Sõnale kauge leiti 656 luuletust
"Põleta kõik mu kirjad" filmi vaadates
põleta kõik mu kirjad
korduvalt olen nii öelnud,
nii sulle kui talle
milleks neid igavikku kaasa vedada
kui mõttelendki saab sellega hakkama
kui hommikuti kirjutusmasina taga
toksid oma igatsusest tulvil kirju
ja mõtled emotsionaalsete piinamisriistade peale
mis sind viivad eemale
igapäeva argimelust
jah, pisarate pärlitest saaks teha endale kee
isegi neid müües miljonäriks võiks saada
kui see oleks minu eesmärk
kurbuse kaudu rikastuda
või täita nendega metsatulekahjudes hukkunud florat ja faunat
kes justkui piiskade aurustumise saatel
ootamas on uut päeva
.....
Kurbus hinges pärlendamas... aga see ongi elu....
uus algus, mis terendab
kuskil sosinal
ei tunne enam neid sõnu
ta rõõmust koob tuleviku lõnga
ja nukrameelsuse poetab igaviku kangastelgedele
pole vahet enam eludel või reaalsustel
saad alati uuesti alustada
isegi kui restart nupp on su enda keha ja enda mõistus
tühjendamine, vabanemine
vabaks anda
------
looda ja soovi ning armasta palju
mu kallis kindasoe karvaline kampsun
kes sa istusid mu parima sõbra seljas
istusid läbi vatilume pilvede valguses
kui programmid ja vibratsioonid tegid piirdeid
erinevate aegade vahele
-----
olles olemas
pole sa .....
Tuuleiil
Tuuleiili võimus vaikselt võtmas maad,
päikselises kuumuses küll veidi jahutab,
kuivatades siiski põldu, radasid,
ojasid ja niite, puudelatvasid,
viimseid rohututte kõrvalisel teel,
kus on loodus vaikkselt võimu võtmas veel,
tuues juurde kurbust, vines leitsakut
nii õhtutunnnil hilja kui väga varakult.
Tuuleiil, Sa puhu siia kauged pilverünkad,
tumedamad pilved või siis hoopis tormiks hakka,
too Sa meile vihma, maale kosutust,
loodusele soojust, headust, armastust.
- Tarmo Selter -
2023
Suvelõpu päevad
Küll need suvelõpu päevad on kaunid
ja hoiavad rõõmu üleval.
Suvelõpu päevad on teistmoodi soojad,
nad kuidagi hinge lähevad.
Lindudelgi pole ruttu
traatidele koguda,
pääsupere räästa all veel
lõbusat viisi vidistab.
Päikegi naeratab veel laialt,
tõuseb sinitaeva kõrgele.
Suvelõpu soojad päevad
säravad veel kaugele.
Mälestuseks
Mu ema, mu armas ja hea,
Sa lahkusid vara me juurest,
me kohtume, küll mitte pea,
seal, kus on me juured.
Mu ema, Sind igatsen ikka -
Sinu sõnu, Sinu tarkust, hääle kõla,
kahjuks igavik ei oota pikalt,
nii jätsidki oma maise keha
Mu ema, mu armas ja hea,
südames hoian ma Sind
ja alati meeleski pean -
Sinu armastus hoiab ka mind.
Mu ema, Sa lahkudki täna,
Sind saadame viimsele teele,
nüüd lõplikult lähedki ära
kaugele tähtede poole.
- Tarmo Selter -
2023
Mälus
Võid minna kui soovid
ei hoia
aga tea
sinu küünejäljed
minu munandite
vaimses vahemälus
jäävad igaveseks
Naeratuse lihasmälus
aga on endiselt veel
piisavalt piimhapet
et sulle mõeldes valus oleks
Ravida tuleb sellega
millest valu tehtud
nii ma muudkui naeratan
ja piinlen
Mälestust
sinu tuharatest
hoian mõnikord suveõhtuti
oma pihkudes
Siis ma küll tunnen
oled minu vastas
minu ümber
mina su sees
tunnen isegi kaugelt
kui õnnelik sa oled
hetkel
Hetk pärast hetke
saadame soovid
sõnadeta kirjades
need kohtuvad kusagil poolel teel
ja saa .....
Ajamasin
Liivakast on mu ajamasin,
iga liivatera kallis mälestus.
Kui olevik on morn ja väsind,
liivakastis kühveldan halastust.
Liivakastis õhku lendavad kõik lossid,
mis ei lenda kusagil mujal.
Seal lapsepõlv ja lapsemeel said kuju-
naerudena, mis lossi tehes kostsid.
Liivakastis paistis alati päike,
sest vihmaga sai mudakast.
