Sõnale kahjurid leiti 3 luuletust
Onu Väino rotilõks
Sügisel tungivad kahjurid tagasi sisse
hiired ja rotid kodud ära vallutavad
teevad pesi pööningule ja keldrisse
talvevarusi söövad ja kõikjale situvad;
Väino teab, et tullakse võõrsile
nii leiutas enda disainitud rotilõkse
asetas ühe kööki kapile
ja öösel hakkas kostma klõkse;
tuli taskulambiga Väino kohale
aga kahjurid kavaldasid ta üle
nad ta lõksu toonud ligemale
nii kõrist väljus mehe valuvile;
ja sügismasendus algab kaotusega
kui peremees kukkus enda auku
nii lõppes sõda kahjuritega
sest enda lõks lõi kinni ta noku
Hamelini vilepuhuja
Elas üks värvidesse rikastatud mees
peas uhke kübar ja võimas pill ees
astus sisse linna, mis täis rotte
ainult tema saab midagi võtta ette;
kui muusikaga kahjurid uputanud
oli linna eliit ümber otsustanud
kui nüüd pole siin muud midagi
ei maksa nad sangarile sittagi;
kuna vilepuhujagi on ummamuudu
võtab siit midagi muud, kui rahast puudu
mehel kaupa vaja teha hädatsi
uus vile pala näitab ära ta potentsi;
ja raha asemel võtab kaasa lapsed
aga muusiku jaoks on nad küpsed
limpsab keelt, kui saaki näeb
vaade muusiku rahulolut laeb;
mäkke kaoti alaealisteg .....
Avaral Tuksel [2]
et mu kaaslast ei lükataks kraavi, kuigi nüüd ta juba põgenes, mõistis ohtu mu tõdedel,
tõdes end, kui mu kõnes polnud tühi paljas keelepeks, hetkest hetke selgeks teen,
meetmeks pehme veste seest, leian eriskummalised teed, hinge südame kasvatamiseks,
taeva puhastus tulele tagastamiseks, pühendus neile kõigis mu salmides, Looja poole,
rallides, igas sõnas valmis keeb, hariv meede, taas siin tassin kergelt, kui lendlen,
tõsiduses, õpin tundest, kõnnin luules, tagasi terve mõistuse juurde..Võitmata kedagi,
ei tea küll miks meelelahutust nad minust eeldasid? See pole ju .....