Sõnale kaotus leiti 132 luuletust
Vastutus
Tundub küll et veider on see soov
sest sina kindral
mina kõigest vari
Ma vältimatult kaasas igal pool
sa astud sammul kindlal
mina vari
Ma tahaks tõsta ükskord sinu saua
vaid viipaks rivist meest
käsk sõdureile anda
Vaid tahan korraks mitte hoida kaua
kõik tagajärjed antud käsu eest
ma jätaks oma kindralile kanda
Käib kindral võttes jumalatelt võlgu
tal võidulainel sõidud
mina vari
Diil sama tundub saatanaga esialgu
niisama kindlad võidud
kannul vari
Üks pool mul ennast armastab üks vihkab
ma olen palju parem
ehk küll sala
Kõrv kuulab tänulikul .....
Hinges
Hinges ma hoian ja tean,
et talletub sinna see kõik,
mida südames meeles ma pean -
iga valusaim kaotus ja võit...
Hinges ma hoian, kui olen
emotsioonidest üles köetud,
ei siiski ma unusta, kui tuleb
me lõpp, need hetked on loetud...
Hinges ma hoian ja kogun
headust ja kurbust ning neid,
kes osalenud on minu elus,
igatsema jääda neid võin...
Hinges ma hoian ja tean,
et edasi liikudes hing
seda kõike ju meeleski peab
ka siis, kui tuleb uus sünd...
- Tarmo Selter -
Kuniks Elu
Elu nõnda loodud meil
Valitud me käime teil,
Kes kord õigel, kes - kord valel,
Igal ühel enda pale.
Elu rikkus igal oma,
Seal kus vaja - tuleb koma
Peatuseks ta sinna loodud,
Mõtted paika paneb toodud.
Hinges tunnetame õiget
Elupööre kurvi põiget.
Süda ütleb - süda teab
Kuidas olema kõik peab.
Armastuses - tundeid palju,
Kurjas vihas - aga raevu,
Õnnehetkeis - küllalt naeru,
Kaotustes - hingevaevu.
Tühjas ootuses on põud..
Täita keegi meist ei suuda..
On vaid armastuse jõud,
Mis siin elus Kõike muudab!
Onu Väino rotilõks
Sügisel tungivad kahjurid tagasi sisse
hiired ja rotid kodud ära vallutavad
teevad pesi pööningule ja keldrisse
talvevarusi söövad ja kõikjale situvad;
Väino teab, et tullakse võõrsile
nii leiutas enda disainitud rotilõkse
asetas ühe kööki kapile
ja öösel hakkas kostma klõkse;
tuli taskulambiga Väino kohale
aga kahjurid kavaldasid ta üle
nad ta lõksu toonud ligemale
nii kõrist väljus mehe valuvile;
ja sügismasendus algab kaotusega
kui peremees kukkus enda auku
nii lõppes sõda kahjuritega
sest enda lõks lõi kinni ta noku
On aeg mõtlemiseks enne uut algust
Taas aasta möödunud nii kiirelt
Kuid palju meile toonud ja andnud
Uusi kogemusi mida enne polnud
Ja mis meid ainult tugevamaks teeb
On aeg mõtlemiseks enne uut algust
Analüüsimiseks iga juhtunut
Mis sinuga koos olnud sellel aastal
Ja näha halvaski vaid tükikest head
Sest oled tugev ja alla eales ei anna
On aeg mõtlemiseks enne uut algust
Vahetub see aasta uueks kohe
Võta kaasa sa mis tunned et on vaja
Ja jäta maha mida võtta ei taha
Nüüd on sinu otsustada see
On aeg mõtlemiseks enne uut algust
Mis oli hea mis oli halb
Ka igas .....
