Sõnale kallis leiti 762 luuletust
Sõbrapäev
Sõber on kui kallis vara,
hoia teda ja sõpruses ela.
Sõber on kui habras hing,
kui tal liiga teed,
siis ta kui tiibadeta lind.
Südamega tunned ära sõbra,
õige sõber truu
ja suure südamega on.
Õige sõber elumerest välja aitab,
tal kõigest hingest aidata on soov.
Sõber on see, kes märkab
ei peitu poe, kui häda suur.
Rõõmu tunneb Sinust ja pead Sul paitab,
kui elus Sul kõi õnnestub.
Sõbrad kallid, hoiame ühte,
hoiame kokku!
Ei siis armastus meist iial lahku.
Õnne Tulek
Tule õnn ja vii mind kaasa
paremale uuele.
Haaran kinni Sinu käest ja
jätan maha endise.
Ole kindel, ole truu,
ärgu muutugu su meel.
Ole jõudsalt sirguv puu,
aega on - Sa jõuad veel!
Olgu õnnel Sinu silmad,
Sinu soojus, hingekeel.
Paremat ei tea siin ilmas,
õnnelikuks mind Sa teed!
Siiski elu külvab vahel
hirmu, veidi segadust.
Niidist nähtamatu ahel
hoiab meie armastust.
Pole siiramat sest tundest-
ta on aus ja patuta.
Nii Sul enda anda julgen,
Sinuga koos lahkuda.
Tunned, kallis, uued tuuled
juba ringi liiguvad.
Naeratuse toovad suule,
õnnehetki ki .....
Kodumaa armas
Mure närib hinges sügaval,
südant rõhub valu.
Sinu pärast mu Eestimaa,
kodumaa, Sinu pärast ma palun,
ei kaotusvalu talu.
Kallis kodumaa!
Sa kui soe ema-süli,
kus end tühjaks nutta saad,
kurta, kui hinges on haav
ja pisarsimi paluda,
et kestma jääks see maa,
kus kord sündinud ja kasvand ma,
mu armas kodumaa!
Eestimaa on minu kodu
Eestimaal ma kasvand üles,
niitude ja aasade süles.
Meri, mis nii suur ja lai,
elu lahutamatuks osaks sai.
Mererand ja kajakad merel,
kalalaevad, kajakate kisa järel.
Ei unusta ma majakat, mis merel vilkumas,
ega väsinud südant, mis ootamas.
Eestimaa uhkuseks on hiied,
pühad paigad kaunil kodumaal.
Sinitaevas ilu juurde annab,
oma südames ma kallist Eestit kannan.
Sõbrapäeva armastus
Sõbrapäeval süda saab loitsu,
Koosolemist täis armastuse roitsu.
Sõprusest kantud, kindlad ja tugevad veed,
Kõik ilus ja kaunis, mida südames need.
Naeratused kaunid, sõnad helged,
Kallistused soojad, silmad selged.
Sõbrapäeval armastus südamesse jääb,
Kui sõpru meil jagub, siis kõik hästi lääb.
Koos on parem
Ma olen eemal
Loodan et luuletus on vaikusest veenvam
Ei ma ei nukrutse kallis siin diivanil üksi
Ma mõtlen seni kuni olen ma valmis
Endaga ajaveetmist on kõigil tarvis, mu kallis
Okei-okei tule mulle külje alla
Käte vangu,
tahad saada sooja sest mõistus sul harjund
Ja minu süda sammuti selle järgi karjub
Lihtsalt Armastus
Kui päikene õhtul läeb looja…
Ja öös kumab kollane kuu…
Tahaks kaissu siis kedagi sooja
Ja kõrva kuhu öelda saaks suu…
See kaua on kibelend keelel….
Tahan väga et kuuleksid mind…
See ammu mul püsinud meelel…
Minu kallis mina armastan sind….
Epiloog....
mu kallis sõber läksid sa…
ei jõudnud anda kätt….
jäi helge sinust mälestus…
nüüd kurb on hüvastijätt
nagu iga laine tormine
või lauge jõuab randa…
ei tule sinul enam….
elukoormat rasket kanda….
seal ülal teispool pilvepiiri…
asub veel üks kodu…
katkematult sinnapoole
kulgeb inimrodu….
igaüks meist kunagi…
saab seal oma toa…
kindlasti taas kohtume…
küll saatus annab loa….
Armunud
ma tunnen, et hakkan endasse armuma.
tunnen, kuidas saan sooja endale kingitud kallistusest,
kuidas võtan hingamiseks aega seinalt kella pilkamata,
kuidas hellitan end toitudega, mis mulle maistevad,
kuidas joonistan mõtteis oma sünnimärkidest kujundeid,
kuidas kiidan end,
kuidas armastan põleva leegiga, mitte leige ahjuna,
kuidas lasen vihmal pesta oma nägu,
kuidas julgen lasta muusikal end kanda,
ja Jumalal end hoida,
kuidas tean, et suudan anda,
ja lepin tasuks tee äärest korjatud õiega,
kuidas usaldan õhku, mida sügavalt hingan,
kuidas olen tänulik iga päikesekiir .....
Mu kaunis Sõbratar
Mu kaunis sõbratar…ma öösiti sind unes näen…
Ja vahest päevalgi on silme ees su habras naise kuju…
Ma oma kaela ümber köidaks sinu pehmed käed….
Ja võtaks omale su kurbuse ja tusatuju….
Ma vaataks pikalt otse sulle silma .
Üks pilk on kõnekam kui tühi sõnalend….
Ei taha kunagi ma jääda sinust ilma……
See pärast palun kallis…. hoia end…..
Tujud ja tunded...
On valdavalt mul tujud tunded head...
Ehki sajab lund….on sõrmed külmast kanged..…
Ja igal õhtul koera jalutama pead…….
Nagunii ei tule und ja mis sest…et akna all on hanged….
On täna minu tujud tunded head…
See eest sind tänan minu kallis sõber…
Et andestasid mulle minu vead….
Ja ära kuulasid….kui oli vaim mul oli nõder….
On homme jälle tujud tunded head…
Ei sellelt teelt ma naljalt enam taandu..
Ja täienevad jõudsalt nende read...
Kes läbi elu lendavad ja kunagi ei maandu….
Käed....
Pane ümber minu palun oma soojad käed…
Sinu käte kallistust ma naudin….küll sa näed
Mind pimestab su ilu…jalust nõrgaks lööb odüür…
Ma tunnen meie vahelt langeb põrmu kivist müür…
Hoia käsi palun hästi ümber minu keha..
Sinu kätest õhkub soojust….rohkem pole vaja teha….
Hoia pikalt kinni…ära niipea pihke ava….
Ma lihtsalt tahan olla nii….ja sind kallistada….