Sõnale hoia leiti 661 luuletust
Vaata
Vaata vaikselt endasse,
hoia hetki mõtteis,
vahel vajub kurbusse
aeg, mil elus tõtled,
oodates, et oled ise
hetkes iseendale
kuni mõte mureline
ära läheb kaugele,
lastes ligi elus rõõmu,
lahendusi hetkes,
Sinu naeratusest sõõmu
saame eluvetes...
- Tarmo Selter -
Õpilane olla...
Sa püüad leida päevikust veel hindeid, lase olla,
nüüd kõike interneedusest Sa leiad - lae see alla,
õppimist veel märkimas on väiksem koolijüts,
kes päevikus on harjutamas käekirja just...
Sa näed ja austad õpetajat arvutiekraanil,
olles õpetatud läbi google meat`i plaani,
vahel tervest aastast ainult pool sa olla saadki
koolis, kuni tulemas koroonahaigeid tooli...
Vaata veidi, püüa päikest, ole postiivne,
koroona mõttes muidugi vaid ainult negatiivne,
hoia teisi, ära vihka aega, mis Su elus,
vahel olla on ju hea, on hetki, mil´on valus...
Õpilane oll .....
Ema,las vaatan...
Ema,las vaatan sul silma
Ema,las vaikime
Nii palju on rõõmu siin ilmas
Nii palju kurbust on teel
Ema,las vaatan su käsi
Ema,las hoian ma neid
Nii palju on vaeva siin ilmas
Nii palju aega mööda on läind
Ema,las silitan sul juukseid
Ema,las kallistan ma sind
Nii tasane hinges on nuukse
Nii väga armastan ma sind
Ühel heal päeval
Mis toimub?
Mis ainetest sa oled toitund?
Kas sellest neuroosist üldse toibud?
Ootan koitu kui hinge puhastust,
vabadust, mida vähesed on tabanud,
armastust, mis poleks kasu ahne alatus,
et paljastuks, mis sügaval sisimas varjatud,
ei vaja uut, kui vanas veel kinni, pea teeb ringi,
virvendavad pildid, keegi siia pea sisse pistis,
miskit, mis määras mu lindpriiks..See lind on prii,
silmis tihti sihtisin avarat avarust, ei mingit kavalust,
kanaldus, teile kes te sügava vastu saamatud,
sörkige järgi- minge närvi, piisavalt meelehärdi,
et märkamatta jääksid enamik värv .....
Varjude Varjud
Lootmata muutusele, siin hullude keskel,
mannikuleeritud, pedereeritud, peedistund,
ühiskong, tüli toov, su ülikool su prügi kroon,
süttinud, mu hääl ei küündinud, püüdlikult,
süübinult, müüdistus, enamikul reaalsusest..
Mürgistus, lahti laskmata, armu andmata,
kaval mõistus ennast üle kavaldand,
kaotanud avara, see oli alati vaba maa,
kuigi käest anda ei taha sa, maast madalast,
orjusesse meelitati meid kõiki rahaga..
elu tagamaad, aga sedasi ei avastand...
Mis hoiab löömas seda südant?
Mis süütab aknal selle küünla?
Ma ei tea..ei tea.. kuid teada .....
Smegma
Lähen vetsu kusele
rullin eesnahaka noku peal
nii saab ruumi uriini survele
valgeid liblesid näen seal;
need ei saa olla ohtlikud
sest parasiitidega tegemist pole
see on smegma, surnud naharakud
ja nende hais on nii kole;
aga meestel see loomulik
variant nüüd pesema minna on õigem
hügieen on trääsale kasulik
mida puhtam, seda naistele parem
vanaisa õpetus on mul peas
neid tal on häid ja tarku:
"poiss, hoia oma munn puhas
ja ära topi seda igasse auku!"
Isikliku õnne retsept
Armastav pere. Lapsed, isa ja ema.
Pidulauas kartulid kuldpruunilt kenad.
Mamma teab, kuidas neid tuleb teha.
Ta teab palju, oleks terve vaid keha.
Üksteisest hool, viisakus, rõõm edu üle.
Toetus siis, kui teisel jaksu suurt pole.
Kaasa naeratus, kallistus, hommiku "tere!"
See on see võti, mis koos hoiab pere.
