Sõnale kink leiti 235 luuletust
mitte päkapikkudest
oh püha Franciskus Assisist
kes Sa kõnelesid Jumalast
lindude loomade keeles
kinkisid meile Petlemma
lauda ja sõime karjased
väljal tähe mis juhatas neid
Maarja ja Jeesuse juurde
nii tuhandeiks aastaiks
saime endale jõuluöö ime
otsa sai aeg Jumalata
pilkaselt pime
hakkasime tundma
linnud ja loomad
on me õed ja vennad
et lilledki teada tahavad
oma Looja nime kes
neidki taeva all embab
Libajõuluvana
Jõuluvana saabus meile
juba üle-üleeile.
Lubas kinke õigel päeval,
kui vaid võiks ta meile jääda.
Nahka pani piparkoogid,
keeksi peale uhas moosi.
Ära sõi kõik vorstid-kapsad,
sügas teleka ees vatsa.
Januks glögi peale rüüpas..
Oh, kuis kõik see ära tüütas!
Norskas nii, et kajas maja,
päkapikud ajas ära.
Jõulud kätte jõudsid viimaks.
Kas ehk lõppevad need piinad?
Vana kiirelt vehkat tegi,
ei saand me kinke ega glögi.
Ainult vannituppa jättis
habeme - no küll on petis! -
kirja ka: "No kas ei meeldi?
Uhke kingitus ju seegi!"
Jõulud
Ootasin ma jõuluvana,
ukse juures piilusin,
kas ehk sõitmas näen nüüd täna
Jõuluvana saanigi.
Piilun tund ja piilun kaks,
vaikus võtnud maad,
ema köögis askeldab,
süüa varsti saab.
Vaatan kella, varsti aeg
on kingitusi saada,
tasutud saab aasta vaev
tubli laps nüüd olla.
Järsku kuulen, ei tea kust
Jõuluvana koputust,
ei see ole teispool ust,
vaid hoopis seal, kus särab kuusk.
Luuleridu kiirelt kordan,
ei häbisse saa jääda,
jõuluaega nõnda ootan,
ei läe´ lööma käega.
Luuletused ette loetud,
kinke hoogsalt avan,
kingikotid ritta laotud .....
Jõulude ootel
Kuusepuu, kuusepuu,
nüüd laulab iga lapse suu.
Rõõm on olla kuusepuul,
särab silm ja särab puu.
Kuuse all on kingitused,
aknalaual üllatused,
ahjusuus on piparkoogid,
pannil särisevad verivorstid.
Jõulud tulevad siia- sinna,
rõõm neil varem vastu minna.
Jõulud on kinkimise ja lootuse aeg,
jagamisrõõmu tulvil on iga päev.
Päike tuli siia
Kuidas päike tuli siia,
et mind täna randa viia,
tuues kaasa sooja ilma,
paistes mulle kohe silma,
kinkides siis mulle päeva,
nõnda hea ja nõnda sooja,
tuletades mulle meelde,
kuidas suvel läksin teele,
lootes leida rannaliiva,
mereveestki mõne piisa,
lainevahust kuldse harja
merelaine võlus välja,
luues hetke nõnda kauni,
mida siiani ma naudin,
kui taas päike tuli siia,
et mind jälle randa viia...
- Tarmo Selter -
2023
Kuidas jälle Juku raha teeb
Sügisvaheaeg ja Halloween ukse taga
ning Juku lihtsalt ei maga
tal mõte teenida pappi muudmoodi
selle asemel, kui minna tööle poodi;
kord mängis lapselapsena vanamehele
tegi tillitõmmet sellele dementsele
vanadekodust koos Mariga käisid külas
ei õnnestu enam, vanakesel perse mullas;
porno müük luhta läks samuti
issi ajakirjad ehmatas ära vanamuti
aga kui uuesti vanemate tuppa poiss astus
tuli kapi alt välja ta vastus;
võttis kompressori ja täis puhus kummid
ehk siis eri värvi kondoomid
kleepis smailisi, nahkhiiri ja tissidega naisi
ja muid uhkeid erootil .....
Tunnustus
Igaüks meist väärib tunnustust,
olgu ta siis laps või täiskasvanu.
Tunnustus on kui imerohi,
mis paneb hea tunde vohama südame.
Isegi koerale või kassile,
keda armastad ja toidad,
kinkides ühe silituse,
tunnustust neile sa annad.
Kui elus on palju tunnustust,
siis rõõmu meis on rohkem
ja meie endi elu,
oleks tuhat korda uhkem.
Lillebukett
Lillede sekka kirjusid sügislehti,
nii ilusat lillebuketti tehti.
Lapsed, kes lasteaias vee,
oma kasvatajale kingivad need.
Lapsed kuldseid sügislehti
korjasid vaiksel metsateel,
siis kui päike säras kõrgel
ja imeline oli päev.
Lapsed killukest sügist lasteaeda viisid,
seda uutmoodi viisil.
Et kasvatajal oleks alati silmis sära
ja et päikene paistaks südames kogu aja.
Kes kuldsel kuul on sündinud
Kes kuldsel kuul on sündinud,
see õnnelik olla võib.
Sügis talle naerusuu on kinkinud,
et murel puuduks võim.
Kirjud sügislehed teel,
pilved hõbehallid,
päike särab õnneteel,
vihm see tukub hällis.
Sügislilled, sügisannid
meele rõõmsaks muudavad,
kaskede mahlakannid
mõnusat rüübet pakuvad.
Kuldne kuu ja kuldne sügis...
Elu lõpuni meeles püsib.
Minu sünnipäev
On sünnipäev mul
sel aastal teisiti käib pidu
tean juba hommikul
ei kinke pole tule lillemerd
ei seisa kätlejate ridu
aint kuuris ripub seinal vana mõrd
Ei ole sööke
mul ei ole juua
mind köidab äkitse eksperiment
mis ikka näljutan
söön ära end
joon verd
tükk aega seedin väljutan
siis olen ekskrement
kuid keegi lõpuks paberit võiks tuua
Päev tõuseb
hingepeeglist
näen inimkonda seismas rõõmuhõiskel
end tahan skarabeusikuuliks
ümmarguseks vormida
siis joosta tormi ja
kukutaks nad paiskel
Uus keskpäev
pohmelusel otsa
kaen peegeldumas
auravat- .....