Sõnale hommik leiti 722 luuletust
Sügisene õnn ...
Sügisajal kodumajas üksi , nukras tujus,
vihm katusel trummeldab, lõputus rajus.
Pisarais aknas ,halli vaatan sügistaevast,
tuleksid rõõm päästaks murede vaevast.
Hüüded sinuni ei kostu , üle tormituule,
palveidki jumalad , siit kauged ei kuule.
Side meil kahel pikemat aega katkenud,
jääb telepaatja kui igatsust oled tajunud.
Ootuses hommik silmad unele suigutas,
päev koidikul päikest , viivuks ilmutas.
Uduvihma pilve , tema helk siis mattus,
vaatan teele lootuskiir sombuga kattus.
Äkki kaugel näe armas , kallis sulle kuju,
astub reipalt , kandes kirjut vihm .....
Päeva hea algus ...
Hommik ,vaatan aknast särab päike,
sirgub laternaposti all põõsake väike.
Seal ümber varblased hüplevad üles,
nokivad valminud seemneid ta süles.
Kuigi neil ümbruses palju veel rohtu,
on linnud siin, trotsides tänaval ohtu.
Nii rõõmustan minagi nendega koos,
et taim jäi ellu , kevad koristus hoos.
Hansi!!!
Aita mul minna
Tunnen, et see õhk minu ümber lõppeb otsa.
Reaktsioon tekib, kui lämmatad tunde nii ehtsa.
See kõik on võrdeline, kui kägistaksid mind.
Aga palun, tee seda, kui see rahuldab Sind.
Annan Sulle vabad käed, tee minuga kõike.
Kõike, mida soovid, isegi kui see on lahtilõige.
Meeldiks see, sest igal juhul, isegi kui valvan
õhk lõppeb igal hommikul, kui silmad avan.
Ma olen sellest nii väsinud, lausa jõuetu.
Vaimne seisund on olematu ja kui, siis armetu.
Lihtsam olekski Sul teha üks, kaks, kolm… lõiget,
et mitte kuulda enam ühtki mu appihõiget!
Palun tee seda ja las .....
Tegus päev ...
Tõusev hommik tähetarkust varjab,
päev valgeks muudab pilkast ööd.
Vaid koidutäht jätkamas on tööd,
kuni päike õrnad uduloorid korjab.
Nüüd pimedusest järel varjud puul,
seesama tume Maa mis jätab Kuul.
Kauni päeva kodumaa võtab vastu,
end valmis sea , reipalt kaasa - astu.
Hansi!!!
Ehast Koiduni
Kui päike viimaks tõuseb
üle mere ning liiva särab
Kui hommik jälle koidab
valgus su meeli toidab
Siis ela kuis viimane oleks
nagu homset enam poleks
Siis eile meelest unusta
täna uuesti otsast alusta
Mis kallis seda armasta
oma unistusi ehita
Mis valus see unusta
head halvast erista
Ja soovid sel päeval täituksid
sinu käed tähteteni ulatuksid
Ja hinges oleks lusti ning rõõmu
süda täis armastust ja sooja
Et naerataks kui käes on aeg
mil möödas koit ja eha
Et ei nutaks mis tegemata jäi
mil sinuga koos lõpeb see päev
Viimaks taevas jälle tä .....
Pimeduses kaovad seinad
Ma tõmban juhtmed seinast
ja mattun pimedusse
kuid vaim on erk ja reibas
see maailmaga pidetus ei
sega sisemise säde süttimist
Pimeduses kaovad seinad
saabub näiline vabadus mis
peidab ära vead ja peidab leinad
nii välise ma hetkeks endast heidan
Oh oleks nii et hommikused kajakate hääled
ei iial päikest taevasse ei heiskaks
Kui kord sellest piiritlevast valgusest vaid pääseks
oleks enam tõenäosust et iseendid leitaks
Lembe aeg ...
Luba suudluseks palusin sinult.
Vaid imelist tunnistades tõde,
sind armastan kallis kooliõde,
kostus ja sõna ahvatlevalt suult.
Kaunis õis sa kiretormi loodud.
Kui hommikus veel kastemärg,
meid embas päiksekiirte pärg,
kus rõõmukarikast sai joodud.
Hans!!!
Mitte kaua
"kell on kaheksa
avan ukse
kõnnin oma kabiini
olen üksi
avan arvuti
paberid lauale
ja mõtlen
kaua veel
ma jaksan
mitte kaua"
loovus sureb viimasena
ütles poeet
ja hüppas kuuekordse
büroohoone katuselt alla
surnukeha juurde
koguneb rahvast
mõned kiljuvad
mõned spekuleerivad
„õnnetu armastus vast“
„õnnetu elu, jah“
tuleb politseinik
„tavaline reede hommik“
Unelind
Head ööd mu kallid rõõmusegused lapsed,
tehtud soojadest tuultest - kohe kadumas.
Teid toitku rõõmuga veel rohkem unekapsel,
kui öötaevas linnutiibu adumas.
