Sõnale jaaniuss leiti 7 luuletust
Vilkuv latern
Jaaniussil oma latern,
millega ta vilgutab.
Kus on aga minu latern?
Millega mina,vilgutan?
Nii kaunis on see vilkuv sära,
sini must valgel laternal.
Mul on aateline vaade,
mis mu põues sügaval.
Laena mulle laternake,
väike jaaniussike.
Ehk siis homme,ülehomme,
sulle tänud tulevad!
Obesed
keset ööd
jaaniussid reas
lugesin kokku 46
terve rada valgustatud
kõrged ladvad mind ümbritsemas
igatsus südames karjumas
lootuse tuli vaikselt kustumas
käisin korduvalt seal
uuesti ja uuesti
Sinu nägu ei näinud enam
Sinu samme ei kuulnud paadilt
maha astumas
ei näinud taskulampi helendamas
aga nägin tähti
nägin hobuseid
magamas
Sõnajalaõis
Otsima tõttan nüüd sõnajalaõit,
kõige kaunima õie toon Sulle.
Jaaniussi laternas valgustab teed,
teab, kust leida kaunimat õit.
Jaaniuss aeglane,
samm mul tasane,
terve öö on aega otsida lille.
Süda mul põksub
ja rind on täis õnne,
kui kinkida saan Sul' sõnajalaõit.
Siis tean, et Sinu süda kuuluda saab vaid mulle
ja mina Sind jäägitult armastada võin.
Suvi-Sügis
Suvi keerutab sügise ümber
maheda tuulega silitab
Säraval pilgul ja naerusuiselt
sügisele silma pilgutab
Hiline jaaniusski rohus
sekka laternat vilgutab
Sügis lehti rebib puudelt
suvele kõik kingib need
Sügis suve hala kuuldes
meel tal muutus nukramaks
Suvi mõned päevad saigi
kingituseks sügiselt
Ja siis oma võimsa väega
pühkis suve sootuks teelt
Suvi jõudis vaevu hüüda
Soovin kannatlikku meelt!!
Fööniks
Nägin tuld ja fööniks
ärkas tuhast…
Nüüd ma mõistan
lapsemeelsust puhast
ja miks on nõnda
rabe-toored noored
ja vanadelt miks
pudenevad koored.
Nägin tuld ja mõistsin
ühte äkki,
et uskuda ei tasu
merenäkki,
kes ennustades keerab
kümme käkki
ja ise voogudesse vajub
miks ühtäkki…
Nägin tuld ja nüüd on
ükstapuha,
kas jaaniussid valgustavad
luha
või on see ümmargune
täis ja punnis kuu
või latern, mida hoiab
pihlapuu.
Nägin tuld ja korraga
on selge,
miks loojas õhtu on,
kuid hommik helge
ja miks on maailm
vahetamas telge
ja inimsugu .....