Sõnale katel leiti 101 luuletust
Minestavad neiud
Igal ajastul on minestanud neiud
Kui sajand tagasi võis teha nii kokett.
Ta kätele siis püüdis noormees või ta peiu,
sest liiga pingule sai tõmmatud korsett.
Kuid täna neiu hakkama saab ise.
Kui silmis näljast mustaks läinud pilk,
sest kaloreid on liiga vähe tema söögis
või oli pidu olnud vägev, peas on kilk.
Ja kui ta kukubki siis minestanult maha
Ei torma püüdma teda ükski noormees nüüd
Sest silmi telefonilt tõsta nad ei taha
Ja kõrvaklappidest ei tule läbi neiu appihüüd.
Ära kiilatse kiilaspäisuse üle
Säält eemalt kuulen mehi minu vanuses
oma autotega kükitavad nad parklates
kõik karvutud munnipead on nad
näevad nad mind, peale tulid neile hirmujudinad;
nende jutt on sama loll nagu nende välimus
nad kõlavad nagu turumutid oma iseloomus
kiilakatele ma ei anna armu
oma juustega ma teen neile hirmu;
ja kui mõlisesid, said minult lõuksi
seda tegin nende gängile ainuüksi
11 meest vedelevad pikali
küll täna sai skandaali;
ärge olge kiilakad, see sitaks kole
normaalsel inimesel sind hea vaadata pole
olla elevandi munand on teistele shokk
kasvata juuksed tagasi, .....
Jebaat Regull
Jebaat Regull, suust välja lendab sihvkunn,
Kodus käimata paar kuud lillekal punkris elanud,
käis trall käis pull, oled lohh kui pole munn,
tühi koht kulmus rull, kui vaja siis varastab,
muidu seis täitsa null, Red&White special,
tatikatel tobi paki raha välja peksab,
toidu talongid, lõuna ajal just enne,
kui algab jooming, peale söömist, kõik,
koolist nahhui jooksid, kellel laudar,
kellel fortuuna poolik, kannud kotis,
seinapeale käkerdan OIL ja nimetan selle pommiks,
krdi ale kukk pilsner kulinaaria poest, tunnis viitsi olla,
"Ou lähme vaatame mida Nilts t .....
metsise laul
ma ei taha äkki teada mis on kell
sest liiliatel kroonid paokvel
sest karikakar õitseb aia taga
ja nõmmeliivatee ei enam maga
ma ei taha enam teada mis on kell
sest põdrakanep ootab küngastel
sest rauarohul mulle valmis rohi
seda ühes tuua vihmaga ei tohi
ma ei taha muide teada mis on aeg
sest päike ju ei paista kogu aeg
männikäbidel on taas kord lahti huuled
ja ristikpõllul juba külas tuuled
ma ei taha üldse teada mis on aeg
sest pilvepatju täis on taevalaed
sest paplid aina pudistavad sulgi
ja kaselitreid sajab jälle alla hulgi
ma ei taha enam teada m .....
Sinust Mõeldes
Eile veel...
Hingamise peatasin kui Sind kohtasin
Mõistuse kaotasin kui Su silmadesse vaatasin
Oma hinge ja südame andsin kui Sinuga rääkisin
Täna vaid...
Sind igatsen, ootan ning Sinust mõtlen
Iga hetk, minut või tund, iseendaga võitlen
Sinu pilku, huuli ja Su lähedust nii väga ihkan
Homme jälle...
Sind kätel kannan või hoopis kaisust leian
Kuulen Su häält, Sinu siidist nahka puutun
Sina minu ja mina Sinu omaks vaid muutun
Kaose Sümfoonia
Sõnad- kui pisikesed tükid:
Lükkan nad kokku;
Hämaruses Eluküünal süttib;
Kildudest Mosaiik;
Deformeerunud vastused;
Kiljub sees osariik;
Evakueerun lahkusest;
Silmustes Seks-Apiil;
Deklareerin maksudes;
Ampfiibsed; motoorsed;
Trampliin S.O.S Morset;
Marqii Partii Monotoonses;
Maskiballilt Joostes;hommses;
Taktis langes; Pomme;
Vormimas Normide Vorme;
Kolisin Ära soome: Toodete Koorem;
Pommivarjenditega Hooned;
Hulganisti Volte; purjus somme;
Puhtaid Kopse; ei ole kadekopse;
Ei ülba; endal pusal okse;Ei ole
kauneid roose; neid nopin...
Teisel pool lahte Soodest; .....
romantika
Suletud uste taga -
räägime õrna häälega romantikast.
Tõstan tooni ja soonin su randmeid -
pigistan sõrmi , nii tugev on armastus.
Ei, see ei saagi olla tavaline -
sest me olemegi kohati erinevad..
Nugasid mida lööme läbi teineteise -
jätame puutumata üksteise südamed.
Õhtul, lebada taas köögipõrandal -
tuled ja kannad mind kätel...
Köhides verd meie hingede linadel -
põimin käed ümber Su kaela.
Sosistan õrna häälega romantikat -
suletud uste taga.
Sõltumegi poliitikast -
mis ei tapa, teeb tugevaks
kallis mul
Sa kuuled mu südamelööke
vajadusel kannad ka kätel
moraalselt minu parim tugi
oh kallis Sa oled -
lihtsalt võrratu!
Naeratuse näole toob
sinu siidjalt magus hääl
päeva päikesekiir
oh kallis Sa oled -
lihtsalt imeline!