Põrandaaluste isand
Mida taga ma ajan, seda vajan, vaid hinge rahuks,
pinge kaotus, sõnade avar paotus, ei iial ma laostu,
seni kuni süda sees taob mul, pole midagi muud,
mul ju ajada, kui vajaka on iga tund, kus pruukinud,
suud, lapsena murdsin palju luid, nutsin kui ema oli kurb,
ega väga ei mõistnud, mis toimub või millises lõksus,
kõik me oleme, oli tore veel, kuigi kole kõik see,
mille pärast kõik omavahel olid võitlend, teadma
Õppides, vabamalt kõndides, rahu enesega sõlmides,
kui olin veel väike könnike, järel suurtel poistel sörikides,
läksid mööda kõik lööming ideed, ku .....
mõeldud on mõtet me mõtetes
öeldud on ütlusi me ütlustes
tehtud on tegusi me tegudes
tundeid on tuntud me tunnetes
mälestusi on mäletatud me mälestustes
jutustatud on jutte me jutustustes
vaadatud on vaateid me vaadetes
kaodatud on kaotuseid me kaotustes
vaigitud on vaikust me vaikuses
pildistus on pildid me piltides
kirjutatud on kirjad me kirjades
pilgud on pilk me pilkudes
võidud on võit me võitudes
riimid on riim me riimides
sõnad on sõna me sõnades
lauldud on laul me lauludes
arvatud on arvamusi me arvamustes
tühjus on tühi me tühjuses
loota on lootus .....
Mõju
Sünged tormipilved kogunenud,
valmistuvad ümbritseva puhastuseks,
Inimene pakku põgenenud,
valmistub olemasoleva kaotuseks.
Torm on teinud oma töö ja lahkunud,
inimene kaotuskibedusse mattunud.
Torm on hinge kandunud.
Tahe hinges päiksekiirena surub läbi tormipilve,
Inimene ülesehituseks võtab kätte kirve.
Mis Ta sellega teeb on Tema teha,
kuid mis iganes Ta loob, pole eelnevaga sama.
Kas tulem on tugev või nõrk,
seda näitab tulevane tormi käik.
Hingerahu puudumine ehk hetkesse uppumine
Meid mõjutab reklaam
Ja hetkeemotsioon
Siin kurval maal
Igaüks on loom
Vaid väike valu
Endast viib välja
Näiliselt vaikses kasesalus
Hingerahu näljas
Arvamus kõigub
Kui keegi ütleb halvasti
Kaotused ja võidud
Lõpuks kõik ikka halvasti
Kohe kui Kukume
Kisa juba lahti
Ego sisse upume
Suitsu vaikselt pahvin
See on hea
Hetkeline nauding
Ei tea
Miks peetakse kauniks
Tunded on head
Aga hingerahu pole
Me ei tea
Kui kaugel oled
Ehk ise tead
See oli nali
Mõtteid pole väga peas
Me ei ole väga salliv
Mõjutatavad hetkest
Oleme kõik
Eluretkel
Kõ .....
inglid
Paljudele Sa näole naeratuse tõid
lastele oma saatega hubased kodud lõid
aidata nõrgemaid oli Sinu missioon
heldus ja armastus olid visioon
Sellel maapealsel taevasel teekonnal.
Aeg sai pööratud ümber nõnda ruttu
kadusid igavikku täitvasse uttu
südamed täis ängistavat leina
vaikivad ka kaotusevalust palati seinad.
Jumalal inglitest jäänud väheks
kutsus Ta Sinusuguse erilise enda juurde
nüüd kui lähed taevasse süütad tähed
teame mõelda Sinule õhtuti neid nähes
et oled pääsenud kuningriiki suurde -
SAMA SUURDE NAGU OLID SINA INIMESENA.
Lasen lahti
Sellel hetkel kui ma andun sulle ma tean -
need käed, mis hoiavad mind jäävad igaveseks.
Ja sellel hetkel lõpuks mõistan, mida pean
ja pärast seda sinul minna lasen.
Minu kaotusvalu pole iial suurem
sinu alatisest kurbusest, sest jääd.
Mina parem lähen ise sinu juurest -
lasta kannatada sul see tundub väär.
Mõtetes ja unenägudes me eales
ei lase lahti teineteise käest.
Sinu hästi hoitud saladusi teades
igavesti koos me kui ka teineteist ei näe.