Ema
Ema, hoia mind,
kui tunnen end üksi,
ema, aita mind,
kui kukkusin nüüdki,
ema, ära mine,
kui nutma ma jään,
ema, ole ise
minu juures nüüd sa...
Ema, miks läksid,
kui vajasin sind,
ema, miks jõid,
endal uhkust täis rind,
ema, miks võtsid
valguse elust,
ema, kas tundsid
rõõmu laste valust...
Ema, ära tule,
kui vanaks sa jääd,
ema, ole ise
oma mõtete mäel,
ema, ära tunne,
et vajad nüüd mind,
ema, lihtsalt mine,
olgu uhke su rind...
- Tarmo Selter -
Olles teel...
Olles kuskile teel,
ei märka me ümber, mis toimub,
sihti otsime veel,
kuigi möödunud see elutolmus,
maha jäänud on kõik,
mida hoidsime lähedal vaid,
oli meie jaoks võit
Saada uuele teele, kui sai...
Oli kõik see, mis jäi
kaugele tähtede poole,
siiski oleme vaid
maailmas üksteise hooles,
mida hoiame veel,
seal vaid mälestused mineviku teel,
üksindusse ka jääme
kuigi arvamuselt seltskonnas me...
Vaata tähtede poole,
ehk kuugi valgustab Sinu teed,
päikesest leiad hoole
kuigi pilved näivad varjavat veel
Sinu rada, mis nüüd
on vaid eesmärgiks kuni ei .....
Eestimaa...
Kuuled Sa tuulekest väljas,
oksad liikumas hetkes,
loodus paitab Eestimaad...
Tunned Sa rõõmu ja rahu,
üksteist siin hoides
meie oma Eestimaal...
Hingata saad, kuulda Sa saad
elu siin Eestimaal!
Hoiame koos, kuni veel saab
rahvast me Eestimaal!
Mullaselt musta, taevaselt valget,
siniselt veesilmades
on meie Eestimaa....
Vaata ringi ja meeles Sa pea,
milline on kodumaa,
meie rahva Eestimaa...
- Tarmo Selter -
Head emakeelepäeva!!!
Emakeeleta Sa pole sina ise,
hoia oma keelt, ära meelest lase,
anna edasi nii sõnades kui viisis -
nii loomingus me keel see rändab siiski
ajast aega, peitudes vaid vahel
võõra võimu taha, aitamas vaid tahe
püsida ja olla lihtsalt Sina ise -
hinges eestlane ja emakeeleline...
- Tarmo Selter -
Viimsed lilled...
Viimsed lilled loob talvine külm,
jättes hüvasti looduse rüpes,
juba õisi toob kevade külv
päikese kuumavas süles...
Viimsed lilled loob looduse ilu,
andes märku, et elu on õis,
mida toitmas on headus ja võlu,
mis närtsida eales ei või...
Hoia endas omaenese õit,
ära eales sel närtsida lase,
oma õisi endas hoida Sa võid
oma olemust kaunistades...
Viimsed õied loob talvine külm,
tehes ruumi vaid kevadele,
mis jäljed veel sulatab küll,
jättes veepiisad hetkedele...
- Tarmo Selter -
Vene vaktsiin
Mäletate külma sõda
mil NSVL väliskaubandust kartis
saadab läänemaailm siia ei tea mida
samal ajal rahvas vaesusest kurtis;
vene võim hoiatas USA eest
jänkide tooted olevat kurjast
need mürgitavat igat last, naist ja meest
aga ohh irooniat, vene vaktsiinid on saast
Vihm
Edevus, su tegelus, mu ees kõik nad vedeldund,
ajud pärsitult, päris hull, läbi närinud,
need pärdikud vaid mänginud- reaalsust ei väärinud,
hing käärinult, taga ajasid vaid sääri ju,
teesklesid väärikust, äriks sai ligimesi kattev muld,
ähib ja sügavamale end mähib- palumatta andestust,
timuka kirves justkui inglid taevast langenud,
see aju rakendus, möödus kasutult, paadunult,
õiges suunas iial ei sammunud, sõnad ei haakunud,
mõistus ei taastunud, ütles, et on vaba...
kui manipulatsioonile oli allunud, armetu!
Ma kisendan oma veritsevate kopsude põhjast .....