Sõnale kes leiti 3819 luuletust
Sildumine
Las loksuda laineil su lapitud paat,
kes tast hoolib, kes tast teab.
Purjekatel on teised teed ja veed,
tankerid sind ei märkagi.
Ja sa proovid merd sõita
oma piiratud võimalustega.
Lained ei arvesta, et su paat on väike
ja möödujate keeristes vintskled kui siug.
Rahulik vaid siis, kui valid väiksema vee,
jõe või küladest palistet järvesilma.
Nii kohtud inimestega,
kes sind ka märkavad, sind näevad.
Külas võid olla isegi oodatud külaline,
uudistega suurest ilmast.
Mis sest aga rääkidagi, et põlati sind ära
väikseks, mannetuks ja sind pea polnudki.
.....
Juured
Olen keskkonda vahetav vedelik
Või siis maagia mis on tegelik
Ãœles minemiseks kasutan tiibu
Mul on nii metsikult palju riime
Kui tunnid on muutunud hiliseks siis silme ees vihiku lehed siniseks
Ma mugavustsooni lõhkusin
Nüüd harjutan hommikust õhtuni
Olen päiksekiir mitte kommertsstiil
Mu sisu on sügavam kui tuum
Olen tahutud puu
Käsitöö, mis meditatiivsesse seisundisse lööb
Ma voolin animatsiooni lüürilist moodi
Igaüks kes püsib lainel saab aru et ma olen vaimne kui kasutan küünilist tooni
Peale seda kui lasin luule enda veeni ma
Said maitse suhu nüüd sulle .....
Eesti laul jälle
Oiii, neetud, läheb lahti
mingit jama on telerist
ja mul pole vaadata mahti
kui see taas saast;
nädala pärast EE TEE VEES
esineb mõtetu kultuur
on hõbeekraan ees
rahva tähelepanu ümber puur;
ärikad ei viitsinud oodata
et JUBA peale suruvad
Eesti Laulu, millega tüüdata
oma kiiksuga head kanalit mõrvavad;
märtsis harilikult see olnud
ja saab 10 a. Vanamehe multikast
peaasi, et see oleks lisatud
muidu ei tee ÜLDSE välja pasast;
mis iga aastaga hullemaks läheb
hea, et meil ei esine
neeger või pilukas
moslem, või keegi sookesine;
häid laule on và .....
Muretu
Muretuid päevi olemas pole
mitte ühtegi pole
kui ainult siis hetked
väikesed
Kui saaks olla üks päev
ühes kohas
kellegagi
ilma et mõtleks
ilma et peaks
ilma et vajaks
Kas see oleks muretu
sest tead
et hetked kuluvad
meeletus tempos
nagu liivakellaliiv
Saaks nii et elaks
igas uues hetkes uue elu
igas hetkes
"Tere ma sündisin"
elada kasvada küpseda surra
"Head aega ma lähen
järgmisse hetke
kohtume seal"
Oleks vaid see viimane hetk
kui muretseks
kahetseks
ehk isegi nutaks
mõtleks ja tunneks
oleks kurb
teaks
et järgmist hetke ei tule
Aga päev .....
Sünnipäeva hommik
Väljas krõbe on küll ilm,
kuid minu tütrel särab silm,
päikesekiir helendab südames,
rõõm vaatab vastu hinge seest.
Hommik on valge ja lumi on särav,
linnuke oksal, tema laul on kõlav,
külmapoiss aknaklaasile maalib jäälilli,
tuul lõõtsub ja puhub pilli.
Käes on sünnipäeva hommik kaunis,
see kuulub Sulle,
mu tütreke kallis!
Olgu ilu ja rõõm Su silmades ja südames, täna
ja kestku see kogu eluaja!
Kollane kuu
Ma igatsevalt vaatan kollast kuud,
ta tundub täitsa oma.
Ju näinud sünnist saati seda kuud.
Ma igatsevalt vaatan kollast kuud,
mis vahel väike, vahel aga suur.
Kesköösel süda igatsusest kurb.
***
Kus oled, kuu, kus oled?
Ma täna sind ei näe!
Ei paista sinu helget palet,
kõik pimedaks on jäänd..
Puud, tänavad ja rajad,
mida ennist näitsid sa..
kõik järsku tundub vale
kõik järsku tundub vale!
Sind enam siin ei ole
ja mind enam pole ka.
Veel sündimata
Käes on õhtu.
Tunnen magusaid lõhnu, mis emotsioonidest pääsenud õhku.
Kogu maailm pugenud kõhtu.
Silitan jalga.
Ei tea ehk tundsin sinu kanda.
Poksid kuid vaata et emme kõhu vastu ei löö varbaid.
