Sõnale kaotus leiti 133 luuletust
Mõtisklusi vihmasajus
Kord vihmasajus taevast nii tumedat,
silmitsen sumedat valgust jubedat.
Sulgedes silmad, kõndida lennates.
Kadunud hingi, kordi veel emmates.
Põigates kohtades, radadel vanadel.
Surudes ohtratel, emotsioonidel sadadel.
Kohates jälle, tuntud tundmata teid,
et kuulata uuesti vanu kuulatud ei’d.
Erinevad inimesed, rajad, sp pole enam teid…ja mõndasi neid.
Ära kurvasta…varsti pole ka meid.
Eesti laul 2022
Ütlesin mullu, et tahan telerit lasta
püssist, kui pole head vaadata
sest jälle Eesti Laul pettis
teleka kaemise isu ära võttis;
jälle samad näod meil
kas paremat pole teha teil?
laseks äkki transal Itaaliasse sõita
et saaks Rootsit esindavat neegrit võita?;
Elina DELFile ütles, kuidas kukkus
reiting ta eneseväärikusega hukkus
võlts naeratus ei tee küll paha
aga ise mõtleb: "Laske mind maha!";
see aasta võitis kuumavereline
kelle esitlus umbkeelne
pole lootust Stefaniga
isegi su intervijuu oli aksendiga!;
riigikeeleta sa võitu ei teeni
aga n .....
Mina...Tema päikesekiir...
Ta kannab mind kukil,
võtab mind sülle,
kiigutab nii, et lendan ma.
Nätsu närides keelab magama jääda,
õhtul üksi ei luba mind välja.
Haigena keedab ingveriteed,
ennem ekskursiooni,
loeb sõnad peale.
Ostab vile, juhul kui...
metsas ma peaksin kaduma.
Ükskõik kus olin,
häda küüsist ta säästis,
päästis mind.
Päikesekiir, valgus tunneli lõpus,
lootus...
kuid üks moment ta pillab mind.
Usaldus kaob. Valgus kustub.
Ma ei ole enam osa temast.
Kes ma siis olen?
...
Kuhu kadus see naine?...
Kuhu kadus see naine...
Kes hinge kinni hoidis,
kui paps mind kiigutas?
Seesamune, kes lasi minu pisaraist,
enda särgi üle valada.
See, kes suhkruvett tegi öösel...
kell kolm.
Kuhu kadus see eevatütar...
kelle dubleerija soovisin,
iga hinna eest olla?
Iga inimhinge silmad ruumist,
talle olid suunatud.
Kuhu kadus see naisterahvas...
kes sünnitas mind?
Kes toitis, hoidis ja armastas?
See naine, kes valsi sammud,
mulle õpetas...
Nüüd temast alles jäänud...
vaid elus kest.
Tükkideks portselan, mis vajab...
liimimist.
Liim või mitte, kas ta...
nüüd jääbki ka .....
Mul hetkes lein on igavene...
Mu Kallis Päiksekiir ❤
Mul hetkes lein on igavene...
Mu süda murdub iga hetk...
Kui meenub... terve elu ????
Pühendatud Stefanile ❤
Sa paitad põske tuulena
Ja katsud vihmapiisana
Sest sünnist saati - vaba hing
Nüüd lendad, justkui taevas lind.
Nii kerge, elav naerupall
Sul meretuulest hingehäll
Sind kiigutamas lained käivad
Sul kadunud kõik maised vaevad.
Ma kuulen iga hetk su häält
Sa minu hinges igavesti
Mul meenub sinu vali naer
Ma olen üksi - kahekesti ❤
Ei tohi!
Ei tohi kerglaseks keerata hetke,
mis silmisse pisarad tõid,
kaotuse valule peale
määrida mahedat võid.
Ei tohi sõmeraks sõeluda sõnu,
mis valule viitasid teel,
tunda kahjudest parastusmõnu,
mida andnuks lappida veel.
Ei tohi naljakaks narrida sisu
põhjavees peitunud rajal,
kitsamaks kaevata kaevu,
rüübet kui lootusel vaja.
