Sõnale karu leiti 122 luuletust
Karu ei saa aru
Lumi sadas maha,
karul meel on paha,
alles tõusis talveunest,
käpa otsas mett ei ole.
Söögilaud on lume all,
mesitaru mõtteis sügaval,
oma jälgedesse karuott upub
kevad ikka kuskil tukub.
Eksinud on lumme karu,
hea, et ilm ei ole maru,
lumeteki all on karu,
muhvigi ei saa ilmast aru.
Karu jälg
Kuidas lugeda hullu mõtteid?
õpeta mulle sõja kunsti
on häid ja kurje neid
inimesi, kes tõstavad püssid püsti;
see on ultimaatium naabritel
mis sajandeid taasündinud
ning tuumakehad on ootel
suhe jälle halvemasse läinud;
idamaa ootab impeeriumit
mis neid peaks päästma allakäigust
ja kui ei täida väikeriigid valemit
näidatakse diplomaatiale ust;
Karu jälg on püsiv
seniks, kuni diktaator kukutada
kui propaganda on soosiv
vanat mõttemaailma saab elustada;
Valgevene, Ukraina, Baltimaad, Kasasthan ja Kaukaasia
see on Karu unelm oma käpa all
väga suur .....
Karu ärkas talveunest
Karu ärkas talveunest
suure hädakisaga
Lumetekk oli sulanud ära
rahu kadunud korraga
Möirates ta ringi tatsas
möirgas nii,et kaikus laas
Silmeesine tal pime
nälg nüüd vaenlaseks tal saand
Aeglane ta käik ei ole
kuigi tatsab sulalumes
Nälga süüdlaseks ta peab
see ainus mõte,
mis vasardas peas
Tuustis igat rohututti
näris kuiva käbijuppi
Iga kännujuurikas
karu käppa tunda sai
Puult üks lumelobjakas
karul pähe potstas
Jooksu pani vana karu
tal ju väikse varsa aru
Karu teene
Me teame muinasjuttu Karu majast
ainult talle oma pesake meeldib
see teema vaba ajust ja ajast
kuidas idanaaber sõdib;
et võita kasakaid
loeb strateegia teha varalist kahju
mõned irooniliselt andekaid
võib panna põlema tuumaahju;
puhka rahus Kahovka tamm
kes ei ohverda, see šampust ei joo
otsa sulle tegi pomm
aga, ega Karule see kasu too;
sest see oli põhimõtteliselt ainus
mis Krimmi veega varustab
nüüd ongi see miinus
kuidas füüsika rahvast karistab;
oleks Noa siin, ta laeva teeks
nagu maailmalõpp ja 7 nuhtlust
kõikjal poolsaarel suplust suveks
jätku .....
Karu tegemas
Mulle meeldib see kevadsuvine rohelus
ilm on see nädal uuesti ilus
õueskäimist paelus
päike ja tuul mu nahka silus;
töö juures olin karu tegemas
kui peldikut kusagil polnud
seekord polnud nõgesega pühkimas
mäletan, kui vastik see olnud;
munad kõrvetusest säästetud
aga vinn hakkas prakku kasvama
mitu päeva sai oodatud
enne, kui tohtsin lahti saama;
kodus potil pühkides
oli vinn sama hästi kui kadunud
aga alla sita sisse vaadates
sai mu selga jutt joostud;
kohe läks mul hing kinni
ja jälle kõditas mu perseauk
mitu päeva kasvamas polnud vinni
vaid ve .....
Karu jahimaa
Minevik ründab kõrguvate lainetega
vaenu on linnas ja külas
sellele vastatakse võrdse kurjusega
mõlemal poolel tegu näib sama üllas;
surnute veres, teised magavad
kes veel elus ja lõksus
pole vahet, kas vaenlased taganevad
suurel maal on erinev tulemus;
päevalilled igas eas, jutustage neid sündmusi!
on teil püssid käes või mitte
riik annab kohustusi
kes Karu ei karda, astugu ette;
Karu jahimaa väike, sest päevalilli palju
nad tähistavad oma iseseisvust
sest sihikindlus on kindel kui kalju
kaasas saabel, püss ja isamaalisust;
Putin, sa vaata mis toimub
.....
Metsmesilased teevad karu kolbas mett
Pealkiri räägib sellest
mida ükskord metsas nägin
ei lähe kaunis pilt meelest
loege isuga, millest räägin;
Pärnumaa metsad on paksud
eriti Läti piiri ääres
panin jalga matkatossud
saada rohelusse on veres;
ning sumin andis mõista
kuidas kihab elu ilma inimeseta
mesilane kolbast koduna ei välista
teevad mett ilma takistuseta;
loodus on imeline
ühe käega torkab ja teisega paitab
sellel on vaim mitmetahuline
oma algust ja lõppu mõistlikult kasutab;
ei saanud pilti ma teha
aga mu jutt on siiras
oli ellu tärganud surnu keha
vaade metsa rüppe mind haara .....
Karu kallistus.
Karu kallistamas on teist karu,
sisemuses on ta saamas aru.
