mind:
kas ikka poegadega on kõik sam .....
Ruumist ruumi
Hinge ei mahu
see tühjus ja valu
See kurbus, mis nakatab.
Ja ometi eile
su süda veel õnnest pakatas.
Sa käid ruumist ruumi
kusagil paigal püsida ei suuda
Võid ju end lõhkuda -
ulguda, et ulatub kuuni.
Kuid su ümber ja su sees
vaevalt, et midagi muudab.
Sa võiksid näha
seintel oma verd pritsimas
ja mitte välja teha
surmast, kes sind ootab ja irvitab.
Või tunda kaela ümber sõlme
mis järjest rohkem pingul
Kuid sa viibutad sõrme
ja hüüad:"Kuradile mingu!"
Sest ükskord täituvad toad
ja seinad ja kõik need pildiraamid.
Ja ka Kõigevägevama .....