Sõnale jumal leiti 271 luuletust
Veendumus on südame
Veendumus on südames, mind armastad,
mu sügavaimad haavad Sa parandad.
Su armastus on mõõtmatu
mis ei lase minust lahti eal
ja sa oled just seal,
kust sind otsida ma ei tea.
Ka kõige tugevama müüri mu ees,
muudad sa rahuks mu sees.
Kui olen kõige sügavaimas orus,
saadab mind su armastus.
Ja ma tean, et sa andsid end minu eest,
oma elu lunastades.
Veendumus on südames, mind armastad,
olen kindel oma Jeesuses.
Kedagi ei huvita
Kedagi ei huvita su saatus,
kõigil oma rada-
sama jada,
mida mööda siia saabus.
Ära esita sa küsimust,
kui vastust sa ei oota.
Ega mina pole Jumal-
kellele võid loota.
Kõnni otse edasi,
vahel pööra ära.
Ära vahi tagasi-
vaid elul vastu sära.
Inimesed saada perse,
ise kõigi pealik ole-
tore,
kole,
vahetpole.
Sa oled mu kalju
Sa oled mu kalju ja vaid koos sinuga
saan ma edasi liikuda.
Juba võitjaks saan end tunnistada, sest
kõik mis teen, teen südamest.
Vaid sinu sõna
paneb mind tundma kaitstuna,
sest sina oled igavesti minuga.
Olen tunda saanud su sügavust,
olen tunda saanud su sõna,
vaid koos sinuga saan püsti tõusta.
Nii lähedale pürgin,
kui eales tulla saan, sind jumaldan.
Saadan teele
Jälle saadan teele
ühe tobu...
Ta saja aakri metsa
kaotand kodu...
Klamberkinni hoiab
tuule käest,
alla ronib
üles viivast mäest...
Omad annan kaasa
jalavarjud,
kuni paljasjalu
nendes harjub,
kuni kivistub ta
liivaloss –
seniks aitab
jumal-teab-kaloss.
/Mari*Uri/
Lihuniku Leida (665)
linna ühes läänepoolses servas
tahtis omanik uut lihunikku leida
ta ei otsinudki eriti
kuni ühel päeval
tema uksel seisis leida lihunik
kirves vööl
ja oli juba homme tööl
ta hoogsalt viibutas kirvest nii
et täpsus jäi jumala hooleks
kuni ühel päeva,
ta polnud eriti pikk
lõi oma emaka pooleks
Palun koo, kindad mulle päikesest
Et kõik mida katsun, oleks õnnega koos
Palun loo, suurt tunnet väikesest
Et kõik mida hindan, leiaks koha siin loos.
Palun soovi, mõtted ainult head
Et kõik mis juhtuks, oleks määratud nii
Palun öösel, paita minu pead
Et kõik mis halb, poleks taluda piin.
Palun aita, mul rajada rada
Et elu looks õnne ja jumal näitaks teed
Palun purusta, müürid me ümber
Et alati kui lahkun, poleks raskem veel.
Annika.
eluvaeg
hirmus küll on mäletada
kõiki vanu aegu
jumalast kui väetike
võib tunduda see
- praegu -
hetk mil jälle igavesti
magasid kõik maha
võrdlesid ja arvestasid
keskmist
head ja paha
mis see sulle toob
mis viib
ja miks on seda vaja
hingetuna
hingates
lööb surnuks
elu aja
Sanya
Imeilus
Imeilus talveilm,
paitab lumehelbepilv.
Maas külma hingeauru sits,
puu okstel pühapaiste pits.
Kus imetlus ja ihkamine,
seal pärastpoole vihkamine...
On kaunis luuleline keel,
kuid vaikne tundmus
kaunim veel.
Sind vaatlen selles helbesajus.
Millal piir me vahelt hajus?
Kui hingad välja, mina sisse...
Vist Jumal kolis elamisse.
/Mari*Uri/
IX leegioni poeg (tsentuurio)
Verest punane jõgi mu seljataga voolab,
valatud vendade veri raputab haavale soola.
