Sõnale hoidma leiti 74 luuletust
Ühes uduses ulmas....
Üht tüdrukut näen
Läbi uduse ulma
Kõrgel kivil
Tormilaternat hoidmas
Külmade tuulte kiskuda
Väsinud käsi
Ja pisarad jääs
Laternas hingitseb tuli
Väikene tüdruk
Ta kõike ei tea
Seisma seal peab
Ja ootama....
Pilvitul ööl
Saab tähtedelt valgust
Laterna täidab
Ja uuesti läidab
Käsi on kõrgel
Ja tuluke vilgub
Aeg kulub ajastuks
Põlvkondi sirgub
Tüdruku laternas
Valguseks virgub
Kõik valu ja vaev
See põhjatu kaev
Ja lõppu ei paista..
Tüdruk on väsinud
Saadan ta ära...
Ühes uduses ulmas
Rullus see lugu
Elas kord
Oli kord
Maailmas sugu
Kes .....
Belgia šokoalaad kõrbeb
Euroopas nagu teame, need murjamid
on oma uues kodus parajad kurjamid
pandud jõulukuuski põlema
ja pomme metroosse plahvatama;
siis seekord nende ürgne hüüd
mille üle ka ei tunne süüd
ajas tänavatele pärast võitu Belgia üle nagu rallisõitu;
oleks loogilisem põlema kõik panna
kui saatus skoori Marokole ei anna
aga hoolimata võidust puuduvad vahed
näidates põliselanikele, kes peremehed;
nahhui neil marokolastel vaja teha nii
nende toetust põlisele kodule see ei vii
nagu reeturid nad madalmaades
parastavad kohalikke ringi nussides;
Belgia šokolaad kõrb .....
Naeratus
Just nagu suvepäike sillerdaval veel...
su naeratus mu murekortse silus.
See naeruvirv jääb oma leebes ilus
nüüd hoidma soojust minu hapral hingeleel.
Hetk õnne vahel pöördub. Pääsu otsib meel
ja ootab naeratust ses argses ilus.
Neist sõnadest, mis mõttesopi vilus,
on raske leida õigeid, tõrgub keel.
Hing sumeneb kui suure lumma eel-
sest avaneb me südamete värav
ja tasanduvad konarused teel.
Su kaunis naer on pärlendav juveel
ses elulabürindis- kirkalt särav.
Jääb hoidma soojust hapral hingeleel.
AEG
Aeg, see jookseb ühtesoodu,
vahest marutab ta teel,
hoiab kinni püksisäärest,
tirib ligemale veel.
Ajal aega paigal seista,
pole mitte kunagi,
nagu äratuskell ta tiksub,
jõudmaks inimmeelteni.
Olen hakanud aega hoidma,
väärtust kandma temani,
ajaga ma kaasas liigun,
märkan teda alati
Ajapikku aeg armsaks muutub,
hakkad armastama kogu südamest,
kahetsed, kui lased raisku,
kättemaks tuleb pikal eluteel.
Vali aega endal' sõbraks
enne, kui on õhtu,
ajaga siis tasapisi kaasas käi,
nii on hea, mulle näib.
Aeg rolli mängib siinses elus,
aega alahinnata .....
Nagu sõnajalaõis
Olen nagu mees kuult
minu soovid täituvad suult
kõik see juhtus Jaanipäeval
kui kohtasin sind lõbusõidul laeval;
su pilk jõel püüdis mind ja ei saa eirata
pole pühadel ilu ühegi sõnajalaõieta
tema kutsung on mulle see lüke
mis veel kuumem kui jaanilõke;
sa oled nagu sõnajalaõis
saatus meid kokku püüda võis
olen valgus taevast sind hoidmas
sinuga samat energiat tundmas;
ja ta ütles (refr):
"kui ma kuulen siinu häält
oled mees, kes püüdnud minu poolt
kui vaatan su silma ja kuulan
siis mees kuult on see, kellele sulan
tee mu pühad võim .....
ema
tere kallis tütar
sa oled võlgu mulle
oled võlgu iga silmapilgu, iga armastava hoolitseva hetke
meil on tunnihind
siis kui mul on paha tuju
siis ma esitan sulle arve
surfan oma pangakontodel ja vaatan
palju sa mulle võlgned
et olen sind hoidnud ja kaitsnud ja armastanud
aga sa jääd võlglaseks
ma ei tea, kas sa tunned ennast süüdi
aga mina tunnen, et mul on puudu,
et mul on kogu aeg puudu
lõpp olgu sellel mustril
lõpp
sul on alati kõik, mida sa vajad
universumi seadus toimib nii
anna andeks kallis ema,
et pidid mind hoidma, kaitsma ja armastama
et see alg .....
