Sõnale ka leiti 10125 luuletust
Ka jõuludel on kurbust
Vahel jõulud kurba meelt toovad,
taevatähed silma ei pilguta.
Küünlaleek põleb tuhmi leegiga,
oma mõtetega olen üksinda.
Kurvastus meelte peal ratsutab,
igatsus südant piitsutab.
Vahel pakkugi poeks jõulu ajal,
tühjaks nutaks end kuusepuu najal.
ka siis
ka siis kui oma arutusest
enam maa peal pole inimest
on alles vihm ja tuul päikene
metsade lehtimine
lillede õitsemine
mägede kulumine
jõgede voolamine
elu igavene sünni ime
maa peal kord valge
on siis jälle pime
alles kärbse lend
läbi asfalti orashein
päikse kätte tõukab end
ka see kuulub elu juurde
ma ei lausu
olen vanausuliste
jonnakast tõust
mis siis karvane
pole mu lõust
Sind armastada
eesvanemate silmis olnuks
see taevani kisendav
surmapatt
Aadamast kaasa saadud
pärandus
vanaisa pilguga näidanuks
kus asub uks vaid ema
ei lausuks
hing sul on nüüd
roojane must
ta aru saab milline
kaugus me vahel nüüd
laskus miks värisen
sellest kui sügistuules
koltunud haava leht
Mida ka veel täna ei juhtuks
Püherdasin mõnuga lumes
ühe tehase juures on the best
ent maitse järgi see erines
mis tegelikult oli asbest;
kiiruskaamerad tegid pilti
mida väga vihkasin
sest keeldun saamaks trahvisildi
seega selle kättemaksuks õhkasin;
sest ei salli isegi blondi kaunitarina
et minu nägu, noh, SEAL üleval
pidanud maha nurina
see masin paras pind tagumikus rahval;
demonstreerin, kuidas siga lendab
panen anektoodile punkti
kui näen, et ment ees kondab
siis saab ta mu autoga kontakti;
viisin oma kurja äia Narva
siis ta oma autoga veehoidlasse uputasin
sa lugeja ära pikalt .....
Täna on ka Kristjan Jaagu sünnipäev
sääl Toomemäel
seisab tokiga poiss
ta astuma hakkab Riiga
kui kinni saaks
võtta tema käest
koos minna sinna liina
me tee läeks läbi kõrtside
mõne madala kirikla
mööda mõisaist kõrkidest
sinna suurde liina
kestaks nädalaid
hullutav reid
söögiks sibul ja leib
nooruse mulksuv vein
nii vabad oleme veel
räägime kreeka keelt
täis õhulosse on me meel
purjus õllest ja antiigist
(mulle saadetud luuletus)
Kas ka invaliid?
invaliidistunud persoon
kodune soojus koos õunasaiadega
kartsin, et kaotan kõik
ja jään igavesti selliseks
see oli mu suurim hirm,
et ma jään invaliidiks
nüüd tekib silmi pisar
kui mõtlen nendele, kes elavadki nii
lihtsalt mõned kehaosad ei liigu
ega allu tahtele
isegi kui pingutad
teraapia
teraapiline on see kogu külmus
läbi Juhansonide laulu
tunnen ennast kui teedel olija
võib-olla see, kes kord karges hanges külmub
kirjanikud kirjutavad ikka endale "lõpu" ette ära
soovunelm
surra oma voodis puhtas flanellist öösärgis
rahuliku muigega
tagasi vaatamata
.....
ka nii võib tunda
vaatame vaikides teineteist
koltuv mets ja inimene
meis mõlemas suve hääbumise lein
taeva alt et lahkub õitsemise ime
mets viimaks sulle lausub
mine nüüd tuppa
väljas on juba pime
näha pole ühtki õit
liig kaua niigi sa ainult
arutult nukrust jõid
mille sügis päeva tõi
vihmane päev, vaataks ka mõne hetke sisse
Alguses oli Sõna
sajab vihma tüütult pikalt
Sõna tule jälle õeks
istu koos minuga kõrvu lihtsalt
ole kuppudes voolavaks jõeks
vaata kuidas igas tilgas
valgust kukub rohtu maha
Sõna vihma lähelolu
meel mul tunda tahab
hetke laiali seda
peoga kõikjale jagab
Peaks ka motika load tegema
"VÕNN -VÕNN"
kihutab väike kõnn
mille nimi on motikas
rõõmus igasugune tatikas;
kes sellega kiirem, kui auto või rekka
jõuab igaühe ette ja sekka
ei pea jörjekorras passima
kui nii väike ja nii väle olema;
peaks ka load ära tegema
siis ei pea kellegiga arvestama
mill teel tööle Tallinna
kuhu saab ruttu sinna
Mida kõike peol ka ei toimu...
Mulle meeldib peežitada jõe kaldal
kui päike paistab enne jaane
palju rahvast on kohal
igaüks peab oma plaane;
aga, kui muss on sitt ja toit kallis
ning pileteid müüakse
kahetseb mõni, et siia koha valis
kus mõne tüübi "ära süüakse";
või siis need tatikad
kes alkot ja suitsu smuugeldavad
otse publiku silme all seisavad
ja külma kõhuga neid tarnivad;
mõned alaealised liibuvalt riides
tüdrukud teevad päikseloojangul selfisi
purjus keskealine neil piidles
paljad nabasi, sääri ja kaelasi;
jaapanlaste on ju erootikažanr sellistel
"lolic .....
Ise saab ka hakkama
See ei ole minu jaoks terve elu,
see on elu osa,
suhte osa
Minu jaoks enamasti huumor,
ma ei leia, et ma seda vajaksin
või peaksin saama,
sest ma olen ammu enda sarved maha jooksnud
ning ise saab ka hakkama,
nagu Jaan Zorro kord ütles
https://www.youtube.com/watch?v=rkSXhotd7tQ&t=400
ka see lill on kadumas
Kullerkupp
ei uskunud
nägema pean hakkama
su kolme miljoni aasta
vanuse õitsemise hukku
ei pisaraid ei
kurbuse nuttu
pelgama olen hakanud
inimest
talle ütlemata jätnud
oma emalt saadud nime
kartma et
taeva all hakkab olema
järjest rohkem pime
vähemaks jääb aina
elu imet
ka siis oli linnas kevad
kuhu kadus Sinus
see tüdruk
kes kodumaja seinalt
õhtuse päiksekillu
mulle peopessa
kartlikult andis
palus
ta ära ei kustuks
kuni minuni kandis
kellega koos ronisime
kirikute tornides
linna plekistel katustel
ikooni ees süütasime
küünla
kuigi ka siis oli linnas kevad
ei suudelnud ma
kordagi teda
meist kumbki ei julgenud
seda teha
ma ei öelnud ka Sulle
oled tüdrukute seas
kõige kenam
igaveseks armas
tänagi seda sõnadega
öelda kardan