Tagasi koju kord minna, ei midagi muud ma soovi,
kuid mu vibu on tõmmatud vinna, sest jumalad minust ei hooli.
Pole kindel, kas koju ma tahan,
tapet' ju vendi ka seal
ja kodu ma jätsin kord maha,
teades, ei naase ma eal.
Löön mõõga siia mulda, kuhu vennad on maetud,
ei iial tagasi tulda, kui elu on vägisi võetud.
Karjun ja tahan vaid nutta, jätan ma jumalad, lihtsalt hülgan,
mu samm pole enam ruttav, surnud leegionäride kilda.
Jan Mercurium
24.3.2014
Ingli nimi
Laps ootuses pilvedel istus
ja raputas kartlikult pead,
juba suukegi virilaks kiskus...
"Ei tea ju, mis saama must peab...!"
"Ära muretse," lohutas Jumal,
"Sul antakse ingel üks teele
ja ole ka tark sa või rumal -
ta juhib sind alati reele!"
"Kuis tunnen ta ära ja kas
on mingine nimigi temal?"
Siis naeratas Jumal ning vastas:
"Jah, inglite nimi on EMA..."
/Mari*Uri/
SURM
Kodu hoovil autost tulid,
arvasin et oled mulle.
Tean sa pole mingi suli,
ometigi tõid mu tulle.
Jäin ma üksi endaga
võimatu unest ärgata.
Tahtsin ainult lendama,
lootsin sind ma märgata.
Päev mil lootus lõpuks suri,
tuligi mees mustas.
Eemalt paistis ilme kuri,
piklik nägu, kõrge turi.
Mind korraks vihast pilkas,
ma sind veel meenutasin.
Ta südame mult lõikas
ja Sinule ta hõikas...
Taevas
Sünge taevas kadunud,
mind on üle vaadatud.
Astun sisse väravast,
ees on taevas avatud.
Siin on parim, puudub sõnu
silmad sulen, mõistan mõnu.
Pole mehi,draamat, kooli,
ega kahepalgelisi hoori.
Sattusin ehk siia julmalt,
mõni alla jäi vast kurvalt.
Võimalik et veidi vara
ei näinud elu sära ära.
Järsult sisikond mul kajab,
valust õrnalt karjatan.
Jumal nuga käes mind vaatab,
selga selle lajatab...
Loll kõne
Miks pidin taas kõik ära rikkuma
ja sulle helistama.
Mulle meeldis teadmatus
ja sinu sõnapidamatus.
Sinuga rääkides unustasin kõik.
See oli üks tähtsusetu lõik,
mida ma ei pea oluliseks, tähtsaks,
et seda nüüd kellelegi nähvaks.
Miks olen ma rumal,
võiksin olla ju jumal.
Sa oled mulle nii armas
nagu minu väike varvas.
mõtted
Mõistust mulle anna
miks mulle tundub nõnda,
et Sa teed mu kulul nalja
või ma olen jäänud tõesti Su'st ilma
Otsin oma luulest ma abi
võimalus Sa kinni nabi
olen kui iseseisev nagi
kes küsib oma Jumalalt abi
Ütle, mis toimub Su mõtteis
ja mis toimuks Su unistusteis
ära mind kohe maha laida
äkki kunagi suudad minus miskit leida
sest mu südames Sa oled - elad
Ma lasen Su kõigest vabaks
kuid Sa võid toetuda alati mu õlale
mõtlemata praegusele või tulevasele ilmale
isegi siis, kui ma teoreetiliselt magaks
Sind alati ma abistaks
ning kui annad võimalus .....
Tervis
Mul selg valutab
Monoloogis arutan
Et vanadus tuleb ligi
Kuid kõik on talutav
See on elu üks osa
Et lagunen bioloogiliselt koost
Ja vanaduspõlves olen täiesti jaluta
Kuid tähtis et ma saaksin aru enda eluloost
Vähem sööma torti
Ja tegema tervisesporti
Selleks on aju meil peas
Jumala poolt antud ja veab
Kasutama nüüd ja praegu et tulevikus oleks ka hea