Sõnale kardan leiti 77 luuletust
Mida ma kardan?
LGBT mind ei sega
nii seniks, kui neist keegi mind katsub
ei meeldi et alles vähe aega
ja kui paksmagu mööda tatsub;
on inetu kiilakas pea
kui juuksurit näen, hakkan sisisema
hakkliha rõve, maitse pole hea
ma hirmul, kui pean end pesema;
inetu vanainimene kodust ärgu väljugu
see kahtlane, kui pankuriks on juut
pigid ärgu Euroopasse tulgu
nõme pissida vastu tuult;
koroona mõju Eestis kasvab
suits, alkohol ja narkots on paha
mossitan, sest vaesus meid vaevub
valget tõmmu partnerina näha ei taha;
vihkan, et palk ei tõuse
kõrvad vilisevad, kui ümbrus vali
k .....
Kardan armastada
oled ilus
Sa oled armas
Ma austan sind ja mida sa teed
Mulle meeldib näha sind naermas
Mulle meeldib vaadata
Kuidas sa pead vaevad
Ma kardaksin sind armastada
Aga kirge ma tunnen
Ma tiriks su ligi
Nussiks sind läbi
Igatepidi
Ma maitseks su higi
Nii ilus see oleks
Kui pimedas öös su karjest
Kostuks mu nimi
Soovitus
Tahan sind vaadata,
kuid kardan sind kaotada.
Tahan sulle andestada
ja südant sellest kohast kangestada.
Sa armastad mind - ma tean,
kuid maha jätma ma su pean.
Ma ei armasta sind
ning see teeb kurvaks mind.
Ma tahan sind õnnelikuks teha
ja puudutada vaikselt sinu keha.
Sa oled rohkemat väärt kui mina
seda ütleb ka minu suur nina.
Tahan, et sa unustaksid mind
nii ütleb ka minu rind.
Nii on parem sulle,
kuigi tegid rõõmu mulle.
Nägemisvajadus
Millal ma sind jälle näen?
Tahaks sirutada sinu järele oma käe.
Meie armastus ületab viimase kui mäe,
seda sa veel näed.
Anna mulle võimalus sind kohata,
kui ma ainult oleks köhata.
Ma olen haige sinust
ning sina ei teagi minust.
Kardan väga sind kaotada
ja oma suurt suud paotada.
Sõnadega teeb palju rohkem valu,
mida keegi kunagi ei palu.
Valu on üks paha bakter,
kellel kõige halvem karakter.
Igatsus on mega pisik,
kelleta ei ela ükski isik.
Kui puudub julgus.....
Ma pilguga püüan sind saata..
Silmadega paitan su keha…
Äkki mind korrakski vaatad…
Aga midagi pole vist teha
On kuristik sügav me vahel
Sul teised on sihid ja soov…
Pole palju ühist meil kahel…
Läheb luhta mu tahe ja proov…
Ma tean, peaksin ütlema sulle…
Mu kauneim, vajan vaid sind…
Aga kardan ja tõesti ei julge…
Ei tea kas sa tahaksid mind….
Aastaid nii mööda vaid käin
Eemalt naudin su kaunist sära
Ammu endale lollina näin.....
Ei julge ikka ütelda ära…
Suletud ukse taga
Trampivad hääled põrandal
ja vaen õhus rammus
on ebamugavustunne endal
kui miskit kurja ligemale sammus;
see soerd takistuse taga
talle end kätte ei taha anda
miks ta nii kuri, ma ei jaga
ta ju peaks mind tundma;
see sama mees
kellelt ma ta näo pärin
aga tal rusikad jälle ees
jookseb mu mööda nahka värin;
ta hääl ja pilk ei unune kunagi
kiskja, kes hoiab mu kohal katust
aga sellest pole märki ollagi
iga vihahoog tähistab selle kaotust;
mida ma teha saaksin?
mu enda ihu ja veri ütleb
et oma karistuse saaksin
alati vaenuga suhtleb;
iga tülis mu uni .....
ekstaas
me teineteise jaoks paremad olla lubame,
alles olin üksik õis, mis ei mahtunud vaasi.
nüüd sinu kaisus mul olla on nii hubane,
sulan sinuga ühte, kui mind viinud sa ekstaasi.
sind südamest armastan,
tänu sinule uut maailma avastan,
vahel kardan öelda seda välja,
su armastuseta sureksin ma nälga.
kui vaatan sind, kas mind näed sa?
kui räägin, kas mind kuuled?
püüan sind oma varju eest säästa,
sest mu mured, need on liiga suured.
katastroof
mul on nutt kurgus kinni,
ma ei tea, mida enam kardan,
istun üksi tühjas toas,
see on mulle hea, ma arvan.
ma tahan lahti lasta,
ma ei saa lihtsalt aru,
miks keegi mu palvetele ei vasta,
kui mul käimas on torm ja maru.
millest põhjustatud on mu hinge kadu?
vastuseid võib olla tuhandeid, sadu,
kuid mis oli see hoop,
mis mind tappis?
proovin elada rahus, kuid katastroof,
see mu hinges mängib.
