Sõnale ik leiti 9263 luuletust
Unedemaa
On üks koht, kus kõik on võimalik.
Piisab vaid su enese soovist.
Tundub see mõte ehk utooplik,
Et kuskil keegi unelmaid täita proovib?
See maa ei ole kaugete merede taga,
Ei ole mõeldud vaid kellegi teise jaoks.
See asub su suletud silmade taga
Ja uinudes saada võibki see teoks.
Just su unedemaa on see,
Kus avanevad uksed ja lood.
Unelmad on peidus su enese sees.
Ole vaid see, kes ellu nad toob!
Ilma uneta ei saa
Uni mulle jõudu annab,
Uni unistusi kannab.
Viib mind kuhuiganes
Hing just hetkel igatseb.
Uni mulle suure hooga
Tuleb tervet mõistust tooma.
Seepärast teati juba varem,
Hommik õhtust ongi targem.
Uni paika seab ju veel
Tasakaalu minu sees.
Kui puhanuna ärgata,
On lihtsam ilu märgata.
Päris ilma uneta
Ei saa me keegi elada.
Sa ära ära unusta,
On kõigil vaja puhata!
Emakeelemängud
Ehh- polnud otse olnud kurja nägu
kuid ka mitte sõbralikku palet
ei olnud öeldud kainestavat tõde
siiski mitte suisa selget valet
Ei pole olnud elus päris tunnet
sealsamas ka et puha kõik ükspuha
ei ole öeldud kõikidele ära
kuid üsna tihti kõigele- ei taha
Jah- elus olles oldud püsti rikas
vaid üsna tühi hingest/maisest varast
vasktorudest ja tulest läbi käidud
ei saadud üle lapsepõlvetarast
Kirg- oldi unistatud taevaist/ingleist
kuid kobatud sind poldud käsikaudu
ei iial olnud oldud kinni vanglas
ehk meeled seoti veritsema raudu
Me oleme- veel pole .....
Lootuste Kevad.....
Meil siin õues on kevad.....
Kusagil sõda käib kaugel…
Surevad isad ja emad……
Lapsed nutavad pisarad laugel…
Meil siin talv vaikselt taandub…
Kusagil langevad pommid…
Tuhandeid lennukeid maandub…
Lapsi ei rõõmusta kommid…
Meil siin on elada hea…
Ehki me kurtmast ei väsi…
Lahingusse minema ei pea…
Ei lenda pommiga otsast käsi…
Kevad on lootuste aeg…
Äkki lõpeb see õudus mis kole…
Saab täidetud soovide vaeg…
Lastel mängida jälle on tore…
Emakeel on au sees
Emakeel on ilus nagu kevad,
mis õitseb luules ja lauludes.
Emakeel on kui päike, mis särab,
särab keelel, särab südamel.
Emakeel on nagu kuningas, tähtsal kohal,
aupaklikult kummardan tema ees.
Emakeel tuksub kui süda rinnus,
mida välja ei saa rebida seest.
Eestimaal on kevad ilus
Kui linnud kaugel lendvad ära,
siis nad teevad palju kära.
Kurb pilk jääb saatma neid,
nende kära kauaks kõrvu.
Nad tagasi on juba täna,
lustakas nüüd nende kära.
Sinitaevas päike särab,
Eestimaal on elu kena.
Kevad oskab kinkida,
kauneid päevi pakkuda,
neid kui kuusepuud ehtida,
rõõme südameisse jagada.
Hommikul
Hommikul ärgates,
päikest märgates,
linnulaulu kuulates,
ilma vaadates,
mul rõõmsaks muutub meel.
Soov mul oleks alati
ärgata päikeses, linnulaulus
ja sooja ilma sees.,
et rahu oleks hinges ja südames.
Kevad imeline
kõike seda teeb,
kevadet tunda on ja näha,
kogu ilma sees.
