Sõnale igatsus leiti 891 luuletust
Igatsus pugenud hinge
Täna nägin ma inglit
nägin ta lehvivat tiiba
nägin hinge ta sees
Kuulsin hõbedast hõiget,
mis sulas minusse
ja mu hinge puudutas
Nii ilus oli olla
hing sädeles mu sees
Nüüd jõulud võivad tulla
mul rõõm on südames!
Mu pilk veel kaua,kaua,
püsib pilvedes
Aegade igatsus
Igatsen aganaleiba
millel koorene või
Igatsen kopliaeda
kus karjane olla ma sain
Igatsen õunapuuaeda
mis suviti õitsele lõi
Igatsen pikki põllusiile
kus külvatud,küntud sai
Igatsen suitsuhõngust sauna
kus poolküürakil istuda sain
Igatsen taga aega
kus olla sain peremees vaid
Igatsus
Aastaid olid tuulevarjuks
Tormis käisid minu eest
Kuidas ilma ära harjuks
Igatsus ei kao mu seest
Kurja võtted kukutavad
Kes mu alla padjad laotab
Kurjad mõtted hukutavad
Kes mu kurjad mõtted kaotab
Eluvankri rooliratta
jätsid juhist tundma puudust
Minu palveist hoolimata
mulle surmas murdsid truudust
Igatsus
Kured laksutasid nokki,
saputasid tiibasid,
klu,klu,klu,
veel kajas õhku,
rännutee neil algaski.
Tõusid õhku tuhinaga,
juht ees ja rivi taga,
silm neid veel seletas.
Minu hinges miskit murdus,
süda muutus haledaks,
kured kaugenesid aina,
valu kasvas suuremaks,
ma ei tea,-mil näen neid jälle,
tulemas..
Igatsus
Sind igatseda on privileeg.
Nii näib, et oluliselt pikeneb aeg.
Ning see tunne küll kõrvetab,
on tunne – aeg sootuks otsa saab,
kuid ei suudaks iial sellest loobuda…
Lasen sekunditel, minutitel, tundidel koonduda.
Ei väsi ootamast, mil
mu silma vaatab su silm.
Hoiad sama tugevalt oma pilku minul,
kui tugevalt oma käsi ümber minu ihu.
Ümber minu ihu, mis on kõrbenud…
Kõrbenud ihast olla andunud,
ihast Sinu keha järgi, mis mandunud.
Mandunud igatsusest olla mu käte vahel…
See kõik on justkui looduse poolt ettenähtud.
Ma näen ja tajun, kuidas minu läheduses .....
IGATSUS
HALLIDEST PILVEDEST PUDENEB PISARAID
KÜLM HETKEKS NEID VORMIDA PÜÜAB
FILIGRAANNE KUNSTITEOS LIUELDES
MÄRGA MAAPINDA SUUDELDES HÜÜAB:
VÕTA MIND! ÄRA KÜLMA ME VAHELE LASE!
KUIGI KÜLMANA OLEN VEEL KENAM
JA PÄIKESE PAISTEL NII SILLERDAV
TAHAN SIISKI SUL PAKKUDA ENAM
Lehkav igatsus
Ma hingan sisse su magusat viha
ja neelan su armastust.
Kui vaid oskaks sõnadesse panna
oma pisaraid ja kannatust.
Sosistades kuulama sind sunnin
Vaata- mul on valus!
Andesta mu nõrkused.
Andesta, et armastan.
Ma enam ei plaanigi end peita-
su ette seisan,
tahaks end kui paberkirju
Su südamesse köita
Murra mind kui haiget teen,
ja halasta kui murdun.
Ma kui liblikas,
minevikust põgenen.
Unustada soovin sind-
vaata kuidas lagunen!
Mu read on tühised
täis igatsuse lehka.
Ma proovin edastada sõnumit,
millest väljagi ei tehta.
