Sõnale kalm leiti 31 luuletust
EI
EI - mul pole kuuske üleval
kui, siis ainult ahju kütta
naabril niigi 1 saadaval
öösel ta kodust saab ära võtta;
EI - mul pole tulesi
see mõtetu raha raiskamine
kergelt purunevalt imepisikesi
tükke põrandal, toimub koristamine;
EI - ei saa istuda toas valgelt
ei suuda arvetega võidelda
panen pihta küünlad kalmistult
sest "ei" pole surnu osanud öelda;
EI - mul pole hea olla
käin õnnetult kuluvate asjadega ringi
pole pappi, ei saa jõuluvana tulla
1 paar riietega igal pool käingi;
EI - ma ei tunne end hubaselt
kütan vanat ahju, hingan vingu
elan vaeselt .....
Haualõõritajate ballaad
Kaunis uni on kui luupainaja
sellest, kes kunagi oli olemas
puudustunne on valutaja
meel on kokku varisemas;
tahame teda tagasi
hauataugst elu näha tahtsime
tegime siis nii sedasi
et mustlaselt raamatu ostsime;
sinine suits katab kalmistu taeva
nekromaagia õhus
pole ilusemat oktoobripäeva
kui meie eksperiment on tõhus;
need jäised sõrmed ümber mu käe
nime kõik välja hüüdsime
laul kooris andnud väe
et sind me kõik tagasi kutsusime;
must maagia hauarahu rikkunud
ja kõik hinged virguvad
võtame kaasa oma lahkunud
kui mitte, siis päikese käes nad põleva .....
Käsnajulle Rantpüks
(arvan, et on üks punklugu)
Kes elab mere all ananassi sees
ohtliku vaimuhaigusega käsnamees
kui merevallatusi on, mida soovite
surma saate, kui vette ronite;
ta Krabi kotleti retsepti teab
iga argipäev liha valmis seab
vetesügavus on tema ala
saab kätte, lõigub sind nagu kala;
Refr:
Käsnajulle Rantpüks
Käsnatalle Runtsüks
Käsnamalle Koolijüts
Käsnavalle Müntpüks
Käsnasulle Surmaüks
Käsnatulle Tapamüks
Käsnajulleeeeee Rantpüks!!!;
Kalmaarikalmer:
"ma vihkan sind, Käsn, aga see on hea
retsept on misasi, ma ei tea!"
.....
mu katkistes tanksaabastes
paigatud dressipükstega
poisiiga jälle saab haiget
kui ma kotitäie armsama
kleite ja pluuse moest
läinud jakke käekotte
mantleid sokke pükse rätte
laon kärule konteinerisse
viimiseks
mu eesvanemad kõigis kalmeis
andke mulle andeks
et seda tehes häbist
ei värvunud palged
ei meenunud te lapsepõlve
jalgu külmetavad talved
Sinusse voolas
samamoodi nagu vesi jões
aja voolamises oled sina
mitte pilliroog kalmus
kaldavees kevadeti pilgeni
täis vett kraavid ojad
päevad õhtud ööd
hommikud on su kõrged
madalad kaldad
pilvine lapsepõlv
indiaanlaseks olemise
poisiiga onn puu otsas
kartulid küpsemas tuhas
nukust liblikaks saanu
märjad tiivad kivil kuivamas
niidetud luhal
Sinusse voolas
mu poisiea puhtus
ta otsatu nukrus
meretäis kurbust
Jõulurahu
Puhka kallis jõulurahus
mu armas kaasake
ja mu väike poja kallis,
kel hing veel nooreke.
Jõulusära puistan täna,
ehin kalmuteki ära,
küünlavalgus toob juurde sära,
kauniks muudab advendiaja.
Veidikene juttu puhun,
hing mul tahab rääkida
sellest, kuidas mul on läinud,
kuidas süda saab valuga hakkama.
Advendi-ja jõuluaeg on parim,
mil saab südant puistata,
olla mõtetes kaua, kaua,
viibida koos teiega.
"Aheldatud armastus"
Ma ei tantsi Sinuga kui Sa mulle oma südant ei anna
Ma ei suuda, ma ei suuda
Siis ma võtan võtme ära,
Ei ära võta võtit ära
Manipulatsioonid, manipulatsioonid
Olgu, tantsime, unustame
Eksleme
Miks peaks olema Sinul tahtmist kõndida minu südame keerdtreppidel?
Sest ma armastan Sind
Muud põhjuseid ei ole
Aga Sa manipuleerid minuga kangetel toonidel
Aga manipulatsioonidele vastatakse manipulatsiooniga, täheke
Sa tahad võtit, ma tahan südant,
Kõik tahavad midagi
Suletud aias (Persia tõlkes “suletud aed”)
Limiteeritud mõttemustritega maailm
Illusioorne paradii .....
Hingedepäev
Täna tunnetan kahte hinge
oma pea kohal hõljumas.