Ka siis kui kõik on hea,
hea kellegi õlale toetada oma pea.
Vahetada kellegi paar mõtet,
istuda metsas ja teha lõket.
Põletada seda mis muret toob,
meie sisemuses halba tuju loob.
Toetav õlg või head sõnad,
sõbra suust see paremini kõlab.
Näita välja ja sõbrast hooli,
olemas olla talle proovi.
Mitte ainult siis kui sind tabanud häda,
vaid ka siis kui tal miski mäda.
Luulehoroskoop 2024
Kalad
Mõttelennu korduvust –
lugeda võid jälle suult.
Rahu leida ei saa raevust –
tühjalt väljalt püüad tuult.
Aasta kerib üles kiirust –
mõni saab ka laulatatud.
Karta pole mõtet viirust –
naerust oled nakatatud.
Karu metsas vastu tatsab –
ära hullult karju.
Kui ehk keelt ka maialt limpsab –
ju siis sõi ta marju.
Tegu väärt rohkem, kui elu
Mis diktaatori omapära?
kui teda sa alt vead
kindlasti püss teeb kära
timukas tuleb, seda tead?;
kaks nime, mis armees suured
meedia nende surmast teatab
karistus tulema kiired
ülem mässu pärast karistab;
Prigožin tules maandus
aeromasin sai krüptiks
elavate nimekirjast kadus
ja me teame küll, miks;
tšetšeenid korralikud sõdalased
aga oma arvamust ei karda õelda
opositsioonid omapärased
parem enne kaks korda mõelda;
sest on Kadõrov samuto jutuks
nüüd surma temagi
saanud
ta jonni peeti patuks
kõrilõikaja sõjast ära tüdinenud;
nõukaaeg ela .....
Karupoisi kevad
Õues nägin eile karu,
Karu oli veidi pahur.
Pidi ärkama ta talveunest,
Kaevama end välja lumest.
Ta õues nägi kevadlilli,
Nüüd tatsata võib jalad villi.
Kõrgel taevas paistis päike,
pesast ilmus karu väike.
Väiksel karul tuju hea,
Ei magama ta enam pea.
Kevad
Karu talveunest ärkab,
mullast lillekene tärkab.
Kuldnokk rõõmsalt vilistab,
põrnikas nüüd põristab.
Päevad läinud pikemaks,
meelgi muutund rõõmsamaks.
Kaskedel on hiirekõrvad,
pajuokstel pehmed urvad.
Rõõmsalt ojakene voolab,
taevas päike paistab soojalt.
Kõikjal linnulaul ja vulin.
Nõnda kevad meile tuli!
meel ikka
ikka veel ära ei harju
kulu asemel roheline rohi
raagus kased hiirekõrvul
maja taga mäel hommegi
vihmamärg longus karukell
hing sellest hell
aina varem kardinate vahelt
hommikuti valgust tuppa nõrgub
pilk vaatamast voodist seda
tõrgub kevadtaeva halli kõrgust
Kevadekuulutajad
Iga pung ja leheke puul
kuulutavad kevadet,
vilistab kuldnokk kollasel suul,
tervitab kevadet.
Iga lilleke, mis metsa all sirgub,
karuott, kes unest virgub,
rõõmsalt vulisev ojake,
kõik kuulutavad kevadet.
Künnivares mustas kuues,
kraaksub nii, et must on maa,
päike kuldab metsaveerel,
kütab soojaks kogu maa.
Kevadel on ilu palju,
rõõme rohket jagada,
päevad pikenevad kukesammul
tore on koos kevadega elada!
Peol
Pidu meis endis väljus raamidest,
sellest tekkis üks korralik mürgel.
Nii mõnigi ontlikest daamidest
leidis end keerlemas karusselli pääl.
Sai kõnesid peetud ja räägiti heast
kaunis kontsert paitamas meeli.
Üks väärikas isand viimasest reast
tõusis püsti ja laulis ka.
Tolle õhtu lustakal foonil
unus argihalluse taak
ning peojuht kelmikal toonil
lausus sõbrad, me elame veel!
Kevad ennast kõikjal näitab
Kevad ennast aina rohkem näitab,
mahe tuul puudelatvu paitab,
õrnas vihmas putukas end peseb,
lepatriinu turnib rohelisel lehel.
Linnud läbisegi siristavad,
karud mõmisedes unest ärkavad,
lumi kadunud on ammu,
talvetaadil pole enam rammu.
Kevad muudkui tipib,
tikib looduses,
ilu ellu kannab,
hingele rahu, südamele rõõmu annab.
Naistepäev
Üks kevadine kimbukene lilli….
Need kaunis naine on sulle
Pärast laulan ja mängin veel pilli…
Et teaksid, mida tähendad mulle..
Täna mina teen raskema töö…..
Tahan sind kätel kanda.…
Võta tükikene kooki ja söö….
Täna minu kord sulle on anda….
Teen sinu jaoks kõik,ainult palu….
Õhtul olen sinu Kaisukaru..