Sõnale hool leiti 675 luuletust
Palju tänu olen võlgu Sulle, mu kullake, mu emake!
Ema, olen Sulle palju tänu võlgu,
kogu hoole ja armastuse eest.
Ema, mul siiamaani meeles mõlgub lauluke,
mida õrnal häälel laulsid minule,
kui mul peale ei tulnud uneke
või viril olin natuke.
Su südamesoojusel kasvasin kui lilleke,
sirgusin rõõmuks sinule,
armastust koos jagame.
Nüüd mul endal beebike,
suu ümber nutuvõruke.
Beebi kullast kallim on minule,
koos kõik õnnelikud oleme.
Naine kui kevadlill
Naine kui kevadlill õitseb,
kui teda puudutanud on soe päikesekiir,
siis süda järjest avanema hakkab,
särama lööb terve ilm.
Naise huuled magusad kui maasikad,
kui suudled neid,
siis liblikad kõhus lendlevad-,
Naised on nii armsad ja edevad.
Mehed õrnust üles näitavad,
naisi armastavad ja hoiavad,
neil' akna all serenaadi laulavad
ja õhusuudlusi saadavad.
Naine
Suuri sõnu ma ei tee,
pane oma käeke mu südamele,
kuula kuidas tuksub ta Sinule!
Sa vaid kuula mu südame häält,
nii tõene ta ja truu.!
Ainult Sinule tuksub mu süda,
ta armastusega täidetud on.
Naine! Sa oled püha!
Sinu taevasiniseid silmi tahaksin näha üha,
anda Su tulipunastele huultele suud.
Jätkuvalt tuksub süda sulle,
mu naine.
Elu lõpuni olen Sulle
kainelt mõtlev, armastav ja truu!
Soe abikäsi
Soe tunne mind täna valdas,
abistasin inimest,
kes minult abi ootas.
Võhivõõras inimene, kel jalg kipsis,
ülekäigu rajal seisis,
kätt abistavat ootas.
Palus lahkel pilgul ta,
et kas saaksin teda aidata
üle tee ma.
Suur hirm tal selle ees,
äkki valgusfoor lööb punetama
tema ees
ja autojuht lisab kiirust teel.
Käevangus tasa liikusime,
aeg teel seisma jäi.
Turvaliselt teed ületasime,
hinges soojus,
see südamesse jäi.
Kui saaksin võtta Sinu valu ja vaeva
Kui saaksin võtta Sinu valu ja vaeva,
laseksin tuultel kanda nad kaugele.
Metsa taha paksu tihnikusse,
suurde sohu, kuhu vaev ja valu
vajuksid sisse.
Näen, kuidas Sul valutab hing,
kuulen hinge nuttu.
Las kuivatan Sul pisarad
sõnadega, mis soojad,
las poen Sul põue sügaval',
peatan valud piinavad.
Elus hing
Kes unustanud palju,
jätab meelde
ka pisemagi märkamatu rea...
Ta harjunud on
hammustama keelde
ja mällu kirjutama
iga väikse vea...
Kuid kellel meeles on
see, mis on meelel ise,
mis ühtki meenutavat nõksu
eal ei nõua -
ta võtab ette armastuses
elamise,
sest palju rohkemat
üks elus hing
ei jõua.
/Mari*Uri/
Tundepuhang
Milline rahu voolab südame,
kui kõik tundekeeled lahti laseme.
Milline värskus ja puhtus tuleb hingele,
kui endast kõik patud lahti laseme.
Milline armastus lööb lõkkele,
kui me ligimesest hoolime.
Millist rahu, värskust ja armastust
toob elu hingele,
kui me seda ise vaid soovime.
Sul kuhjaga tasutud saab
Alati tuled mul vastu,
soe naeratus suul.
Alati kuulad mu juttu
ei pööra tähelepa.
nu muul.
Alati vahetad mu mure, mis nii suur,
enda rõõmu vastu.
Alati oled kohal, õigel ajal just,
mu kannatuste rajal
Sa mul eal ei näita ust.
Alati Sind tänan
ja südames meeles pean,
kõik hea, mis oled teinud,
Sul kuhjaga tasutud saab.
Konnade kolonn
Kevad äratanud konnad,
tee peal konnade kolonn.
Teed nad ületada võivad,
märguandeks "krooks" neil on.
Tublid autojuhid ikka,
hästi kannatlikud on,
varuvad nüüd pisut aega,
et üle tee lasta konnade kolonn.
Ükski konn ei tohiks minna raisku
ega lõpetada oma teekonda autorataste all.
Nii tore on tiigipervel kuulda konnade krooksu,
kui päike õhtusse vajunud on.
Olen südamest tänulik ma Sulle
Olen südamest tänulik ma Sulle,
et olemas oled mulle.
Minu piiritu rõõm kuulub Sulle.
Sinu okemasolu toonud mul õnne.
Sinu lahke ja avali süda,
võtnud kõik mured kannatada.
Sinu hing kui päike,
alati särab
ja silma paistab kogu aja.
Tõesti olen südamest tänulik ma Sulle,
et olemas oled mulle!
Kobruleht
Nii hea ja vaikne oli olla,
kui peitu pugeda sain suure kobrulehe alla.
Kobruleht pealtpoolt krobeline oli,
seestpoolt pehme ja siidjas ta.
Üksik tõuk veel kobrulehel istus,
näris lehte hoolega.
auku kobrulehel puuris,
et päiksekiir sisse saaks särada.
Vihmgi osa tahtis saada,
kobrulehel tilkuda.
Mina märg ei tahtnud olla,
kasutasin kobrulehte vihmavrjuna.
Tõuk see kobrulehel lehvis,
kuniks vihm ta lehelt uhtis.
Minul oli tõugust kahju,
jätsin kobrulehe tõuguga.
Naistepäeva kaunis hommik
Hommikul, kui ärkad üles,
oma naist Sa hoia süles,
olgu kasvõi pilves ilm,
pane ikka naisel särama silm.
Keeda naisel' parimat kohvi,
lisa suhkrut juurde veidi,
kata lilledega voodi,
kauneid sõnu öelda proovi.
Võta naisel kinni käest,
kallista teda kõigest väest,
jaga suudlusi kuumemaid,
ütle tal' sõnu soojemaid.