Muudad meid hellaks, kui sirutad ennast.
Teen kõike sulle, sulle olen kõige julgem. Kogu maailm kasvõi tulge.
Kaitsen ja söödan sind.
Juhendan ja õpetan mis särab öötaevas kaunilt kui emme naeratus.
Annan kasvatust mis raskes veab sind ja avab igat ust, et oleksid parem elu juht.
Et su mälestustes oleks sambaks ka mina.
Pisikene, see on minu väärtuste rida
Tiina ja Miina kultuuripealinnas
Tiina ja Miina -
nad läksivad Aleksandri,
ostsivad koksid
ja olivad ämbris:
Sest härrade pead olid
kiilad ja kulund
rahakott õhuke
hambaread purud!
Kes oli kobe,
sel pilv oli pükstes,
seisivad aina
ja vahtisid üksnes.
Tiina jõi kohe end
veidike purju.
Miina tegi silmi,
ent ei märgand see lurjus.
Tiina ja Miina
siis läksivad kottu -
pesivad näod
ja kobisid tuttu.
10.01.24.
Tartus
hetk enesega
miks tundub mulle,
et õnn
ei ole kunagi nii õnnelik
kui õnnetu on õnnetus
tõde nii tõeline
kui valelik on vale
valge nii valev
kui lõplik on must
kas asjad ei võiks kalduda rohkem paremale
rõõmsam maailm olla teiselpool ust
miks tundub mulle
et iga eksimus
peab saama karistatud
häbimärgistatud
kes püünele ronib
liigne lahkus
tarbetu ja piinlik
milleks see
kui küsida tohib
miks tundub mulle
siin eestimaa talves
täna ja juba ammu
et kõnnin kui ärevas unes
ja sean püüdlikult tarmukat sammu
10.01.24.
september
mulle tundub,
et räägime ühte keelt,
hoides mind
silitab ta igat mu meelt.
laseksin viia end tal kõikjale-
ilusale tänavale keset Itaaliat.
ta minus üles äratab
looduse sünnitatud maagiat.
kui oleks ta lõhn,
siis oleks ta sügis, mu lemmik,
ja nagu kindast võetud käel,
on hingel soe, nii meeldiv.
ta paneb mind tundma värve,
ja muusikast saavad pildid,
näen taevast langevat tähte,
mille soovi talle kingin.
Lumememmed
Lumememmedel on pidu,
neid teede ääres seisab ridu.
Ãœhtegi sammu nad ei tee,
neil sütest suu, naeratav on see.
Mõnel kaabulott,
mõnel ämber on peas,
porgandist ninad,
mis ei tilgu eal.
Hele päikesekiir
mängleb lumest kuue peal,
kuu valgust kannab juurde,
lumehelbed langevad
lunememmede naerul suule.
Salaneeger
Kutsun vanemaid koju
näitan neile, mis kannan
on tubli olnud nende poju
uusi asju neile kingiks annan;
vaatavad, et ma edevam
olen teistest ja mõtlevad
kuidas pesamuna varakam
kui minus tihti abitut näevad;
aga uus mööbel toas
on riideid ja pesa puhas
uued reeglid minu loas
kus rikkus ja edevus vohas;
uue tapeedi ette näitasin
tööasjad eest lükkasin
aga ära ehmatasin
kui punase noa nurgast leidsin;
seletasin ära, et värvipurki avasin
sulgesin kaane ja kohta näitan
et liistud punaseks värvisin
uhkusest edasi naeratan;
ja oma ülikonda kohendan
kä .....
Vaikus
Hommikuti on kuulda sügavat vaikust,
millest kumab läbi vaid kaunis linnulaul,
ülejäänud elu justkui tardus
nagu stardijoone taga enne, kui kõlab pauk.
Seda vaikust on mõnus nautida,
samal ajal päikest aknast vaadata,
elu jooksul on nii mõndagi vaja valida,
rahu, vaikus ja armastus - neid tahan tunda ja jagada.
Kodus vahel juhtub, et ärkan kõige varem,
koridoris ainult minu samme on kuulda,
ka tuult, kui mõnes toas avatud on aken
ja muidugi vaikust, mis kõike maagiliseks muudab.
Vaikus võib tekitada mõnel ka hirmu,
eriti öösel mööda tänavaid minnes,
ette .....
Linnukese toidumaja
Lenda siia väike lind,
toidumajakene ootab sind!
Ilm on külm ja pakane vali,
tühi kõht, see ei ole nali.
Tule teri nokkima,
pekitükki mekkima!
Soojendan sind oma hella pilguga,
kostitan kõhutäiega.
Olgu lumi sulle kerge,
iga päevakene helge!
Paitagu sind mu süda soe
iga eluke meil loeb!