Sõnale kirg leiti 159 luuletust
Leek
Põleb, viimaks ometi.
Ma leidsin sinus midagi rohkemat.
Teadsin, et süttib, pidi
miski muutuma meis kummaski.
Nüüd leegitseb
ja vot nüüd me ei teagi
kes meist kahest
saab kõrvetada tulelõõmas.
Tikk, millega läita
käskisin sul vihas iseend
on võtnud tuld,
aga võib-olla minus…
Sind
Sind ma armastan
Sinust ei tagane
Sinuga koos tahan olla ma veel
Sind ma ei avalda oma päevikule kui ainsat meest
Sinust vaid räägin kui saladuseloor laguneb
Sinuga reisiksin vaenlase tagalas
Sind ma tahaksin usaldada alati
Sinust ei saa mulle kunagi küllalt
Sinuga lebaksin …
***
Oh kallis! Mu elu!
Oled kui tuul,
Sirutamas minu poole esimeste metsmaasikate varsi.
Oled kui hommikune kaste,
Langemas rohuliblele, milleks on mu habras keha.
Ja kaste pole muud
Kui su kirest roosad huuled.
Hoian sind kaua, kuigi see pole piisav.
Ei talu, et olen eraldiseisev.
Tahaksin sulada ühte sinuga, mu kallis!
See uskumatu armastus, mida tunnen!
Oh, andestagu, Looja,
kuid see on suurem armastusest tema vastu.
Kogu ilma roosid närtsivad,
nartsissid langevad,
hõbe kaotab sära
ja kuld igasuguse väärtuse, kui olen sinuga.
Kõik ilmar .....
Kurb.
Kuidas sa küll saad nii valjult ja nii valesti hõigata kauneimaid noote?
Kuidas saad nii suure ja koleda noaga lõigata mu hinge sisse haavu ja naeratada?
Miks sa niimoodi teed?
Kas sa ei karda, et ühel päeval ma seisan su lävepakul
ja mul on käes suur verine nuga, millega mind haavasid.
Ja siis ma ei haava sind, vaid jään igavesti selle noaga su ukselävele istuma
Ja sa ei julge majast välja tulla, vaid igavesti kahetsed,
et tegid midagi, mis sind enam uksest välja maailma eal ei lase.
Iial.
Sa võid seda ette kujutada ja vaadata ukseaknast taevast ja pil .....
Kirge ei peata
Käed. Rinnale risti seatud.
Silmad. Vastamisi peegeldamas.
Enne järgmist sammu lähemale
Sa veel lausud: ka me ei ole veatud.
Ja ma usun sellesse täna enam kui varem.
Tean - see on patuste lohutusloosung.
Käed. Juba avastand ilma on sootuks.
Või kuidas nüüd olekski ütelda parem?!
Vaoshoitust enam siis juttu ei tule
Üldse on sõnu nüüd kasinavõitu.
On sina ja mina, läeb hetk, tuleb teine.
Me saladus võõrale südant ei sule.
Mõtlen end täpiks
Mõtlen end täpiks su silmas
Ja kujutlen kuidas mind vaatad
Mõtetes küsides tohid
Sel öösel ehk olla mu saatja
Mõtlen end täpiks su käele
Ja kujutlen kuidas mind puutud
Tunnen kuis soontes su veri
Siis soojaks ja elavaks muutub
Mõtlen end lõhnaks su õhus
Ja kujutlen kuidas mind haistad
See hõng aina nõudvamalt kutsub
Mu huuli nii magusaid maitsma
Mõtlen end veiniks su klaasis
Ja kujutlen kuidas mind rüüpad
Kuidas mind kui sigaretti
Sa heleda leegiga süütad
Mõtlen miks hommik nii vara
Meid äratab sumedast unest
Meri meist nutma jääb maha
Nii rõõm .....
Mängureeglid
Ta pikakasvu, moodsalt riides,
Ja astub pehmelt, näed, nagu tantsib!
Nii palju saladust ta kõnes...
Rind ette, õlad taha... Praegu!
Vist astus mööda..? ei, nüüd pöörab pead!
Suunurgad jälle tegid seda naeru.
Kes lubas olla niivõrd kena?
Ma suudan vaikida, ma suudan vastu panna!
Lõpp. Kindlal sammul läheb ära,
Kuid seljast vaatepilt ei ole kuigi halvem...
Miks õhk on kadund? Tehke aknad lahti!
Need isuäratavad jooned löövad vaimuhaigeks.
Written by A.S.
Dedicated to D.P.
Kirega põhjendatud
Kui ometi puudutaksid mind kirega,
langeksin su käte vahele ja sulaks.
