Sõnale kastan leiti 25 luuletust
Kastan
Kastani lapsele patja
õmbles kord hoolitsev ema.
Kahjuks on väikese seiga
praeguseks unustand tema.
Hoidis küll öösiti ärkvel
kõva ja kentsakas muna -
kiirgas kuid kummalist lumma
välja sealt elustatuna.
Kastan toob tervist ja õnne,
peletab eemale mured…
Aga kui unustad hoole,
ikkagi üksinda sured.
/Mari*Uri/
Sirel ja kastan
Poleks kevadet ilma õiteta
suve ilma kevadeta
mida saadab sirel ja kastan
neid veel õitsemas vaatan;
akna teen lahti
aroom peab samat mahti
nagu toomingas mais
lõhna ilmaruum täis;
õisi kollast, lillat, valget
roosat ja violetset
õues aedades ja alleel
mesilastel ka hea meel
Selged maikuu ilmad
Selged maikuu ilmad! Põõsail peas on silmad.
Igal hiirekõrval hiirekõrv on kõrval.
Meie sõpra kaske pole tunda raske.
Tal on haljad tukad, tal on valged sukad.
Seisab seal üks neidis. See on toomepõõsas,
oksad õielõõsas. Küsid, kus on kastan.
Kohe sulle vastan:
näe, see puu, mis seal on,
millel küünlad peal on.
Minu õrnahingeline naine
Mu naine kasvult väikene,
kuid süda tal kui kuldne päikene.
Mu naisel on silmad sinimere karva,
tormist meelt tuleb hingest harva.
Mu naisel on kastanpruunid juuksed,
huuled kui tulipunane roos.
Ta töökas on ja nobe,
õrnahingeline, kellesse armuda võid kohe.
Hommikukohvi rüübates
Kas leiduks üks hörrasmees mulle.
kes oleks mu vastu hea.
Kes kingiks mul punaseid roose,
kes südamesoove mul teaks.
Kas leiduks üks härrasmees mulle,
kel samad soovid, kui mul.
Härrasmees, kel head kombed,
tema vastaks mu nõuetele küll.
Ehk tulebki kunagi see härra,
kes punaseid roose mul toob.
Härra, kes südamesoove täidab
ja mu silmisse naeratuse loob.
Hommikukohv toob pähe mõtteid,
aeg- ajalt soovegi.
Kastan ära potililled,
nii ilus päev mul algabki.
See ikka luksus, kui soe vesi majas
Kellel on boiler olemas
nii köögis ja pesuruumis
tähtis verstapost teemas
kui talv on valmis;
ma ei kujutaks ette
kuskohas sooja saada
mõnikord kastan end vette
sest vaja end puhastada;
või siis lükkan kraani lahti
ja pean nõusid pesema
kasutan selles temp. tihti
muidu pean halisema;
et mul kätel nahk katki
ja kopsud haiged jahedusest
need ei teki mittemillestki
vaid, kui puudu talvel soojusest;
saab küll ahju kütta
kuid elada veeta on risk
seda kaevust saab ka võtta
aga keetmine on ajaraisk;
iga kord, kui hoobi keerad
ja kõrget kraadi voolab
pole v .....
Kingitus
Kingin Sul tammetõrudest kee,
kuldsed kastanimunad sees,
sügiskarda puistan peale veel,
kirjusid kehti nopin juurde teelt.
Mul on ütlemata hea meel,
tean, et see kingitus Sullegi rõõmu teeb,
toob meid lähemale loodusele veel,
igal sügisel kingin Sul õnnekee.
Bemmarid
Jah, kevad lööb meile pähe
eriti noortele ja seda pole vähe
liiklus on kogu aeg perses
ühendid nikastanud pea sees;
eriti ühte teatud marki autod
eriti õudne on neilt meetod
nagu riivaks autoesist nõeludes
vastutulijate ees kiirustades;
mu viha selliste sitapeadega
on lõputu ja nendega
pole midagi muud
kui murda ära jalaluud;
ja visata teedele maha
kus rekkad teevad ka paha
sooled välja, veri laiali
mööda kõik sõiduteed harali;
kõik need sitapead, ma ütlen
karistusi on veel, ma mõtlen
näiteks püssist lasta bemmareid
vaja karmilt õpetada neid;
.....
Tammetõrud
Tammetõrud on nii mõrud,
parem hakkan voolima,
tõrudest loomi vorpima,
muist jätan notsudele ka.
Tikukarbi võtan ette,
väävlitest kõik puhastan,
sest tammetõrudest, kui meisterdama hakkan,
ma tuletikke kasutan.
Tikkudest teen kopliaia laia,
tammetõrudest teen lehmakarja.
Kastanitest puudu tuleb veel,
neid toon juurde kastani alleelt.
