Sõnale kauge leiti 647 luuletust
The Corrs - Radio
On hilisõhtu ja tunnen end halvasti
Tänaval seisavad paarid
Jagades suvesuudlusi ja linnahelisid
Astun sisse, et klaas veini võtta
Täis klaasiga ja tühja südamega
Otsin midagi, et enda mõistust hõivata
Aga sa oled minu peas, ujud igavesti mu peas
Põimunud minu unistustesse, ujud igavesti
Seega kuula raadiot (kuula raadiot)
Kõiki neid laule, mida kunagi teadsime (kuula raadiot)
Seega kuula raadiot (kuula raadiot)
Mäletad, kus me kunagi käisime
Nüüd on hommik ja väljas on külm
Kaugesse unistusse sukeldunud
Ja mõeldes, et oled minu kõrval
Seega tõusen v .....
Portishead - Threads
Loodan, et suudaksin leida sõnu, mida öelda
Iga kord, kui teen valiku, pöördub see ära
Olen kurnatud, väsinud enda mõistusest
Olen kulunud, mõeldes "miks"
Olen alati nii ebakindel
Võitlen mõtetega, mida leian, et ei suuda seletada
Olen nii kaugele reisinud, kuid siiski tunnen end samamoodi
Olen kurnatud, väsinud enda mõistusest
Olen kulunud, mõeldes "miks"
Olen alati nii ebakindel
Olen alati nii ebakindel
Olen alati nii ebakindel
Olen alati nii ebakindel
Olen alati nii ebakindel
Olen alati nii ebakindel
Olen elus, kui ma magan
Miks ma ei ole kõiges, mis .....
see tüdruk
see tüdruk Sinus alles on
kes olid kord poisipeaga
miniseelikus
jah hing ikka veel on
haige orb mis
armastas Sind meeletult
see saanud nüüd
loojangu valguseks
mis oli me puudutuste
alguses pikaks nukraks
malbuseks kui möödund
päevast mere kohal
kauge eha kustuv viirg
tsüklist „Poisiiga“
Muse - Starlight
Kaugele
See laev viib mind kaugele
Kaugele nendest mälestustest
Inimestest, kes hoolivad, kas ma elan või suren
Tähekuma
Ma jälitan tähekuma
Kuni oma elu lõpuni
Ma ei tea, kas see enam tasub vaeva
Hoida sind oma embuses
Ma tahtsin sind lihtsalt oma embuses hoida
Mu elu
Sa elektrifitseerid mu elu
Sepitseme, et sütitada
Kõik hinged, mis sureksid, et vaid tunda end elus
Ma ei lase sinust kunagi lahti
Kui sa lubad mitte hääbuda
Mitte kunagi hääbuda
Ja meie lootused ja ootused
Mustad augud ja ilmutused
Ja meie lootused ja ootused
Mustad augud ja ilmutused
.....
Valss
Tantsin rannaliival valssi,
kergelt liiv lendleb jalge all.
Päike kuumal pilgul mind jälgib,
lõoke lõõrib sinitaeva all.
Kajakas peab kaladele jahti,
tuules purjed õõtsuvad.
Kergel valsisammul lendan,
liuglen üle lainete.
Ei mind keegi enam peataks
ei jõuakski mul järele.
Hea on olla vahest peata,
valsitaktis keerelda,
lasta mõtetel end juhtida,
lihtsalt suve nautida.
Kiviarmastuse kiviahelad
Mu kivilinna kivist kodumajas
kivistunud kivist kodutundes
mu süda seiskund kõvas kiviajas
pea õhtul sätin kivipadjal unde
Mind tõstab üles kivipäike vara
on kivisõnum kaugeilt kivituultelt
must mõtled- kivinaeratust saa ära
sa oma kivistunud ilmelt huultelt
Ma mäletan kuis oma kivipeas
ühtäkki kuulsin kivikiljatust
mu kivimunakivid kivist peos
uskusin veel kivihüljatust
Ma oma kivivere kivikutse
paiskan ööss kesk kivipimedust
jah tegin kivikargamise katse
nean enda kivikivinõmedust
Tos koidus saabus kivituultes vastus
mu ümber heljus hommik kiviudus
.....
Lasta lendu mõtted
Lasta lendu mõtted,
et kasvame taas lahku...
Isegi, kui otse ütled,
tunded need ei jahtu.
Vahel elu läheb nii,
nagu sa ei soovinud.
Oleks ette teadnud, siis
polekski ehk proovinud.
Süda aga omas taktis
kirjutab süžee.
Meeldid, jääb see faktiks,
igavesti minule.
Isegi, kui kaugel minust,
oma rütmis kulged taas.
Päevi täites, mõeldes sinust,
kannan endaga sind kaasas.
