Sõnale jää leiti 2376 luuletust
Sulab kevade
Kui talv otsa lõppes
nii jäine ja nii lumine
Jää kraavi ära viskasid
sulalume kokku lükkasid
Kui külm otsa lõppes
nii karge ja nii kõle.
Päike külma peletas
kõleduse kustutas.
Kõik on nüüd nii tore
Välja arvatud üks asi, nii kole
See talv olin mina ja see päike sina
Mu armastus kui jää, nii karge ja kõle
Jää ja sulalumi veeks on muutunud
Ei ole kuhugi nad kadunud või kustunud
Kurvalt voolavad nüüd mööda uusi radu
Ja niimoodi nad kulgevad kuid ja aastaid sadu
Selles või hoopis teises uues elus jõuavad
Nad mõlemad jää ja sulalumi su juurd .....
noorus
nii hästi sobid
mu selga
ja vahele
kitsaimgi koiku
on paras
meil kahele
naeran su nalju
sa sööd minu sõnu
et häbiks ei muutuks
ka pööraseim mõnu
nii hästi sobid
mu hobiks
ja tööks
et öö on mu päevaks
ja päev jälle ööks -
kuni on segi see
suvi ja ilm
kuni ei pilgu veel
sügise silm
kuni ei klaasu veel
talvine jää
sest kauemaks
noorus
me juurde ei jää
Sanya
Roosiaed
Ämmamamma kaebles, et mul pole üldse väge –
kas selja pööranult saab tõesti silma vaadata...?
Olen hoolsalt varjanud veealust jäiset mäge,
mis hakanud on viimaks sinu paistel sulama.
Ma ei jahi tolmurulle ega küüri nõusid
igal võimalikul vabal kaunil eluhetkel -
ja ei torma korraldama, kui just äsja tõusin…
Olen hoopis roosiaianuusutamisretkel!
Kastan oma veega õite pakatavaid pungi,
julgustades teisigi teeäärtest noppima…
Ning kui vähekegi saan, siis muudan ämma tungi
oma takjanina minu aeda toppida!
/Mari*Uri/
.....
Kevade tulek, talve minek
Tuli kevad ruttu,
hommik mähkus uttu.
Kevade aeg oli käes,
lindu oksal nüüd näed.
Ojad vulisesid,
jõed rõõmsalt mulisesid.
Kevadpäike kõrgel taevas
talv omale varjuauku kaevas.
Kevad jää sulatas,
meile abikäe ulatas.
Tali oli lahkunud,
kevadesse ta ei mahtunud.
Kevad
Kui tänavatelt lumi sulab
ja jõed pääsevad jää alt välja.
Mina panen õhemalt riide
ja lähen sõpradega välja.
Koolilõpp on juba lähedal
ja soe suvi ootab.
Unustan ära kõik külma
ja lähen rõõmsana sooja kevadesse.
Välja saan tuua ma ratta
samuti ka oma kaamera,
et teha sest ilust nüüd pilte,
nii kaua kui see ilu veel kestab.
Ma tean, et tuleb kevad
Ma tean, et tuleb kevad.
Mis sellest, et jõgi on jääs ja
metsa all on poole sääreni lund.
Mis sellest, et valgust on vähe
ja puude mahlad ei liigu veel.
„Ma tean, ma tean,” laulab
väike rasvatihane õunapuu otsas
ja viibutab üleannetult oma saba.
Teda tasub uskuda. Ta teab!
Puudel õitsevad leevikesed
Puudel õitsevad leevikesed
aknaklaasidel jää.
Kellad käel, käivad inimesed,
seisma kellad ei jää,
ei jää kellad, ei inimesed.
Ei me peatu, ei näe.
Meie meeled on ikka keset
minekut üle mäe.
puudel õitsevad leevikesed
aknaklaasidel jää
Oh me tuhanded tähtsad teod,
rabe, rabelev aeg.
Lennukiteks maskeerunud teod.
Hirmus hetkedevaeg.
Üha rutem! Üha rohkem!
Siis vast õnn on meil käes!
Peidetud pohmelus, pettumusohked.
Tahtmiste lõppu ei näe.
Käime, möödume, inimesed,
ei me peatu, ei näe.
.....
Aasta
Oli suvi, kõik oli ilus.
Sa armastasid, sa naeratasid sa hoolisid.
Siis tuli sügis, vihm ja vilu -
Sa jahenesid, kuid siiski tundeid näidata veel proovisid.
Ja siis tuli talv
ja su pisarad ja su süda olid jääs.
Sa ei väitnud, nagu oleksin olnud halb
kuid teadsin, et sinusse neid tundeid enam ei jää.
Saabus kevad ja sa sulasid,
kuid mitte enam mulle.
Ma ei suutnud, ja ei suuda ikka tunnistada seda,
et läksid, sest minu juures sulada ei julgend.
Taavi Järv
Ei meeldi karjuda
Kord oks murdus mu jalge all,
siis kõrgelt kukkusin raginal
valus oli
..... siiani on.
Nii nagu vahest oksa oma teelt murran,
kui see mulle ette jääb
ja vahest selle jõuga eemale lükkan
ega hooli kas see ka pärast terveks jääb või kes sellele parajasti end toetab.
Nii vahest tormad ka sina oma teed mööda üksinda ......
ja mõistmata, et ristmikul on oma reeglid teed anda ja eesõigus võtta, et ohtu ei satuks ka teised seal, kes kokku satuvad.
Mida märkad?
Kuidas märkad?
Kuidas hoolid?
Millal ärkad?
Kas julged, tahad, jätkad?
Või alla annad ega märka?
.....
Rongiliiklusest
Mõtete rong,
sõidab vabagraafiku alusel,
peatub, kus ise tahab.
Ükskord oli piilupart rongijuhiks,
tukkuma jäi kurinahk,
edasi teate juba ise.
Osad mõtted on kärsitud,
need sõidavad ainult kiirrongiga,
täitsa pöörased.
Aga need, mis ka teivasjaamas peatuda võtavad,
vot need on mu lemmikud.
Saab rahus mõtiskleda.
tri:nu