Rääkida võime kõigest
tühisest.. ja olulisest
peaasi, et minu elus oled
oh kallis Sa oled -
lihtsalt asendamatu!
iga inimese lugu
igal inimesel on
oma rääkimata lugu
vaiksetel kes
elavad enda sisse
jutukatel kellel
lausetes peitub
hingeline tühjus.
ka kõige rõõmsam
inimene võib nutta
õnnest ja õnnetusest
armastusest ja
armastamata olemisest
kurbusest ja valust.
igal inimesel on
oma rääkimata lugu
just see mis varjus
südamesopis
just see mis lööb
särama või tuhmistab
silmad.
kes kuuleb hingega
kes näeb südamega
mõistab selle
iga inimese lugu -
mille kildudega
põimub kokku -
IGA INIMESE ELU.
lumememm
õues on täna lumi sula
aeg teha üks lumememm
ema aidata mind lubas
siis saab memm suurem.
keldrist isa nina tõi
porgandiks oli ju see
söetüki puruks ta lõi
mustad nööbid saab lumemees.
üks ja kaks ning kolm
nõnda palju palle vaja
veeretada kätel on
lumel mida juurde sajab.
luud veel kaitseks kätte
nüüd meil kodu tema valvab
hoiab eemal siit pätte
ning heaks muudab kõik halva.
Eluheidik
Nii kaugele kui silm näeb.. on postkastid ja prügikastid..
Ma usun jumalasse ja kapitalismi..
kuid kui ma seda ei teeks..Mind ei saaks olla..
Jooned..
Värvi nende seest,
Värvi nende väljast,
Värvi kuidas tahad,
su mõtlemine defineerib kogu tõe..
Kas need tööriistad mida te inimesed kasutate,
on võimelised mõõtma mu tekstuuri,
eww ta on maaväline! Pange mind vaatamiseks puuri!
Ärge puudutage või laske tal enda kõrvale istuda,
Olen sulam su kätel, vormi mind, nagu vormid
kõik koleda ilusaks! -Ausus peaks olema parim poliis...Kui kõik vaid oleks nii lihtne.. .....
Nukrus
Loojuva päikese kullas
põlevad põõsad ja puud,
ja õhus on tunda sügist,
pikemaks muutusid ööd.
Ma näen kui lõuna poole
käteldes meiega,
lendavad parvedes kured...
viipan ma neile ka.
Panen siis silmad kinni,
pühin neilt pisara -
kui kiiresti talv meile kõnnib,
kumades hämaras.
03. oktoober 2017
Kohus
Kohtuotsus vaidlustati kohtus
kohus võttis selle arvasse
kohtutäitur märkas case`is ohtu
lasi lipu poolde vardasse.
Pärast vaheaega tuli kokku kohus
polnud kohtumaja enam plahvatuseohus
kohtuväliselt kõik asjad jutti aeti
valgustkartvad asjad targu kinni kaeti.
Kohtutäitur oli päevinainud mees
tundis ennast nagu kala vees
polnud case`is enam kindlat pinda
sõber oli visand sõbral kinda.
Kohtulahend jaeti kahele
võeti vastast nõnda peenelt vahele.
Kohtul lühikeseks jäivad käed
rahvas pani seda tähele
võttis kohtu oma kätele.
Pikanäpumeeste rõõmu see .....
Mu enda haual..
Mu enda haual..
ei ole kedagi kes loeks..
ei kuule kunagi.
neid lohutavaid sõnu
mis abiks on ja kellelegi toeks..
ei taha keegi üldse
ütelda neid sõnu
et olin hea
või püüdsin vähemalt
ma olin halb
mu kätele jäid rusked laigud
mis pärast paberisse pühkisin
ja kui Te tulete mu jälgedele järgi
siis hingele ei tasu iial küll.
On jäljed valged, justkui lumel käinuks
kuid hing must, on hauas tema koht..
Sügisnukrus
Ma suudlen su teravaid okkaid ja närbunud õisi.
Vihmapisarad pühin su kuivanud lehtede pealt.
Oleks mustavad silmad ja ta piiritu võim siin.
Talle kingiksin tagasi varemed, et ta siis teaks.
Minust saanud on jälle mu mustade ihade ori.
Südant mul kõrvetab tuline hukutav leek.
Jälg enesekindlusest vaid külm, üksik vari.
Ta silmade tuligi enam ei näita mul teed.
On kuivanud rooside õied mu akende all.
Okkad mu hinges ja nukrus on südames.
Verised kriimud mu kätel ja põrandal.
Mitte keegi ei hooli, et nutan ja igatsen.
Kui seegi päev tühjalt taas veerenud öösse. .....
armastuse valu sinule
Soovin edaspidi sulle õnne ja armastust,
usun ja tean ju sinu kannatust.
Rabeleda lahti igaveseks su haardest,
kontrollimata enda suurt tahtmatust.
Igal hommikul ehmatan end üles,
lootes end leida su sülest.
Kuid kahjuks on see alati uni,
mis mind sulle mõtlema pani.
Öösel, seisad mu unepildil,
kadunud kõik me kirjutatud sildid.
Neid enam me maailmas pole,
sest kõik tules on süteks põlen'd
Koosveedetud ajad,
mis hästi on meeles.
Nüüdseks meil uued rajad,
kuhu elu meil veeres.
Hingata on valus,
kogun jõudu, et seda vaevaliselt teha.
Õhk on praegu .....
Merekohin
Merekohin mu kõrvus,
Need kerged sammud liivas,
Ja meie südamed põksumas võidu,
Tundes kaotusest kahjurõõmu.
Merekohin mu kõrvus,
Need rasked sõnad huultel,
Ja meie silmad pilgutamas võidu,
Tundes võidust kahjurõõmu.
Merekohin mu kõrvus,
Need hellad puudutused kätel,
Ja meie sõrmed higistamas võidu,
Tundes hüvastijätust kahjurõõmu.