Sõnale inimene leiti 352 luuletust
Särasilmad
Suured särasilmad
vaatavad mul vastu,
kui mind hommikune päike äratab.
Suured särasilmad,
need on minu kutsul,
oma silmavaatega
ta mu südant sulatab.
Kutsu särasilmis rõõmu on nii palju
on armastust ja õnne kuhjaga.
Ta särasilmad annavad nii palju
ja ajavad mure minema.
Armastan neid särasilmi väga-,
ei ela üle, kui nad kustuvad.
Mu kullake,
nüüd mulle kaissu tule,
mul sinust heameel on otsata.
Nii tore on hommikul ärgata
Nii tore on hommikul ärgata
oma kalli kaasa musiga,
siis kogu päeva õnn sus särab
ja palju head saab tehtud ära.
Siis kurvameelset rõõmustad,
abivajajat abistad,
murest murtut lohutad,
kannatajat kaisutad.
Teiselt saadud hingesoojust
hea on jagada,
oma kalli kaasa musiga
taas rõõm on ärgata.
Inimesi on ikka igasuguseid
Inimesi on ikka igasuguseid
Mõned hingavad
rohkem sisse kui välja
lähevad õhku täis
ja hoiaks jumal
et neid keegi ei torkaks
Kesse siis koristab
Nood aga kes vastupidiselt
annavad maailmale
rohkem kui võtavad
on lõpuks
kui kuivakskrutitud sidrunid
Tavalised inimesed
hoiavad imekombel end tasakaalus
mis ühtpidi sisse lähebki
tuleb teistpidi tingimata välja
Ja õige vähe häirib neid tavalisi et
inimesi on ikka igasuguseid
Idüll
Olid asjad teisiti,
kuid nüüd on hoopis nii.
Saab kamajooki keefirist,
mis enne oli piim.
Mis oli enne Newtonit,
kui teda tabas õun?
Puudus külgetõmmegi
ja mõõteühik džaul?
Või siiski oli varem ka,
kõik täpselt sama moodi?
Ei läinud miski paremaks,
kui inimene loodi!
Hullemaks ehk küll.
#idüll
Mida sa tegid
Inimene
mida sa ometi teinud oled
see et sa elevandist sääse said
ja külmkappi asetasid
ei tähenda ju
et kõik korras oleks
Elevandi sussid on ju
külmkapi ukse ees
see reedab
see reedab
Ülejäänud tagajärgede jaoks
et mis on tualetis
ja mis minu hoolega hoitud
portselanikogust alles on jäänud
nende jaoks pole sõnu
Nende jaoks lihtsalt pole sõnu
Linnuke
Marjapõõsas linnuke kössitab,
lehekesed sulgede peal.
Kes-teab kaua nõnda kössitand
ja hirmul olnud seal.
Sõstrad kobaras on koos
allpool linnu suud.
Põõsalt marjad raputand
on mahe sügistuul.
Rännuteele hiljaks jäänud
on linnukene vist,
või on haige tiivakene,
mis segand rändamist.
Siutsugi ei tule enam,
värin on ta peal.
Jätan marja-korjamise,
päästan linnu sealt.
Üks ettevaatlik väike siuts
on kuulda noka pealt.
Ma linnukese kaasa viin,
tal leian pesa hea.
Ilus sügis
Ilus sügis
ära mine ära
jää kestma veel
kuigi linnud oled viinud ära
oma iluga rõõmustad sa meelt
Ilus sügis
anna kurvastada vähem
aja hallid pilved laiali
lase päikesel puude vahel
soojuskiiri kanda laiali
Ilus sügis
hoia oma kuldset südant
paku seda mullegi
kaeblen oma hingevalust
üht-teist sullegi