Mis kannavad sõnumit endas,
just loodud teile mu lapsed
ja hommikupäiksega lausub
rohultki minema kaste.
Teid saadab terve päeva
see vaikiv siidsuline lind,
teid saadab tasa, kuid naerab
nagu jahe, õhkõrn tuuleiil.
Siis teadke, et kui ma ka pole,
see tuulepuudutus toetab teid.
Öötaevaga jällegi tulen,
magama uinutan teid.
Armastus käib mööda kummalisi radu
Armastus käib
mööda kummalisi radu.
Vahel end ilmutab, siis
tükiks ajaks jälle on kadund.
Vahel teeb haiget
ja vahel teeb pai.
Kuid iial ei küsi
kas piisavalt said.
Vahel ta jääb, kuniks hommikukohvi
ja vahel ta lahkub keset ööd.
Kuid takistada teda iial ei tohi.
Ka tema puhkama peab tööst.
Päris kodu
Ma pole iial tahtnud
nõnda ringi rännata,
pakkide ja kohvritega
jännata,
rakettidega võidu
päikest jahtida,
kaugelt-kõrgelt
niidumurru vahtida.
Olen ikka tahtnud olla
seal, kus Sina,
leida üles põld, kus
kasvab lina,
sõber olla sipelga ja
teoga,
allika seest juua
kahe peoga...
Ma pole iial tahtnud
sinna-tänna sebida,
piletite kontse-kandu
rebida,
tarbida fitnessi ja
kultuuri,
näha pilvelõhkujaid
ja tahmalinnu suuri.
Olen ikka tahtnud
joosta paljajalu,
tunda eestlasele omast
hingevalu,
kanda metsa vahel
pitsi ja ka roosat,
mõista mõistukeeles
.....
Hea uudis
Kas tead kui kurb ma olin hommikul
kui lugesin seda uudist
Mis mõttes teid saadetakse välja?
sa oled mu sõber ju
Värdjas valitsus on meil
vähemalt siis arvasin ma nii
Kuidas nad midagi teha ei saa?
Mul oli tundides raske keskenduda,
sest mõtlesin koguaeg sulle
Ma ei suuda elada enam sinuta.
Kuid kui ma hakkasin koju minema
tuli rõõmustav uudis
te jääte eestisse
sa ei tea kui hea meel mul oli.
see oli lihtsalt selle aasta parim uudis.
Sain aru,
et valitsus ei olegi nii värdjas,
vähemalt mitte kõik nende seast-
Kuid kõik ei ole ühel meelel
lugedes komentaare .....
Vastus Pojale (10434)
ah siis niimoodi sa mõtled
kannatlikust kannust kes pliidi peal kannuseid teenis
pliit oli kuum ja kaan oli kohe tema kannul
ja valgest kepist mis pimeda nägijaks teeb
peenis potil või arvutis kui pingutad siis tuleb seegi
kui ei kannata arvas kann siis ehk ei tule
voodi või poodi maksta tuleb ikka arvas pime
kes kepi eest papi letile pani ja silmad sules
aga teisest toast juba mõnda aega kostus lahkheli
oh heldene aeg ütles vanaema
kui põrandaharjaga numbrid kühvli peale tõmbama tuli
mees ja naine lebasid edasi
hommik on õhtust targem ütles koit hämarikule
koit oli .....
Tegus pere
Võtan ühe väikse sõna,
panen teise juurde -
naljaks lükkan mõlemad
mõttejuppi suurde:
kes küll arvas, et see pull
kestab nõnda kaua...
Muudki teha oleks mul!
Mees just kattis laua.
Pidulikult küpsetab
tütar pardipraadi,
piima kannust lüpsetab,
lisab šokolaadi.
Väike tibu laua all
legopäid loeb kokku -
tal on seltsis põrandal
tuhattosin nukku.
Poja õpib iPadiga
varsti seitset keelt,
sõpruskonda tervitab -
kõik on sama meelt.
Kuts on ka veel kusagil
pimedusse pugend -
tahab juba magama...
Pole kella lugend!
Telekas ei mängi meil -
ei olegi .....
Unetus
Mis on mõtlemise mõte?
Mis on augu täide?
Milleks lükkub tõrjutus
ja mida pooldab väide?
Unetuse hetkedel on
mõttetuse lõhn...
Paisub pea kui kooljaluu,
all rippes keha kõhn.
Ah vidinate vaimustus!
Oh püüdlemiste püür...
Tuleb hommik hämune,
seljas uneküür.
/Mari*Uri/
uusaasta
hommikukohv ja
õhtune tee
öösine unetus tagatud
jee
sõnumid sõnumid sõnumid head
aga ümber vaid ahvid
lambad ja sead
uuemal aastal
meenutad vanu
kasvatad rotte sõnne
ja kanu - kukkesid kui
rohkem sul veab
on naistega raskem
kogukond teab
päevane supp ja
rikkalik praad
pidu peab laut
ja pidu peab raad
pliitidel pottides
kapsas ja kaal
oh oleks veel õnnegi
tiba sel maal
Sanya