Nüüd mul naasklit läheb vaja,
naaskliga hea auke teha,
et augus püsti püsiks tikk,
tikk ei tohi olla liialt pikk.
Kätte on jõudnud videvik,
tõrudest loomade rivi õige pikk.
Sarvedeks ja sabadeks on neil tikk.
Mina ise .....
Igal hommikul
Igal hommikul,
kui päikse poole vaatan,
süda sees läeb soojemaks.
Igal hommikul,
kui sinitaevast vaatan,
kild-killuhaaval rahu hinge poeb.
Igal hommikul,
kui lilli peenras kastan,
suuremaks mus kasvab ilumeel.
Igal hommikul,
kui kulda pillub päike
ja rahulik on sinitaevas lai,
siis kingin oma südamele lilleõie,
et iga hommik puhkeda seal võiks.
Kevadteed
Mu jalg veel tallab kevadisi radu,
käia teid, neid on sadu.
Teeveerelt lilli korjan kokku,
lugematul arvul linnuviise kostub.
Mõni tee on sirge, pikk
ja lõppu pole näha,
mõni aga keeruline,
singa-vongatega.
Kevadteid ma tallan.
mulle meeldib see.
Teepervelt lilli korjan,
heliseb viisike.
Kraavivesi päikses sirab,
lilled janused-.
Kastan lilled kraavivette,
süda lööb õitsele.
Nii palju ilu ja rõõmu
on pakkuda kevadel.
Nii palju kauneid mälestusi
on kevadradadel.
Korjan mälestusi kokku,
igal kevadteel,
sest iial ei või teada,
mil ta viimane.
.....
Kuldne Miljard?
Süsteem võrdub rahvas?
Süsteem versus rahvas?
Minu panused on teisel,
Suremus on tavalise gripi oma,
kuid kasutusel sõja olukorra meetmed,
Foolium mütsike meisterdatud,
seemnekeste kilod varuks pandud,
Nii palju poliit häma,No Ütle,
kes sellest tõeselt aru saanud?
Ãœtle, mis saab vastu panust?
Tumedad loitsud seda skeemi rikastanud,
rüüstama lähed saad kuumadelt raudadelt valu,
Jäävad tööta koristajad, kuid mitte anastajad,
rahva pihta tulistajad, vallutajad, sõjaväed,
sektor kus ühes päevas piisavalt raha,
et terve maailm ravida terveks, nälja hädast,
Ma .....
Kastani varjus ...
Sügisaeg, pilved päikesel katavad palgeid,
tuul seal puhumas eemale , usinalt - neid.
Vahel lauldes vaikselt, meelitada proovib,
siis marus möirgab jõuga, alistada soovib.
Suveloodus õrn ei püsi , külmal sügiskuul,
kaovad kaunid õied tasa,lehed kirjud puul.
Kastani varjus , kus suviti ööbik - hõiskab,
vaikne okste sahin, saladusi õhtul sosistab.
Mäletab hellusi kui kallistades olime ta all,
me mured rõõmud siin kõik teada olid tal.
Kas peale jahedust õnn on veel võimalikk,
soe kevad, lind ja öö mis ei tundunud pikk.
Hansi!!!
.....
Mihklilaat
Lasteaia õpiõue tuleb mihklilaat.
Ootame, et müügiletil
oleks suurem saak.
Oodatud on õunakoogid, kartul, kapsapea,
õunamoos ja mõni porgand
oleks ka ju hea.
Maksevahendiks on ikka
lehed, kastanid ja tõrud.
Ise ostes igal lapsel näol on naeruvõru.
Olen sügis.
Vihmaga ma kastan tihti,
värvin kirjuks puude lehti.
Küpsed pirnid,õunad ära korja,
randa ära enam torma.
Otsi välja soojad riided,
suveasjad kappi viige.
Vaikselt talveks valmistuge,
pakun selleks mina tuge.
Pehmendan külma tulekut,
veidi veel annan loodusele jumekust.
Õnnesoove
See sünnipäev, sinder, on selline päev,
kus õnnest sul kokku kantakse mäed
ja suurima rõõmuga ulatab käe
ka see, kes sind iga päev näeb.
*****
Olgu sul päikene südames,
tulgu, mis iganes tuleb.
Saatjaks olgu sul eluteel
tuli, mis südames põleb
*****
Ta tuli ja ta silmis naer,
kukkus kildudeks lillede sisse.
Ühe aasta tõi juurde see aeg,
jooksis sellesse hommikusse.
Täis õnne ja armastust süli,
veripunased roosid ta käes.
Läbi lume nii kahlates tuli
naerdes – su sünnipäev!
*****
Ole õunapuu õite valgus,
mitte lõpp vaid alati algus.
Ole kastanikà .....