Sõnale kinni leiti 676 luuletust
Püüdsin päkapiku kinni
Mul türa suurem Eesti keskmisest
ent olen sisimas veel laps
mil nii kõrini on jõuludest
aeg käib kukesannul tips - taps;
aasta lendab ja mul igav
ei looda uuel aastal midagi head
pole pühi oodata mugav
aga mul mõte nussida, kas tead...;
päkapikk käis naabrite juures
tahaks ka leida ühe sellise
nagu kahjur, ma olen mures
püüan kinni jõuluvana abilise;
keetsin putru ja glögi
lõhna peale meelitasin kohale
hädakisa täitis ära köögi
kui rotilõksu väikse raipe püüdsin;
turul jõulukaubal suured hinnad
kinnistute ma vaatlen
päkapikul nimelt ees rinn .....
Lumehanges kinni
Täna jäin lumehange kinni,
hakkasin vaikselt mõtlema.
Mul vähekene oli piinlik,
seal lumehanges istuda.
Möödujad mind vaatasid
haletseva pilguga,
mõned aga tahtsid mind
hangest välja tirida.
Minul aga hanges oli
hea istuda,
mõned minutid elu üle
järele mõtelda.
Käest kinni
Nüüd,
kui meie südamed on ühinenud,
siis ma pean võtma palju rahulikumalt,
sest ma tunnen seda,
mida tunned Sina
Mul on kohustus hoida see puhtana,
et hoolitseda Sinu õrna hinge eest
Sa avasid värava,
lõputu allika
ja kristallselge kosk,
langeb ja langeb,
kuid tõuseb Päike
ning viib meid Taevasse
Varahommikused niidud,
käest kinni
ja kumab aprikoosivärvi valgus,
vesi sillerdab,
kõik on rahulik
Suvi sügises on kinni
Suvi sügises on kinni
nagu kardaks midagi
Igal sammul,sügise kannul,
maha ei jää tast sammugi
Sügis on nii leebekene
mängib mänge suvega
Suvel ammu meelest läinud,
et peab ära minema
Mängud siiski saavad läbi
Sügisel on oma vägi
Oma kurbus,nukrus ka
ei suvi sellest aru saa!
Kuskil ajas kinni
Isa tuleb minuga rääkima
sellest, mida enne polnud
aga panin ta ümber mõtlema
sest olen ta juttu ennegi kuulnud;
iga päev ta seda unustab
nüüd ei tea miks on köögis
klaasi veega solistab
kraani jooksma jättis;
hüüab oma naist
õde ütles, et ema nädalaks ära
isa väidab, et pole kuulnud vist
alzheimer on ta eripära;
masendunult tugitoolis istub
iga päev ta arusaam halvem
ei mõista, kes teda kutsub
sest ta mõistus sureb kehast varem;
auke täis on dementse pea
ohver jääb sellega jänni
mis lapsed ja mis naine - ei tea
mäluta oled kuskil ajas kinn .....
Maa küljes kinni.
Kandmas Vimma; iga ta rida kargab ninna;
Õilsat ei saa sallida; ta palju virkam; ja kindlam;
pinnapealset vaid kribad; igas oma manifestis
kindlapeale parim eestis; kuues element otse eetrist;
teesklustes justkui aadlik; auk puuritud Paati;
välja su Elu ise praakis;riimi sülgan välja sahtlist
kuigi me kõik teame...
Oled me peamine Tankist;
kui äike sahmis;peidust vihma eest;
kui äike sahmis; häälel kuulen kõhtu lahtist;
kuid kooli aeg ammu läbi; aeg minna vastu enese tahtmist;
ja äratada enest unest; kiirelt virkalt püsti;
Elule vastu julgelt; enne kui järgmine juub .....
Kodusel teel
Sõidan kodusel teel,
saatjaks tuisune torm,
kuid aega läheb veel,
et koju saada küll,
keerates siis siia-sinna
rooli, rattaid lumes,
lihtsalt tahaks koju minna,
kuid oodata veel tuleb.
