Sina,INIMENE vahel vaatad mööda
su mõistus tihti kinni mätsib tõed
sageli sa teistest teinud sööda
su elu tundub läbi prisma üpris õel

Sina ,INIMENE midagi ei karda
su illusioon või .....

Loe edasi

Inimene sünnib jälle
oma lastega -
avastama aastaaegu
iga astega,
imetlema taevatähti
oma silmaga,
üllatuma,
unistama
iga ilmaga!





/Mari Uri/

Inimene nagu robot,
paneb nurgas vaikselt pogot.
Pogob kuni õues pime,
teised vaat'vad - oh, mis ime!
See ju imeinimene!
Pole vahet päeval-ööl,
vahel harva käib ka tööl.

anettena

Naeratus kui portselanist,
vaevatus kõik mida silm näeb,
mustakaks halliks maalind,
nähes pinnapealsust,
tundmata sügavust,
hääl pingul igal real,
mida keel veab,üllatub,
saades natuke .....

Loe edasi

ilus inimene
kalju tipus
püüdmatus kauguses
naudib sära
sinu kannul
vahel
sinu embuses

Ma ei kao kuskile -
ütles kord loomaomanik
äsja leitud loomakesele
kellest sai peagi uus üürnik
Päevadest saadud nädalad ja ka kuud möödusid
Pererahvas oli läinud, nad teise kohta elama .....

Loe edasi

On's iga ilus tuba
püha ruum?
Samm tihti otsib pinda -
külm, ei kuum...
Silm sageli seab silda
üle vee,
kuid hoopis palju kaugemalt
käib tee...

Kus pesa teeb siis pühadus
Maa peal?
Si .....

Loe edasi

Kellelgi on vaja
sinu luuletust,
tasuta ja vaba
pinde puudutust…
Hei, ma olen ka
täitsa muidusööja –
lahe inimene,
liblest kellalööja!


/Mari Uri/

Sõber,
Annab vahel käppa.
Sõber,
Ootab .....

Loe edasi