Igatsus
Igatsus
Sa tulid mulle sisse nagu kollane pall
Kõik särama lõid minu must-valge all
Mulle meeldib su lõhn ja su naba ja suu
Mulle meeldib tasakesi vaadata kuud
Ma kiirgan
Ma Sinuga kiirgan
Head teed
Veidi tahaks ma head veel
Sind ma vaatama jään iga vikerkaare all
Nii ilus on see kui ümber on hall
Kui me kohtume seal, kus on kollane pall
Tahaks tantsida sinu sõrmede all
Head teed
Veidi tahaks ma head veel
Head meelt
Hoian Sinu jaoks head meelt
Igatsus silmis
Igatsus silmis, sind ma vaatan,
tunnen hinges, kas sa mind ootad?
Kehasoojus poeb tasapisi hinge,
parem sulen silmad sest mõtetes pinged.
Millal sa tuled ja hoiad mul käest,
ütle palun, millal sind näen?
Millal sa tuled ja kallistad mind,
seda nii väga ihkab mu hing.
Tahan olla sulle, nii kuis oskan
nii kaua on oodata,
ei tea kas jaksan...
Millal meil on ärgata hea,
millal, sellele vastust ei tea.
Millal, millal...nii see vist jääb...
Igatsus
Käest sul hoida võisin
ainult ühe viivu.
Kuniks ajavalu karge hetk
mis põletas me olemisse
linnutiibu.
Näpuotstes tunnen veel
su armastuse kaiku.
Sinisilma viimast viivu näol.
Huultel sinu päiksesooja maiku
paitamas mu igatsuse häält.
Sa ei tea, kuid ootan sind
ja enne veel kui lumi langeb puudelt,
enne veel kui suvi suudleb mind,
uueks saab me armastuse puude.
Igatsus
Enne uinumist silmapiiri poole vaatan
ja ilusat und Sulle sosistades soovin..
Miljon suudlust ma tahaks Sulle saata
ja loodan, et ikka veel minust hoolid.
Ära unusta, et oleme alati sama taeva all,
mis siis, et mind Sinuga ei ole.
Kuigi oled minust eemal, siis tea–
kellegi teise jaoks mu südames kohta iial ei ole.
Igatsus
Südaöisest taevast on eemaldunud tähed ja valgus, kuhu on nad kadunud, kus on kõige uue algus?
Hall süngus ja rõhuvad varjud on pelk eelmäng, vaid prelüüd sellele, mille kadumist on kaua palunud valgus.
Vaikides üksinda pikalt pimeduses, on miski minust eemaldunud, aheldatud kui vangikongi, milleni ma ei küündi, milleni ei tungi.
Öine pimedus justkui surub mind alla, puudub see keegi, kes tajuks mu hinge, päästaks südame valla.
Vaid õrn, kaeblik, tuulest kantud sosin mind tagasi tõmbab, nagu ammune embus, mida meenutada veel jõuan.
Kui kaua kestab kellegi elu .....
Igatsus olla see kes olen.
Jällegi kord,
Kuigi suund pole nord,
Valdab mind tühjus
Kui piinav nähtus
Ma ei tea sedagi
Kust leida see midagi
Midagi, mis aitaks
Ja mu hinge viimaks paitaks.
Kas tõesti selline ma
Keda vihkan ma
Miks on mu elu piin
Kui mul sees pole viin
Ma tahaks olla külm ja kõle
Aga see oleks võib-olla liiga jõle.
kristel eslas
igatsus
Miks ei maganud ma öösel,
Ei saanud ma rahu kuidagi...
Ma mõtlesin sinust koguaeg,
Hommikul, päeval, öösel.
Kui kooli kõmpisin,
Mul mõtteis olid sina.
Kui koolist tagasi kekslesin,
Igatsesin sind uuesti näha.
Kui magama heitsin voodisse,
Siis mõtted läksid rändele.
Siis tuli välja tõekene,
Olid mulle ainult sõbrakene.
kristel eslas