Seisan kodusel teel,
autost labida toon,
jah, aega läheb veel,
ei täitu mu soov
kiirelt koju jõuda,
lumes askeldan veidi,
lõpuks suurema hooga
tuisus koju ma saangi.
Nõnda kodusel teel,
koduõue ma jõuan,
veidi ärevil meel,
mis mind ees seal veel ootab...
- Tarmo Selter -
2022
Sosin
Liigun Sulle külje alla,
liigun hästi lähedale.
Tõmban Sind ma kopsud täis,
siis julgen käestki kinni võtta.
Liigun veel... ja veel,
muutun jube julgeks ma :)
Suudlen käsi, suudlen jalgu,
suudlen kaela, see mu lemmik on!
Muidugi need huuled...mmm
Neid ealeski puutumata jäta.
Lõpuks olen kohal seal,
kus kuuled mind ja sosistan:
"Ma Armastan Sind!" - Janek V.
elu võimas hurm
ei usugi kui päike
nõnda kuldselt päeva
voolab igat lehte
lille joodab taeva all
on kevad elu võimas
hurm et ilmas võimalik
on surm ilm ise
üleni vaid katki hetki
leinav üksnes kurb
pühapäev
kui vähe vajab
inimene et olla õnnelik
kuulata talv otsa
jääs kinni olnud
lainete loksumist
vastu paadi serva
päikese voolamist
soontes hõõguma
verre
kure nokaplaginat
vana haava otsas
oma pessa jõudes
ammu seda niimoodi
endasse pole ahmind
kui hommik .....
Tunnete pult
Kas on olemas pult, et reguleerida saaks tundeid?
Või kuskil ehk on nupp, et välja lülitada südame hääl?
Keegi ju ei küsi mult, kas liiga valjult ma tunnen neid.
Kuigi kurgus on nutt, ma vaikselt oma maailma jään.
Mõistus ehk keeraks kinni mõningaid kanaleid,
Lisaks volüümi seal, kus vajaka näib,
Me juhiks ise oma tundeid neid.
Kuid mis inimhingest nii alles jääda võib?
Talv tembutab
Kaua talv veel oma nägu näitab,
oma haardes kevadet kinni hoiab,
päikest lumepilvedesse tirib,
aprillinalju viskab?
Kaua talv veel jäist sõrme näitab,
lumehelbeid taevast lennutab,
valges lumerüüs ringi kondab,
kevadest kõrgemale end upitab?
Kaua veel...
lagendik kulus
nagu ema last
heldinult vaatad
kuidas lagendik
kulus vasikana päikest
joob uus rohi saaks
kasvada nii ülase
õitsemise lähemale
päevadesse toob
pärast halli talve mis hetki
heledaks jõe ääres
valgete toomingate
all loob
*
täna on luuletuse
kirjutamiseks halva
karmaga päev
sõna kinni võtta ei
taha kuidagi käest
mis siis okstel aias
õite pungade paisumine
akna all suu pärani
igal lumelillel
vähe oli neid kes öelda seda
valjult julgesid keisrinna õukonnas
ütlen ma endale 1200 aastat hiljem
„Padjamärkmeid“ õhtuti
.....
November 2.0
Kokku 3 nädalat märtsist
pole olnud kevad, vaid sügis
juttu hoopis uuest aastaaiast
kuhu koerailm sisse trügis;
on olnud tormi ja taevas
hall nagu hall olla saab
lumi viimast korda tulla vaevas
kanda kinnitada veel tahab;
muidu vali tuul, vihm ja muda
jälle inetus valitseb õues
ei taheta edasi liikuda
ilmataadil igasugust põues;
olin bussi akna taga
ja just ühistranspordis
harilikult ei maga
see olek mind sundis;
paras masendav ja pask
olnud märtsi väliselu
ümbrus pruunikas nagu vask
kliimamuutus ei ole lelu;
sest veel see kuu lumi maas
peaks harilikul .....