See päev.
See päev, mil tutvusime,
toimus elu muutumine.
See päev mul meeles on alati.
Nüüd sind kaotada igavesti kardangi.
Mis siis, kui sa poleks mulle kunagi kirjutanud,
kas ma oleksin end puu otsa riputanud?
Mu süda lööb ainult sinu pärast,
oled mu südames olnud juba esimesest päevast.
Kuuvalges ja tähesäras, istun ma aknalaual,
mõtlen sinust, poolik kodutöö kirjutuslaual.
Kuidas mul nii on vedanud,
et oled mu ellu tekkinud?
Õpetajale
Raamatu avan – see ongi algus
Ridasid veerib mu nimetissõrm
Lehekülg edasi – kasvabki julgus
Võtta ette ka suurem vorm
Mõte kui kaob – kes aidata võib
Kelle käest haarata abistav õng
Vaja nüüd leida – see õige lõim
Juhuks kui katkeb mu mõttelõng
Natuke kardan – ja lähengi närvi
Jooni kui täheks ma kokku vean
Kes võiks tulla – aitaks mind järgi
Asjast ehk veidike rohkem teab
Vahel on teisiti – mõnigi kord
Tuuseldan ringi kui tulekera
Eksimus tuleb – see ongi norm’
Juurde saan uue tarkusetera
Tunne on kindel – pilgu kui leiad
Puudut .....
ABBA - SOS
Kus on need õnnelikud päevad?
Need tunduvad nii rasked leida
Ma üritasin sinuni ulatuda, kuid sa oled sulgenud oma meele
Mis meie armastusega juhtus?
Sooviksin, et ma mõistaksin
See oli kunagi nii mõnus, see oli kunagi nii hea
Seega, kui sa oled lähedal, kallis, kas sa ei kuule mind?
S.O.S
Armastus, mida sa mulle andsid
Miski muu ei suuda mind päästa
S.O.S
Kuidas ma suudan jätkata, kui sa oled läinud?
Kui sa oled läinud, kuigi ma üritan, kuidas ma suudan jätkata?
Tundud nii kaugel, kuigi seisad lähedal
Sa panid mind elusana tundma, kuid kardan, et miski suri
.....
ema jälle on õhtu
ema jälle on selline õhtu
kus tahan et teeksid
mulle pai nukrus muudkui
rõhub hing on katki
valu mu jälle kätte sai
mis siis nüüd valgus
äratab hommikul üles
silitab põski ja varbaid
nii palju on tagasi ilmas
seda mida kardan
mu juustele pane
oma käsi armas
nii puhas nii harras
ma elada ei kardaks
Taevale loodud
Olen mureta mure,
mis eksleb pilvedes.
Otsib oma kohta
ning üles seda ei leia.
Olen kartmatu
kuid kardan lahkuda.
Kardan su silmi,
kui näed, et tahan minna.
Proovin leppida endaga
kuid tean, et sina seda ei tee.
Tean, et tahad tagasi mind tuua,
aga palun kuula mind tasa.
Olen kui taevale loodud,
vii mind tähtedeni.
Armastan Sind
Sa ütled: "lase lahti", ma ütlen, et
ma ei lase
Sa kordad ennast veel ja see tundub nagu mäng
Sa tahad mind eemale visata nagu rõõmsa kutsika,
kes oma peremehega mängima on tulnud
Et Sul pole aega,
et Sul pole aega selleks naiselikuks segaduseks
ja tunnete mölluks ja oma pea kaotamiseks
Sa kardad
Aga kas ma vähem kardan?
Samas milleks armastust karta, kui armastus on meie põhiolemus
Samas seda peaksin mina teadma, kes ma Sind olen eelnevates eludes
hüljanud, välja jätnud ja kriipinud Su südant ja hinge
oma kriitiliste sõnadega ja mõistmatusega
Mul ei olnud si .....