Sõnale jääb leiti 663 luuletust
Kõik ütlemata jääb.....
Ma hulgun mööda võõrast linna…
Vaatan tuimalt uhkeid maju…
Tuian lihtsalt siia sinna…
Emotsioone ma ei taju…
Pole kuhugile minna….
On lihtsalt seisatund mu aju……
Aina käin ja mõtlen sulle….
Kuidas teha sellest juttu
Mida tähendad sa mulle..
Tahaks ära öelda ruttu
Aga kui me kokku saame…
Aeg niisama mööda läeb.
Ise erutusest kaame….
Kõik ikka ütlemata jääb…
muu kõik jääb maha
nii ööl kui päeval nüüd
meelt kuis rõõmustab
et koos saad olla
aias astrite õitsemisega
mäel pune õhetamisega
noorte mändide varjus
muu kõik jääb päeva
prahina maha
hetke kaasa võtta ei taha
kui saaksin riputaksin sellele
ette veel raske taba
31. 07. 2023
Eesti on ja jääb
Sinine on meie taevas,
must on tume metsaviirg,
lumivalges pilvelaevas
kõrgel pilvepiiril siin
vaatame, mis meil on olnud,
mis on varsti tulemas,
Eestit ümbritsevad ohud
sellel tuulepealsel maal.
Eal ei suuda ükski vägi
murda rahva tahet,
kes näeb ajast aega läbi
levitatud valet,
hoides vabana me hinge,
meie kodumaad,
aeg teeb ikka omi ringe,
Eesti on ja jääb.
- Tarmo Selter -
2023
Ütlesin, et samba jääb ära
Meem ei valeta see nädal
kuidas Brasiilia on hädal
Neymar muru peal sureb ja nutab
ning ta meeskond koju tõttab;
sest Horvaatiale nad perse said
pealelöökidega nagu haid
jätkas Balkani rahvas kursi muutust
alustates 1:1 viigi staatust;
segasin ahju, mil löödi viiki
õnn venis teise riiki
üllatusest vaatasin uuesti ekraani
et kestab mäng siiamaani;
5:3 eurooplaste kasuks
nüüd lahti läinud uks
et paradiisilinnud tagasi lendaksid
üle mere häbis rolli leinaksid;
ütlesin, et samba jääb ära
upsakad teevad palju kära
et nende rahvas karikale ei saa
mull .....
Samba jääb ära
Neeger vs neeger jalkas
üks Ameerikast, teine Aafrikas
suures kuumuses on neile paras
must manner tähelepanu varas;
Maroko tõestanud enda kohta
et ei kao vaim luhta
ning kamerun Brasiiliale ära tegi
ajades tabeli segi;
1:0 kasuks ja see üllatus
meistril sõdab katus
samba jääb ära
slummis tõstetakse kära;
et, hui, mingi suvaline võitis
Brasiiliale häbi juurde täitis
eriskummaline see turnee
ootused segamini nagu püree
Armastus jääb püsima
Päiksetõusu kinni hoidsin
iga oma meelega
Päiksetõusuga Sa kaasa minna tahtsid-
Minu juurest ära minna, lahkuda
Kuid päiksepuna tasa tõusis
taevas kõik lõi veretama
Hakkasin Sind vaiksel viisil
tahtmatult üles äratama
Su uni oli nõnda sügav
vaatasin Sind ainiti
Meid armastus on ühte köitnud
viimse hingetõmbeni
Aga päike, see käib omasoodu
kord vajub ja tõuseb jälle ta
Mu kallike, taas päike loojub-
Näe! Taeva all on vikerkaar!
Iga kord, kui päike tõuseb,
või kui vajub looja ta,
siis ma hüüan järel talle
Hea,et olid ja oled olemas!
Tulen seniks kuni aeg seisma jääb....
Ma valgust ja varjusid loon
Su silmist ma igatsust joon
Valgust loon silmadesse piilumiseks
Varje su keha vastu liibumiseks
Tahan näha sind ja sinust läbi
Sinu sisse tahan põhjani vaadata
Oma tulekus ei tunne ma häbi
Tulen ilma midagi saamata
Puudutada su sisemist jõudu
Panna sind võpatama seest
Sina selles hetkes olla võid ju
Teesklemata mängida seda meest
Ma luban et jään vaid viivuks
Just seniks kui aeg otsa saab
Tulles sellesse hetke jagan vaid siirust
Hinges loodan et aeg seisma jääb
muinasjutt jääb lõpuks raamatusse
Kõik! Sai läbi meie muinasjutt
jäi alles vaid kurgus kirvendav
nutt,
kõik endine soe unele heitis
mälestus end me südamesse
sügavale peitis
vaikusesse vajus paik
kus enne kihas elu
valulik on möödanikust arutelu
kui keegi meenutab mälestust
mis mu peast pühitud sai
pean trotsima hinges kibedust
sest pisimgi mälestus on pai;
kuid see mis kadunud, see kadunud,
kunagi oli see tee me õnnele ladunud,
aga see mis muutis meid õnnelikuks siis
lahkudes ka kogu õnne
minema viis.
Muinasjutud jäävad lõpuks
alati raamatutele
nad pole loodud meile
-õnnes saamatutele .....
Розовое время
Время сыпется на мелкие куски,
Исчезает из ладоней,
Время несёт течением,
Но ведь оно не потонет,
В мысли надо впустить,
Обводя скорым продолжением.
Время мчится, не беспокоясь,
Облика тускло-серых дней,
Перехитрив, кажется, освоясь,
Поняв, - дальший проспект всё темней.
Время шустро - летит стремглав,
Не боясь разбиться, .....
Sünnimaa kodu ...
Elad kodus kus alati päike,
ees avastus maa sul väike.
Siin õpid kõike mis vaja,
toeks pere ja hubane maja.
Pea sirgud rändad maailma,
et leida sealt paremat eest.
Taipad heast paljust sa ilma,
seal ei vajata võõrast meest.
Mälestus peatub , jääb siia,
möödub vaid aegade kulg.
Kaasa , siit õnnemaa viia,
ei suudaks ka luules - sulg.
Hansi!!!
Viimane pidu ...
Meil minemisel , alati suur rutt,
jääb poolikuks hüvastijätul jutt.
Jättes inimesed kes sulle kallid,
oled nendega vaevu keda sallid.
Kas hetkel pisut vale oli arusaam,
või liialt ligidal asus raudteejaam.
Nii kiirelt kodust viis sind rong,
tagajärjeks aastaiks, vangi kong.
Pidu seal veel jõudmata sul alata,
peatas elu kauaks mis siin salata.
Võõrsil eksid , pahe laial - teel,
kitsa - raja õige , leiab sinu meel.
Hansi!!!
Munade koks
Koks, koks, koks . . .
See on muna poks.
Kellel ennem katki lä’eb,
Omast munast ilma jääb.
Koks, koks, koks . . .
Kelle muna – loks
Peab mulle vastu,
Palun ette astu !
Koks, koks, koks . . .
Anna veel üks toks –
Juba pragu ongi sees :
Mina jälle võidumees !