Jokker
Käisin Ott Seppa kaemas
ning pidin ainult pettuma
ta laval stand - upi tegemas
ning publik igavusest istuma;
vedelesin toolil, nägu laes
rahvast oli kah vähe
räme kipitus on kraes
ükski "nali" ei jäänud pähe;
oleks pidanud meeles hoidma
kui nõme olnud Tujurikkuja
sellega pidanud teadma
ta show on ka aja nikkuja;
tahaks saada tagasi raha
mu +20 € ei millegi eest!
vastus küsimusele pole paha
kuidas enam austada seda meest?
Ott Sepp on nii alla käinud... tõmba nahhui komöödiast.
Miks?
Kas on see oige,et yks otsustab koik-keda tappa,keda ellu jätta...Minu meelest just sellisel isikul-tuleks koheselt koik oigused votta...Kas koik teised inimesed kogu maailmas-peavad hinge kinni hoidma-me ei tea ju mis juhtub homme-ei saa enam rahulik olla...See on uskumatu,et tänapäeval veel-peame todema ,et me lähedal on soda...Miks kyll voimalik pole elada rahus - kas toesti - sellel yhel,ajuvabal väikesel mehel ...vaid tappes on voimalik näidata, et tema on kuningas Maa peal...seda ainult ta ise voib arvata...jube kyll...kui hullule antud on voim...on ju olemas sellised paigad...kus .....
— Elisabeth"Tahaks..."
"Tahaks ronida korge mäe tippu-voi ujuda yle mere-lopuks, hetkeks seista ja moela,mis minu elus oli oige,mis vale ... aga nyt tahan jätkata teed ja hyyda koigile yle mere -TERE-... Soov täituda voib ainult unes-sest elu mul pakub muud-pean hoidma oma tervist ja meest, sellest oigesti roomu tundma .Nii teengi ja siis saan ma aru - olen rahul sellega,sest tööd elus tehtud on palju,nyt aeg on puhata,saan teha ja olla just nii, mida kunagi enne ei saanud.. Usun,seda pole kellegil vähe,millest rahule jääda voib,iga väikene room on palju,kui oieti tajuda... Armasta elu sest see .....
— ElisabethSüda
Kuula südant südamega,
süda, see ei valeta,
süda tunneb ikka ära
südame nii kauni, hea.
Süda ikka olla tahab
tundeline, hea ja hell,
Sulle elus kõike tagab -
armastust ja hellust küll,
olles juhiks Sinu teedel,
aidates Sind edasi,
mängides Su hingekeeltel,
hoidmata Sind tagasi.
- Tarmo Selter -
2022
Kui koroona tuli
Nädalavahetus on kohe läbi
tulin ühe onu lapsi hoidma
ning neil kolmel pole häbi
kui hakkasid minuga kauplema;
"onu Alfa, palun lase õues hängida
tahame seal Tik Tokke teha
hiljem sobib toas hängida
enne kui kohal eha";
neid keelates siis mõlisesid
"ok, onu Alfa, mine vittu
ei koti mida sa ütlesid
nüüd kaed meid tõmbamas uttu"
ja nagu tankiüksus
koroona linna veeres
haigus on õhus jooksus
siis pesitseb põikpäisete keres;
varsti lapsed koputavad õues
sest haigus ligemale rullub
hirm on neil põues
kui koroona neid alla litsub;
.....
Talv ehk vanadus
On mitu sümbolit aastaajal
ja päiksesära on ilu loor
igaüks on omal rajal
kui kevad või suvi, oled noor;
ja kui hinges on tali
see tähistab vanadust
kõrge iga pole mingi nali
see tähendab ära haihtumist;
aja vastu keegi ei saa
loeb, et sa teeninud head
mida minevikus kogunud sa
sellest kinni hoidma pead;
muidu on kõik külmem ja lumisem
su sisimas ja mõtetes
meel ja naer on ka nõrgem
kui elad ainult häid aegu meenutades;
oma raja lõpus on see tõsiasi
et tühjuses keegi lõpetada ei taha
üldiselt vanadus üks õudne asi
kui pole rõõmu, tervist ja rah .....
Tunnete ja värinate salu tõotus
Hetkes, kui seisime
Tunnete ja värinate salus
Justkui kahekesi
Hingede suurimas
Kokku liidetud
Hingamise valus
Kus sinu ja minu süda
Leidsid läbi tuule ja ajastute vee..üksteise juurde
Armastuse tee
Sa ulatasid mulle
Oma südame
Huulte läbi
Tuulises sajus..
Poetades soojade
Kätega südamesse
Hurma..
Võttes minust viimasegi
Üksinduse tunde
Sest olin nüüd sinuga üks
Nii nagu unistuste
Lootuste taevas
Nüüd olime sinuga üks...
