Sõnale kauge leiti 661 luuletust
Aastavahetus
Vana- aasta läheb ära,
uus uksele koputab.
Kõik, mis oli halb ja paha,
jääb nüüd meist kaugele maha.
Jõuluaeg oli kaunikene,
hingel, südamel rõõmukene.
Kui vaid rahu alles jääks,
palutud sai iga päev.
Iga jumalama päev,
et kallis rahu alles jääks.
kirjutamine
pole elavat juhan liivi, pole stiili, pole riimi, pole feeli
see lause on kõigi nende vastu, kellel siin on jaksu aga valitseb tugev ideede nappus
peaks õppima parimatelt
luule on osa minust
kuigi tglt aastal kakstuhatkümme, polnud mul esinemise vastu tõmmet. olin häbelik.
tahtsin lihtsalt ennast mõtetega privaatselt tunda ja kartsin isegi klassi ees mõnda luuletust ettekanda, arvasin et keegi ei saa aru minust.
aga nüüd olen õige tüüd. räpin rohkemate eestlaste ees, kui soome töölisi saabub üle vee.
kui ma olin noor. olin fänn meie mehe igast loost. nüüd olen ise ho .....
Lained löövad ainult mere äärt
Jälle on öö.
Ma värisen.
Mu mõtted on hämmarad.
Jälle, uuesti ja nüüd vajun kokku selle hämmarusse.
Mu häält peas on kaugelt kuulda ,nagu vaikseid laineid,
kes summisevad mulle vett kõrva.
Võttaks ainult kirve ja lõikaks läbi keha, et see vesi voolaks minema, mu muredega.
Igatsev jõulusoov
Sädeleval talveteel,
õndsa jõuluõhtu eel
kõnnin õhtuhämaras,
härmailu säramas.
Peatun lagendikul laugel,
mõtlen Sulle, kes Sa kaugel.
See hinges tundevõrku koob,
ja hetke mälestuseks loob.
Nii ennast ära petta võin,
et Sinuga koos sõin ja jõin,
ning küünlavalges olime
lihtsalt teineteisele.
Mul hinges ainus jõulusoov -
veel kordki olla nõnda koos.
Sest kuigi eraldi me teed
Sa siiski veel mu südames.
Seepärast tahan, et sa teaks,
kus kaugel ka nüüd viibid Sa,
Sul kauneid pühi soovin ma!
Külmakargel koduteel
neid soove kordan veel ja veel,
ku .....
JALAJÄLJED IGAVIKUS LUMES
PIME METS OOTAB MIND,
ERKSAL JA VAPUSTAVAL JÕULUKUUL.
HELISEV VAIKUS MUL KÕRVA LÖÖB,
ÜKSIK TUUL MUL KANNUL KÄIB.
OLEN ÜKSI SELLEL TEEL,
AINULT VÕÕRAD JÄLJED LUMETEEL,
ON MINU KAASLASEKS,
SIHTPUNKTI,
MIDA MA EI TEA VEEL.
TAEVAS SINAKASKOLLANE KUU,
VALGUSTAB MINU TEEKONDA.
METSALISTE HÄÄLT TEEVAD PÕÕSAD,
PUUD MINUGA EI RÄÄGI.
MÄEAHELIK MULLE VASTU VAATAB,
LUMEHULKASID ALLA PAOTAB.
PÕTRA MA SILMAN,
AGA LÄHME OMA TEED.
KÜLMUNUD ON KÕIK VEED,
LINNULAULU MA EI KUULE,
MÖÖDA ON SIIT SÕITNUD REED,
KAUGELE, KUULE.
INIMTÜHI KOHT,
VÕI LIHTSALT MULL .....
Ma ei pidutse
Ma ei pidutse
ei lõbutse
olen abielus argipäevaga
Nädalavahetus tuleb
tervitan neid
kui kaugeid sugulasi
panen diivaninurka istuma
annan kohvikruusi pihku
vahel küsin
kas tuul ei puhu
ehk veel üks pleed
tavaline viisakusvärk
Vahede vahe peal
aga käin tagatoas
oma laias abieluvoodis
kalli argipäevaga amelemas
Tööd on palju
mu talu on
ja mu küla on suur
on mõndagi teha
laupäev ja pühapäev
lähevad ruttu ära
argipäeva kiljumist ja oigeid kuuldes
Suurem häda on puhkusega
tolle pean kinni siduma
suutropigi paigaldama
Tikub õpetama
et kuidas j .....
Nali ja naer
Naeru kajab, kõlab kõikjal,
Nalja loon ma, see on mu vald.
Ütleb üks pardi, "ma lendan tagurpidi!"
Naeran ma südamest, see on mu tööriist.
Miks tomat põrkas vastu seina?
Tahtis salatit valmistada, eks ta teinud vea.
Ananass ütleb anekdoodi, naljakas ja peen,
Unikaalselt humoorikas, nagu naeru vein.
Krooksub konn, räägib kärbes nalja,
Mu unikaalne luule, naerma ajab palja.
Naeru paitab, kõigub, lendleb kaugele,
Naljakas luuletus, naerma paneb seekevälja tele.
Jõulud
Jõuluõhtul tähtede säras, Lumi sajab, maailm on kaunis kui maal. Küünlavalgel heliseb süda soojas, Kingituste pabereis peitub rõõm ja vaikus.
Puudutab õrnalt jõulumeloodia, Südametes tantsivad rõõmujoovastused. Pisar kaugest kingist rõõmu teeb, Lahkumisel käes on armastuse tugev meel.
Lapsed ootavad kingituste saatust, Jõulurahu täidab kogu maja laiust. Säravad silmad ja naeratused, Jõuluime, mis meid ühendab südametes.
Jõulupuu ehtes sädeleb säravalt, Nagu tähtede tants, mõttes lootusvalgust. Jõuluaeg on kingitus aastast aastasse, Armastust täis, südame .....
Rambi-krambid
Tahad julgeda, aga see tuleb.
Tuleb sala kui spioon.
Ei teagi, et on siin, meie seas.
Ja luurab sind, otsib oma hetke.
Lõpuks kohal: värisevad käed,
palavikus mõtted kui teod.
Otsused on lollid
ja ratsionaalsusest kaugel.
Poob, poob, poob. Ei saa hingata.
Aga kuidagi ikkagi.
Lamp süttib, aeg on käes.
Tuleb minna ja teha.
Päev säravaks ja korda.
Kui tead, millest see tuleb,
saab sellega ka rahu teha.
Anda sellele andeks,
et tuli aga jälle.
Kuigi - tegin sellega rahu
juba ka mitu korda enne.
(1.8.2022)
