Sõnale iial leiti 578 luuletust
Salakaval alkohol
Alkohol nad kokku liitis,
nende vahel armastust polnudki,
kainet päeva ei tuntudki,
märjukest aina kallati ja rüübati.
Nad olid nagu sukk ja saabas,
alati neil alkohol kaasas.
Elust rõõmu tunti nii,
muredest nad olid priid.
Alkohol see kaval "sõber,""
pettis iga aeg ja kell,
meelitas ja oli magus,
aga mitte iial hell.
Armastust neil polnudki,
alkoholi emmati.
Uimas peaga kõik oli hästi,
kaines peas juba häda nähti.
Nõnda elasid nad koos,
alkohol neid liitis.
Armastust neil polnudki,
niisama üksteist kiitsid.
Las nad seal sõdivad
Võiksin pinev olla, aga pole
mind sõjad absoluutselt ei huvita
mõni teisest on rohkem kole
inimkonda pole palju kiita;
on moslem vs juut
on kõigile püha Kaananimaa
sinna jääb langevate rakketide marsuut
kus kunagi iial rahu saa;
aga, tegelt ka, pohhui
las nad seal sõdivad
pole muud teha, kui
rahvas kaugelt pealt vaatavad;
mis see #peaceforisrael tähendab?
ei ole nemad head ja ka araablased
ainult üks rass seal kõike võidab
käsi kokku löövad kaananlased;
Lähis - Idas on vägivald tüüpiline
mul süda meedia sisuga kaasa ei asu
kus käib sellega susse .....
hetk sellest õnnest
ei täitu iial sellest
enam nõnda hing
kui käsi puudutas
kogemata Su õlga põske
sõnu kuumi sosistas siis
Sul kõrva mu janus meel
pilk õitsemisest säras
me olime kui arust ära
me armastuse kuldne valgus
hetk sellest õnnest
kui veelkord päevas tarduks
oma tütrele***
mõtlesin täna, kas ilusaid lõpetusi on olemas,
kas õudne lõpp või lõputu õudus
kuidas kaardistada seda,
mida anda oma lapsele kaasa,
mida olen õppinud, et ta ei tunneks ennast liiga raisatult,
liiga andvalt
liiga iseenesest mõistetavalt
vali inimene, kes paneb sind tundma kihisevalt
nagu sa oleksid kerge mulline vein
samas see pole meelemürk
vaid
vali inimene, kes paneb sind kihisema
kellega sa tunned, et võid kui Mary Poppins
taevalael vihmavarjuga lennata
ja iga su sõna on kui kandev lauluviis
mitte ühtlasena tunduv lora
vali see, kes on emotsionaalselt .....
need põlemata jäänud kirjad
Su kirjades on alles
me räästais tilkuv
Emajõe tulvavetes kevad
nii heleroheline päiksevalge
ei iial nõnda enam
mu käsi harva puudutab
neid hetki ka silmavesi
mis mõnda nendest vahel
kaua puhtaks pesi tasakesi
kui penikeeltes külajõgi
ülastega kaldal mais
me kirjades igavesti
voolama jääb see kevad
hing armunud kus olla
pilgeni kord sai
Hinge igatsus sügisest kevadeni
Sa kui rändlind,
minuga hüvasti jätsid sel sügisel.
Sa ju iial ei unusta mind,
mina Sind.
Sa kui rändlind,
tuled tagasi kaunil kevadel,
kui puud on pungades
ja õitsele puhkevad kõik armastavad südamed.
Sa ju igatsed mind,
mina Sind....
Armastus
Ta oli armas, hell ja hea,
kuid elupöörises ta kaotanud pea.
Kuhu ta läks- ei tea,
ootama kogu aeg pean-?
Ta lõhn veel voodis ja riiete peal,
ükskord pessu viima nad pean.
Ei unustada püüa ma sedasi,
mul vähem valu on niimodi.
Ta süda polnud ju murdunud,
ega võõrast ta taga ajanud.
Hinge tal vist miskit vaevand,
kuid ta iialgi ei kaeband.
Ära ma ei suutnud tunda
tema hingevalu suurt.
Tahtis mind vist kõigest säästa,
pimestas meid armastus suur.
Siiski loodan armsa tulemisse
ei mu süda jäta teda unarusse.
Ükskord koidab ilus päev
ja taas me ühenda .....