Emakeeles
Muusika mu emakeeles,
laulud, sõnamängud need,
luuletused ikka meeles,
mida õpitud sai kooliteel.
Vahel ikka emakeeles
meeldib mulle suhelda,
isegi kui võõras keeles
tuleb palju rääkida.
Eesti keel, mu emakeel,
on südames ja hinges ka,
isegi kui kaugeil teedel,
ei emakeelt ma unusta.
- Tarmo Selter -
2024
Kanpai, Rõivas!
Eks jälle uudised kihavad
et alkoholi täis keegi
kriitikud kõik susivad
kuidas oravatel jätkub privileegi;
ja selleks pole keegi muu
kui Taavike Rõivas
käbi asemel matsub etanoolist suu
lennuki ja meedia ära hõivas;
kaugel idamaal, kus täpsus
puhtus, kord ja muu kiiks
on võõrastelt ülim ausus
aga vastuoluga sinna saaks;
Rõivasel keelati maanduda
kes oma tiivad külgedel sulges
ühest puu otsast teise hõljuda
põdra metsas vägijooki võtta julges;
ja Tsahkna laiutab käsi
mis ikka Yookole vastab
vabandusi anda ei väsi
et Taavi oravarõivast maha võtab .....
Tüli, kui üks kuri kera veereb üle maa
ta peatus Tartus, ajas tülli ristirahva,
sealt veeres edasi, ei kätte kera saa.
On tulnud teateid siit ja sealt,
kus jälle mõni tüli lahvand
ja kirjatsurad pliiats pikka teenimas ta pealt.
Kuis saaks küll peatada see hoog,
kes oskab miskit kosta
ja jätta endast maha kõik, kui mullusuine loog.
tri:nu
Emakeelepäeval
Ikka ilusaid päevi kevad kingib
meelele ja keelele.
Emakeelepäev toob sära silma,
kaunid sõnad huulile.
Oma emakeelega ma õnnistatud,
hoian hellalt ja armastan.
Emakeel on kallis mulle,
pole temast kallimat.
Päikesetõusust loojanguni
kevad emakeelepäeva kaunistab.
Päike oma sära peale kallab,
kallab nii, et küllalt saab.
Ses päevas kõik peab kaunis olema!
paadis
penikeelte kitsad lehed
minemas jõe vooluga
kogu aeg kaasa aerude
sulpsatused aegajalt vette
lõhkumas järve peeglit
hommik on kohal
udu otse tõuseb üles
kui vähe on tarvis sõnu
et hetke pritsmetest märga
niimoodi hoida
nende vahel süles
tulla niimoodi koju ühes
Lotte sõber kärbes Jaak
Mina olen kärbes Jaak,
muidu täitsa tore,
rahva üles äratan
ka siis, kui väljas kole.
Kui on kätte jõudnud õhtu,
magama kõik ajan,
ise pugedagi põhku
vaikselt juba tahan.
Tegelt' minu aja järgi
külas elu käib,
pole mingit kellavärki
vaja nagu näib,
kodus ootamas mind Ruta,
jah, see Riia neiu,
tema juurde kohe ruttan,
olen tema peiu.
- Tarmo Selter -
2024
Lottemaale
Kuidas luua siia ilma
kõike, mida tahad,
olgu maale või siis linna
midagi veel vaja,
appi tuleb ikka meile
leiutaja Lotte,
kaasas Roosi, väike õde,
tassimas tal kotte.
Koju jäämas nende isa,
leiutaja Oskar,
kelle käe all iga visand
miskit juba oskab,
ema Anna Lotte moodi
oli, olles väike,
nüüd kõik suured pannikoogid
parimad on kõikse.
Lottel on ka parim sõber -
Bruno tema nimi,
noote oskab mi-fa-do-re,
selge noodikiri,
vasar lendab üle aia,
Bruno on ka tugev,
tema Lottet ikka aitab,
pakub talle tuge.
Lottel on veel palju sõpru,
tahate neid näha .....