Ei tohi tillemaks tippida mõtet
õhust saadetud sõnumi kaudu,
tantsides veerelda lõbuks
kõikuvaid põrandalaudu,
mis siiski hoiavad kukkumast otse
näoti rinnuli maha...
Ei tohi, ei tohi, ei tohi!
Isegi kui ei taha.
/Mari*Uri/ .....
Olid ilus lind
Pikad jalad, pikk on nokk
oled ilus lind.
Olid ära. Tulid - šokk.
Mis on selle hind?
Vanaisa - minu kallis,
jalutasid rabas.
Juuksed juba ammu hallid,
terviski nii habras.
Miks sa tulid koovitaja?
Miks sa viisid tema?
Meie elu hävitaja!
Miks just minu oma?
Varsti aeg ja jälle lähed.
Ei igatse me sind.
Taevakaarel uued tähed.
Olid ilus lind.
purse
persevestil
polnud pükse
ei saand lukku kinni
häbitumalt
läbitumalt
lasi aiva ringi
leitud karikatest varas
läbematult rüüpas
oma nii-peab-olemaga
jumalaidki tüütas
miks ei mõista
miks ei mõista
keegi minu
hinge
ees- ja trumminaha peale
tõmbas kogu pinge
kantseldas mis kantseldas
tal armas emme
poega
veidi liiale läks mammi
oma tissi-toega
jõudis mõne kunstiteose
paberkandjal luua
uusi lehti puhtaid ent
ei osand
alla tuua
tõmbles kuni tuli tuli
tõukas tüübi
ahju
mul on temast vennikesest
pea-aegu
täitsa kahju
nüüd ei ole
palja .....
Eksikäik
Ma hingan sind sisse kui mett
kui rähm sinu palgeilt on pühit
Me higestat meelte kvintett
ei nootide ridades püsi
Me eksleme metsas täis imesid
pimesi kuigi on hommik
Nopime puuokstelt kirevaid helisid
rõõmudeks auravad lombid
Kui eksikäik käidud ja otsas on jäks
päike silmuses on kui Iokaste
Sa lausud mul vaid ühe sõna aitäh
ja kaod kui lõunaks kaob kaste
Läbitungiv pilk
kui ulatad mul kinda
su silmist kerkib pilt
ja rinnas algab simman
vist ajalukku lift
kui poleks sulle viiband
läind oleks hetk nii kihvt
ja jäänuks puhas pind vaid
sind ära raamin siis
ning pandimajas hindan
ja üllatus kui jalga pind
sa polndki väärt mu hinda
Tühjus
Vaatan ja ma ei näe
Kuulan aga ei kuule
Võitlen kuid kaotan
Hingan ent lämbun
Vaatan su silmi su pilku
Kuid ennast seal ei näe
Vaatan aga tuld pole seal
Kui oma hinge elupeeglist näen
Kuulan, et vaid neid sõnu ütleksid
Sõnu mida sinu suust enam iial kuule
Kuulan, aga vaikus langenud me suule
Ei enam nuttu sinult ega minu naeru kuule
Ootan siin ja võitlen
Seisan aina ning mõtlen
Mille eest või milleks võitlen?
Tean vaid, et ikka jälle kaotan
Igat hingetõmmet kui viimast hingan
Kui lootust õhust püüan
Ent kui su nime hüüan, hoopis mürki hingan
Kui l .....
Ärka!!!
Kui ärkad ja silamd avad
Kui terve elu oled magand
Siis elu tunned, kuuled ja näed
Kuid miks...
...ainult siis valu tunned ?
...vaid kohtuotsust kuuled ?
...oma matuseid näed?
Ärka sina kui seda loed,
Ärka enne kui on hilja
Ja tunne...
...rõõmu, et kallis sinu kõrval
...uhkust, et pisike su põlvel
...ärevust, mis tulevik hoiab
Ärka sina kui seda loed,
Ärka enne kui on hilja
Ja kuule...
...sooje sõnu mis lausutakse
...palveid ja soove, mis palutakse soovitakse
...häält oma hinges , tukseid nende südames
Ärka sina kui seda loed,
Ärka enne kui on hilja
.....