Küsimuste küsimus
Mul on küsimata küsimus
ma ei julge
või tegelikult vist ei taha
seda ära raisata
Kes iganes vastust teab on kaugel
täiesti kätte saamatu
küsimus rändaks hulk aega
suust kõrva
kõrvast suhu
suust kõrva
kõrvast suhu
Kohale jõudes poleks ta enam endine
See poleks enam minu küsimus
vastuski tuleks niisamuti
suust kõrva
kõrvast suhu
suust kõrva
kõrvast suhu
Jõudes minuni oleks kaduvväike tõenäosus
et minu moondunud küsimusele
saabuv vastus oleks omakorda moondunud
selleks mida ma ootan
selleks mida ma vajan
Ei- ma ei küsi nõnda lihtsalt ära
.....
Kuuvalges
Õhtul kuuvalges kõnnin,
taas ellu ma sünnin.
Tähistaevas särab,
keegi kaugel naerab.
Tuule kohin mu kõrvus,
südames mu hoolivus.
Vihmapiisad langevad,
mõtted mind painavad.
Kuulen kellegi samme,
keegi mängib trumme.
Veeloigul mu peegeldus,
rõõm mu sees kadus.
Marjane
marjane oli see tüdruk
kes mind vaatas
kaugelt silmad leekimas
marjane oli see tüdruk
kes mulle vastu peegeldas
selgest järveveest
ootusärevusest pihud niiskunud
soovis puperdavat südant
kargel veel loputada
marjane on see suvi
mis tuleb kui äiksevihm
su õuele
kui jooksed paljajalu
lauda eest tuppa
räästa alla ootele
tule veel, tule veel
tule veel ja oota
oota mind ka
ja oleme koos
Päike
kui hommik oli keeruline
ma virvendasin
Sa võtsid mu käe
ja me tantsisime läbi igaviku
kuldsete riiete sees
Ma ei pannud tähelegi
et rahvariideisse meid on maalitud
sinna tänavatele kus otsimas Sind käin
Ja siis Sa alati "kogemata" tuled
mu kõige tusasemal tunnil
mu kõige hingematvamal ühendusel
Sa oled kohal
Ja siis ma ohkan
Mida veel võiksin ma tahta?
Sest looklevusest saab mäng
Tantsust justkui viirastus
et kuskil kaugel vaatad mind
ja tasa naeratad
Lahkuminek
Lahkun sinust kallis kodu,
head aega jätmata,
sest minu hing ja minu süda,
need jäävad sinuga.
Kaugened mu kallis kodu,
katus, korsten veel paistavad.
Silmis pisarate rodu,
tunded hinge matavad.
Ei ma reetnud sind mu kodu,
ega mõelnud hüljata.
Mul suur on minemise valu
ja süda kipub lõhkema.
Hüvastijätmist ma ei talu,
pisarsilmi jään sinust mõtlema.
Minu hing ja minu süda,
jäävad igavesti sinuga.
Ema kaunis täht on taevas
Ema kaunis täht on taevas,
vilgub päeval, vilgub ööl,
õiget suunda mulle näitab,
kindlas taktis süda lööb.
Iga pilvetups on armas ,
liuglemas sinitaeva all,
aina kaugemale liiguvad vaevad,
mis olnud hinges sügaval.
Vihmalgi on oma võlu,
puhastada taevast , maad,
,nutta natukene hingki ihkab,
kord päikesekettal särada on taas.
Emakene
Emakene hell ja kallis,
elu mulle kinkisid,
väsinult mind kätel kandsid,
kuni jälle uinusin.
Emakene hea ja tubli,
hoidsid mind Sa alati,
nuttes vahel koju tulin,
haavad terveks ravisid.
Emakene armas, kallis,
läksin kodunt kaugele,,
hinge tagant viimse andsid,
kergendamaks minu teed.
Emakene, Sind ma hoian,
memm Sa minu lastele,
ei unusta, vaid vastu annan,
Sind kätel kannan meie teel.
- Tarmo Selter -
2023
Päike
Üha soojemalt on paitamas päike,
mahe tuul lendab üle puude latvade,
loendamatu hulk linde leidnud pesakse,
tunne hea on täitnud südame.
Tahaksin naeratada sel päikesel kõrgel,
lahkelt silma vaadata,
kuid võimas päike on silmale nii kauge
ei ta vaate vastu keegi saa.
Raske on...
Raske on...
Veel raskemaks läheb -
justkui kaugemal päike,
järjest tuhmimad tähed...
Nagu sadu, mis lõputu,
kuigi juba on talv...
Kevad vahele jäänud,
suvel täitmata salv...
Jälle sügis on käes,
aga viljatud põllud...
Ainult koormad on kannul,
ainult kümnised õlul...
Iga sõna on haav.
Külvad küll, seeme harv -
iga mõte on kraav.
Taga käib haneparv...
Kas keegi loodabki enam,
üldse usubki veel?
Kui ainult kaikad on kodaras,
suured maakivid teel?
...
Panen koormad
ma maha -
tassigu ise.
Palke silmas ei näe -
rassigu ise.
Savi saadetud ko .....