Sina ja mina
Sosistades mõtetes
Üksteisele igaviku tõotust
Mitte lahti lasta
Sest üksteise jaoks
On meid loodud
Hoidma..te .....
Varjude Varjud
Lootmata muutusele, siin hullude keskel,
mannikuleeritud, pedereeritud, peedistund,
ühiskong, tüli toov, su ülikool su prügi kroon,
süttinud, mu hääl ei küündinud, püüdlikult,
süübinult, müüdistus, enamikul reaalsusest..
Mürgistus, lahti laskmata, armu andmata,
kaval mõistus ennast üle kavaldand,
kaotanud avara, see oli alati vaba maa,
kuigi käest anda ei taha sa, maast madalast,
orjusesse meelitati meid kõiki rahaga..
elu tagamaad, aga sedasi ei avastand...
Mis hoiab löömas seda südant?
Mis süütab aknal selle küünla?
Ma ei tea..ei tea.. kuid teada .....
Teie nimel
Tühi pea, leidmas rea, ühtivalt seab,
kirjutama peab, kihutamas teie seas,
jäämas endaks, seda minust maailm eeldas,
keetmas uut suppi, mida tundsid,
kui kuulsid, mis murdis läbi teadvuse,
kullast südamest leides headuse,
leides selle peatuse, kus peatudes,
veab mu luule, milles kulgev muster,
ära enest tundes, tsipa nuhtles,
kuid taban nukke, nii sõpradel kui vaenlastel,
viimaseid mul pole, pole vaevand eneses,
vaid kirjutades vestetes ja kui keel neil peksleb veel,
siis selgeks igas hetkes teen, mis mind hoiab,
neid uputab selles samas tulva vees, kurba meelt,
hoian ja .....
Silman sind
Ma pole leidnud end, pole ammu otsinud,
ennast valedega pole moosinud, ei tunne seda jooksikut,
enda eest joosta pole mul, pääseda ei suuda,
kedagi ei muuda, keegi mind niikuinii ei kuula,
lasen lihtsalt puhtalt, puhtaks, hoidmas suunda,
vaid siiraste hulgas, kes üksteise radasid ei nurjand,
vaadates kõiki teisi üsna kurvalt, jooksmas surma,
ei mõista mis oli, mis on ja mis nõnda võib tulla,
kulla , sõber, ja inimene, kuldan maskis mõra,
ja kirjutan sisemise, et jõuda sinuni, jah just sinuni,
kes sa eest endal lidusid, tasaselt nüüd kuulatad,
kaasa õõtsudes kiikusid .....
Ka see
Igavene, kaduv kui virvendav silmapete,
lihtsameelne, haudun lihtsa meetme,
kirjad teele, neile, kes hindavad hetke,
heidan ette, siirus südames ainus reegel,
vabaduse poole, kandes tundeid millel koorem,
pelgupaik on remondi ootel, rohked ohked,
enne kui kohale jõudsid oli pool koolend,
ületamas norme, kõnes avar, kõrvetamas tonte,
vastandub luules, karastub julges, muusikast sai..
mu unelm, igat sõda südamest välja lugend,
pead murdes, tean, et hull mees, avameelselt suhtleb,
tabas end ja nuhtles, selgroogu õgvendamas,
aastakümmnetest mis riimid paberile põletavad
ka .....
Kui sa vaid mõistaks..
Kasvasime koos, eraldi välja teiseltpoolt, vanaks jääb iga noot,
ja süüd endalt ei veereta seekord, kuid äkki paraneb miskit ükskord,
kannan selle eest hoolt, annan endast parima, enne kui mõni holmes
mind jälle narrimas, et ma "halamas" vaid pajatan valust,
see mu inspiratsioon, mis iial ei kadund, ma laulu kandnud,
kuniks kõigest maisest lahti lasnud, isegi kui laastun,
mulle leiba taevas pakkus, sellepärast igavene austus,
igavene truudus igavene lahkus, küsi ja saad ausalt vastust,
kuigi teid ei huvita, pole isegi süüdi kuigi vabandan,
vastikud ja kavalad, .....
tähelepanu saad- see mu halastus, vabadus kui teravat keelt vallanud, vastandun, kui paha aimanud, sind aidanud, et sa ei lõpetaks seal kus kõik need alatud, murtakse teil pimedas jala luud, naisest saab luud, ja sinust ka ei midagi muud, kribatud jutt, siis vihatud Kuut, kuulsin oma nime su äbariku suus, karmid räpparid, kohe näha kelle riista nad imesid, kelle stiili nad näppasid, nõnda tähtsad siin, teevad nägu nagu nad mind ei märkakski, kindlasti kindlasti, ridadevahele peidavad solvanguid, vigased tähed, kes mul ammu ära omatud, ärbelda julge ükski siis, kui mind .....
— M K