Üks hing noorem teine vanem,
mõlemad kokku kuuluvad.
Magus valu südant rebib
hinged on nii lähedal.
Kalmistul, kus kasvab rohi,
hinged ammu läinud sealt.
Ei piina enam tunne hinged
pole südant neil, mis valutaks.
Pole süümepiinu nende hingel
ei murekoormat kandma pea.
Täna tunnetan kahte hinge
oma pea kohal hõljumas.
Üks hing noorem teine vanem,
mõlemad mu südames elavad.
Morbiidne kutse
Noorus on meie ilu ja lolluse aeg
tead, millega riskid, mida maha magad
jõuab kätte ka sinu üleminekuaeg
kus igavest rahu vajad;
nii uus põlvkond saab ka oma vitsad
kunagi millest nad sinult õppinud pole
võtted, teadused ja müüdid vanad
mõni neist alati eriti kole;
haarab noormees raamatukogust
musta raamatu loitsust ja taagi
selle entsüklopeediaga saab murda seadust
ja võib kõike oodata kaagist;
võtad oma sõbrad kaasa kalmistule
kaasas viina, suitsu, savi ja värve
tehakse trikke rahututele vaimudele
ja et rikkuda hauarahu närve;
nekromaania ere valgus
.....
Südamejuured
Kabeliaeda, kuhu mu vanemad maetud,
istutasin paar kasemaimu.
Nii kodumullaga minugi juured said kaetud.
Kui kauaks jään ära, polnud veel aimu.
Kadukuu oli taevas, vihma maapõu ootas-
polnud kindel, et puukesed kasvama jäävad...
Sealt kuhu läksin, ei julgenud tagasi loota,
ei teadnud, kus mullal lõpevad vanaduspäevad...
Kased kuid kasvasid taevaselt suureks,
näha et meeldis kodune muld.
Sügisel igatsusvihmana langeb
norgus okste pealt kollast tuld...
Peatub varemeis kiriku kõrval võõramaa auto.
Minu pojapoeg jõudis, läheb tuttava värava kaudu...
Käes kanna .....
Vaeslaps
Seisab vastu valget leina
emast ilma jäänud laps.
Kraaviperve ellerheinad
teevad ema kaunimaks...
Emas elu raskus peksles,
mõistus kiskus kiiva.
Andis alla, nõeltes eksles,
jõudis kalmuliiva...
Ruhimutäis valget leina...
Koduniidu pääsusilmad...
Vastu elu kivist seina
laps, kes ema armust ilma.
Ikka see hea ja kurja ahel
See mis olnud tõde
Murdub puruks
Kaduval on oma kalmistu...
Rohtunud hauad
All möödunud ajad
Kõik ajastud
Puhkamas mullas
Olid kord
Valged ajad
Vaevades sajand
Sõjad ja rahud
Mõistmata tahud
Targad kuningad
Õilsad hinged
Kuid alati pinged
Pooluste vahel
Ikka see hea ja kurja ahel
Ei lõpe
Ei kao
Olematusse vao
Aina see sama
See surmatants
Me südameis
Avatud kants
Kui seda poleks
Kui ometi poleks
Kuidas siis
Kõik saaks
Ja oleks...
30.03.22
Lootusrikkalt
vabandust, veel mõni rida lisaks
jah haiget olen teinud
armsamaile
kasvagu hetkile neile
peale kalmu rohi
see olnuks kui alles eile
verel meeles veel valu kohin
silmaveega kui seda
olematuks pesta tohiks
voolaks uuesti me soontes
Sul plika- mul poisiea
puhtus helgus
hing sellest üleni
meil uuesti helluks
Mälestus
Väiksena ma olin väga loov
tegin ise laule ja
jooksin koos rebastega, mitte huntidega
Orienteerumine meeldis
poiste seltskond oli põhiline
alati mõisa peale, alati võiduni välja võimalusel
Ma võtsin tabureti
see oli minu "Laulukarussell" laulsin seal oma laule
surnud vanaemale ja vanaisale,
sest lapselik vaist ütles, et nad kuulevad
laulsin ka surnuaias hauaplatsil
see oli minu jaoks loomulik
Kui sina sõidad vanaemale-vanaisale külla,
sõitsin mina kalmistule
selline oli minu kui eelkoolilapse elu
Ei tea midagi vanaema kohevatest pannkookidest
või .....
Kukruse emandat vaadates ERM-is
vaata
siin on me savikruus
kivikirves oimuehted
luunõelad merevaigust
helmekeed
puuduta neid miks su mälu
ei mäleta nende rippumist
meie kulmudel kaelas
pihk kivikirve põskede libedust
me lõkkeaset kivikalmu
kuhu tuhat aastat eesvanemad
maale tagasi andsime
kui sa lovesse langeksid
kuuleksid ehk meie sosinaid
näeksid varjudena seda aega
mis ammu on saanud otsa
enam iial taeva all sa kohta