Mõru elu
Sind rõhub kurbus,
mõttes küsid endalt:
Mis oli vale,
miks õhus nukrustolmu lendab?
Miks äkki kadus lembus,
sai võõraks lähedus?
Miks kustus koldevalgus,
nüüd meeldib jahedus?
Sa ära hingesoppi küll lase kaotusvalu,
peab elu pakkuma ka natukene mõnu!
Jääb ikka alles Sinu elu,
mis sest,et kohati ka üpris mõru!
Kadunud sõprus
Kaks plikatirtsu blond, satään
kui ühe oksa õunad
on kõikjal ainult käsikäes
nii siduv sõprus nõuab.
Kuid nad ei märka kassi musta,
kes silkab nende vahelt läbi.
Ja reedab sõpra sõber ustav
eas mil ei tunta häbi.
Saab väiksest kriimust sügav haav,
mis valutab ja voolab verd.
On kahe neiu vahel kraav,
mis põlgusega täidab end.
Ühest rõõmust kaks vihkamist sai,
kokku kasvand hingedest kaks.
Igast tülist veel suurem valu jäi
kaotusvalus suureks sai laps.
Siis ühel päeval, kui ei osandki loota
ulatas teine teisele käe.
Seda hetke kumbki .....
Ei enam keegi aega loe...
Vaata kallis kuidas möödub elu...
Vaid viiv ja... kaotus, ei loe siit edasi edu
Oodates igaviku õiget hetke...
Ei märka kuidas aeg piirab lõputuna näivat retke...
Öelda eile kuidas igatsen su lähedust
Küsin hing täis valu... Miks lähed täna just....
Lükates seljataha elupilte täis raame
Lugedes kokku tegemata tehtud plaane
Kas piisavalt tänasin sind antu eest....
Olen selline tänu sulle nii väljast kui seest.....
Ei enam keegi aega loe
Ürgses sängis.. Hing rahul...puhata on soe
Tahaks nii palju ja ei tahakski midagi
Lihtsat istuda.. Kuulata sind... Ei .....
Külm, raisk, oli..
külm, raisk, oli -
tõi mulle selguse
et elult võtta omavoli
võib tuua julguse
et ongi õigus eksida
ja minna edasi
kui mune katki koksida
siis ikka sedasi
et koortepuru lendab ikka
taas tuleb munapüha
ja kaotust nõnda pikka
ei endas kanda üha
sest ära katken'd munakoor
on koksimise algus
ning punasilmne nutukoor'
ep ole uuta valgust
Sõprus
Sõprus kui tulukesed pimedal teel.
Sõprus kui sära silmas.
Sõprus kui rõõmsam meel.
Sõprus kui näed päikest igas ilmas.
Koos veedetud päevad,
mis talletunud mällu.
Seda aind me mõtted teavad,
et aind meis jäävad need ellu.
Sa ei pea midagi küsimagi,
et teada minu mõtteid.
Sa ei pea mult uurimagi,
et teada mu elu tõkkeid.
Sõbrad on selleks, et jääda,
et nutu teha naeruks.
Sõbrad on selleks, et näha,
ka siis, kui keegi teine selleks ei vaevuks.
Sellest kõigest lahti me ei lase,
ei tohi lastagi sel minna.
Mu süda on Sinu ase,
alatiseks võid jääd .....
Raske koorem
Nii raske on öelda
Et ma olen Sinusse kiindunud
Sa oled põhjus, miks elada
Kuid liiga kallis on see hind
Ei taha ma kaotada Sind
Kui avaldan kord tõe
Mu südamel on raske koorem...
Ma tahaksin öelda Sulle nii palju
Kuid kardan ainult halvimat
Sa oled kaunim Inimene
Kes pakub paradiisist parimat
Aga ma tõesti ei suuda enam
Sinu olemustki ma imetlen ju iga päev
Ning pikisilmi ootan, mil me teed taas ristuvad
Kardan Sinust lahkuda
Kuid ma ei taha Sulle haiget teha...