Vabadus
Kui oled saanud vabadust sa tunda,
siis ära teda ei taha anda.
Siis vabadust sa nõnda kõrgelt hindad
ja temaga koos sisse, välja hingad.
Ülim tunne ongi see,
kui oled vaba oma meeltes ja mõtetes.
Vabadust ahelais ei tahaks näha iial,
see mu südamele oleks suureks piinaks.
Vabadust tuleb hoida
kui oma silmatera
ja mitte kustuda tal lasta
oma hinges ära.
Kingitud hoovus
Kuna meil suvi oli nagu oli
ma sügisest praegu üldse ei hooli
sest keskmisest soojem olnud kuu
september on miski muu;
eelmine neljapäev viimne kord ujumas
õues 23 C ja täna 18 C
käin ikka õuevett katsumas
möödub sügis tänavu iselaadi;
kingitud hoovuses on lebo olla
röövitud suvi on valla
see kuu nädalad läks ilusti
mitte nagu iga aasta ilm sitasti;
ja seenelistel tuli välja metast
üllatus, ehk juttu laibast
mullu Alexit otsiti taga
kes muu peale metsamullas maga;
jeppp, ei üllata kuidas asja ajab
venelaste kuridegu jälle kajab
kuid mul pohhui raipe .....
Kummaline kaunis sügis
Uskumatult soe on sügis,
päikesekiir südamesse trügib,
Iga päev saab ärgata
hea ja rõõmu tundega.
Lõngad korvis nihelevad,
vardaklõbinat ihkavad.
Tänavu minul aega küllalt
on sügistraditsioone rikkuda.
Lihtsalt naudin sooja sügist,
heldusest ei küllalt saa.
Veidi kartust hinge ronib,
et järsku hea kõik otsa saab.
Milline see sügise lõpp küll tuleb,
algus on liialt, liialt hea?
Seniks naudin sügise ilu ja võlu
täiel rinnal ma.
Võimatust pole
Võimatut muuta
ma iial ei soovi
ei taha ei tohi
ei mõtlegi milleks
Üsnagi tihti
siiski ma sõnan
Mis tähendab võimatu
no mida see tähendab
Need sõnad teevad
kõikvõimatust
kõikvõimaliku
siis muudan kõike
Ma muudan su ära
enese muudan
ning maailma teiseks
kus võimatust pole
Puhastus*
valged riided kui pühaduse sümbol
nagu ingel või valge tuvi
kes mu aknale lendas
silmapilguks
Vene teatri lavalaudadel
ma tunnen taas, et see, mis on,
on tõde ja kuidagi sellest välja astuda
ei saa
Mu elu läks uperkuuti
tirel ette, tirel taha,
kui ma otsisin mooduseid
korraks siit eksistensist oma jälgi maha jätmata
näha uusi radu
nagu rebane, kes kaua istunud valvel
et saaks õhtuks magusa suutäie
jäi see loom ka minus valvele
et teada saada, et sünteetika ei võrdu iialgi
linase või siidise pehmusega
kõrge vibratsiooniga
või helidega, mis jäävad planeeti .....
Sisikonna ümberpöörd*
Sartre "Iiveldus" mu päevades
sisikonda tormiks kiskuv vaev
et saada lahti mürgitatud isiksusest,
keda pole kellelegi vaja
Oota, vaata ja uuri
oma värskelt pressitud sõstra mahla taustal
kuulamaks vanu meloodiaid,
mis viivad sind hetkedesse,
kus said olla emotsionaalselt vaba,
lõpuks kodus
iseenda tunnete südamikus
pole vahet,
kas sureme täna, eile ja homme
kahetsus või igatsus
nagu tõrvatilk mu kullases
mesises hingepütis
jääb alatiseks meenutama
neid hetki, mida justkui tuulelohena lennutades
iial kätte ei saanud
ja kui silmad sulgen,
näen seda film .....
Võidab Ukraina, võidab vabadus
Täna on mu süda Ukrainga,
hinges on mul kodumaa-Eestimaa.
Kui on Ukraina ja tema viljaväljad vabad,
siis hästi eesti rahvaski magab.
Täna laulame laule Ukrainale,
südameis võitu tal soovime.
Ühine meil soov
sõda võita,
ukraina rahvast ei jäta me iial hätta!