Kõik paistis nii ohutult kauge ja väike,
lihtne liivakast, kus laps sai mängida last.
Liivakastis oli palju aardeid-
ämbrid, liiv, sõbrad, suvi.
Elus on olnud palju pöördeid
aga liivakastis tunnen end koduselt.
Liivakastis tundsin end kui .....
Tunnimees
Räägi, tunnimees - tunnimees
mis sa küll teed seal ees
silmad valel poolel vaatavad
mil vaenlased ligemale hiilivad;
arvutimängus mul käes granaat
millel väljas juba traat
kommunistide allveelaevas
ikka kaugele siit jääv taevas;
kuhu punase hing ei lenda
kelle tapsin üksinda
tunnimehel tekkis kokkupõrge
see oli arvutimängus tõrge;
granaadipauk ta üles paugutas
läbi lae laine lennutas
ripub nagu pinjata kommikere
keda iialgi enam näe ta pere;
jalad ülejäänud kehast
allapoole lae terast
kõva pea tal, et ühes tükis
läbi metalli kinni haakis
Nostalgia
Me silmis nostalgiline õhk,
mälestuste tume lõhn.
Kauge aeg, mis unistuseks nüüd,
on kadunud unustusse,
paitavasse unelmasse.
Ei huvita meid, mis hakkab saama,
raev ja viha sellest ajast
on küündind läbi meie raja,
läbi teede pikkade.
On kustunud tuli igas majas.
Alateadvuslike protsesside esimene episood
sa ei mäleta midagi
nagu kuldkala mälu
kes teab, vaid soove, mida täita
uimab kuskil sügavustes
kõrvad vilisemas tuules
see on nagu lõputu pagasite ladu
ja sa ise ei ole olnud isegi teadlik
et sa pead need kõik kohvrid läbi sorteerima
ja seetõttu sa ei mäleta enam
kes oled ja kus oled
ja kas oled päriselt kohal
või oled udutu oma silmade taga
kui elusus puudub silmades
oled elutu mehhanism, mutrike
kes on ühiskonnale kasulik
aga ei tooda midagi uut ega hingele väärtuslikku
siia ilma
kurb, kui nii juhtub
aga patt on jätta ka õppimata oma vigadest
või el .....
Rõuge Ööbikuoru Pesapuu
Pesapuul on kõrgust palju,
vaateid imeilusaid,
kahel korrusel seal saab ju
ümbrust imetleda vaid.
Astmeid on seal mitusada,
jalad pärast väsinud,
üles jõudes, vaata aga,
tabamas mind värskus uus.
Päiksekiirte tulekumas
kirikut näen metsa sees,
öised varjud siiski juba
peitmas seda minu eest.
Ühel pool on näha pidu,
lärmi kajab üle maa,
siiski kauget silmailu
ei see suuda segada.
Tulen alla lummuses,
öö on saabund' juba,
veidikene kurbuseks
ma endal andmas luba.
- Tarmo Selter -
2023
Vanaamat külastamas
Vanaama olnud kaua perest eemal
ja lapselaps istub mõeldes
kuidas sugulast tahab näha tema
ja tegi ettepaneku emale öeldes;
et mis siis, kui talle ise
minna seekord päriselt külla
kodu kaugel nagu kivivise
alati lubab juurde tulla
kuis ise palju niikuinii ei liigu
end vihma all iga päev leotab
ärgem tehkem neid vigu
mis meid vanaduses ootab;
ja ema on lapsega päri
naeratab vastu ja seisab kõrval
kasvõi juurde kolida neid ei näri
alati ootab last, lapselast aia serval;
autoga sõita kohale
kaasas köied ja taburetid
vanaama kutsub enda kõrvale
nad pista .....
Tuulevana
Udupehmes pilvevoodis
ennast ajamas on loodi
habemega tuulevana,
et saaks lendu tõusta täna,
paitada Su juukseid pehmeid,
puudel rohetavaid ehteid,
külastada murumoori,
õhtusäras päiksekiiri,
vahel öösel tähti, kuud,
mis nii kauged, püüdmatud.
- Tarmo Selter -
2023
Müra
Müra saatmas igal pool meid,
kus on masinad,
kõrvu rahus puhata võid
ainult kaugel - maal.
Seal Su kõrvu paitamas
on linnulaulu kõla,
vaikses metsakohinas
saad unustada ära
linnakära parkides
ja automüra teedel,
meediast ka ekraanidel,
mis saatmas igal pöördel.
Mine metsa, mere äärde,
püüa rahus olla,
nõnda saad Sa müra veel ka
iseendast välja...
- Tarmo Selter -
2023