See kõik oleks põhjendatud selle kirega
ning vahel südamehäältki kuulaks.
Sinuga koos tundub aeg ilus -
ilma sinuta olen kui õnnetu lilleke vilus.
Vajan armastust ja hoolt,
mida ei saa igalt poolt.
Kirglikud, romantilised hetked
las tulevad tulevikus otsingu retkel.
Tormiline elu
Kirgede torm ja klatšijutud
kes ütles, et maal pole elu?
Väljaütlemata sõnad ja tegemata teod
nüüd kütavad sektoris melu.
On ülemus äkitse möku
alles seisti veel samal pool joont
ja naabrid kõrvalauulist
ei oma vähimat õigluse soont.
Me ise nii tragid ja õiged
seismas kogukonna asjade eest.
Kui heidaks ehk pilgu peegli,
kes vaatamas vastu sealt seest?
tri:nu
Emakeelemängud
Ehh- polnud otse olnud kurja nägu
kuid ka mitte sõbralikku palet
ei olnud öeldud kainestavat tõde
siiski mitte suisa selget valet
Ei pole olnud elus päris tunnet
sealsamas ka et puha kõik ükspuha
ei ole öeldud kõikidele ära
kuid üsna tihti kõigele- ei taha
Jah- elus olles oldud püsti rikas
vaid üsna tühi hingest/maisest varast
vasktorudest ja tulest läbi käidud
ei saadud üle lapsepõlvetarast
Kirg- oldi unistatud taevaist/ingleist
kuid kobatud sind poldud käsikaudu
ei iial olnud oldud kinni vanglas
ehk meeled seoti veritsema raudu
Me oleme- veel pole .....
Killud
Peegel peegel seina peal
ütle ütle keda sa näed
Peegel peegel seina peal
ütle ütle mida sa tead
Petlik ja tühi on naeratus sinu suul,
valu aga peidab pisaraid veel
Tormine ja heitlik kui sügistuul,
lõputu tühjus puhub sinul teel
Peegel peegel seina peal
ütle ütle mis lõnga tulevik koob
Peegel peegel seina peal
ütle ütle kuhu teele saatus toob
Nii igatsed seda mida enam ei ole
kaotuses paraliseeritud
Taas unistad kõigest vaid mida ei tule
lootuses hüpnotiseeritud
Peegel peegel seina peal
ütle ütle kuidas parandada kõike se .....
Hukatuse rusikas
Need pole tähed, mis sähvab
ära hukatu surma nähes silma suleb
kuis ühe figuuri hääl nähvab
tema käsk ülim, tuleb mis tuleb;
nimi kabinetis ütleb kõik
positsioon ja ainuõiged sõnad
ja kostub õhkutõusu hõik
mida toodavad põrgumasinad;
teda tuleb igas värvis
kasuvus, eas ja ambitsioonis
kõiki tappa on tal ainult tarvis
see diktaatori positsioonis;
ära mööda kurjust kellegi rollis
vaid seda, mis piiri ta peab
palju rakette on eelis
mida saatan ülikonnas kasutab;
ühes riigis kaks eri maailma
Ida - Euroopa täis kirgesi
jääb vastane võidust ilma .....
Kirglik seikleja
Ta uitas kaua üksi, kuni tabas, et tegelikult on tal palju sõpru.
Teda saatis hoolimine, armastus ja üks lõputu seiklus.
Ta oli kannatlik ja ta nautis iga hetke oma elust ning oma raskused kirjutas ta ümber ühte õpetlikku juttu.
Ta viskas mõõga põõsasse, jättis võitlemise ning nägi sihti hoopis kõrgemale... ronida mäe tippu.
See polnud võimatu tal sinna ronida, kuid selleks oli vaja palju enesesse usku.
Nüüd kirjutab ta igal õhtul .... peen sulepea kribab valgele paberile tindist sõnu .... maailma ilust, puhtast rõõmust, armastusest, igatsusest, lootusest ja m .....
Mina ju võin
Ei karjume valskusel
karjume valel
Ei röögime sõjatee suitsu ja uttu
Me aadete värskusel
me aususe armsusel
närtsivad õied kuid küllaltki ruttu
Siin enestest arvates oleme paremad
Siin eneseid hinnates
maa/ilma eliit
Vast mõistate aremad
vast sõdade sulased
mõistate- lahkute lennates siit
Vaigistab kaugeimad merised mühad
vaigistab orgude kaja mäe tipul
heletav manitsev kirgas koraal
Kadugu võõrvõimu verised pühad
kadugu võõrad ja verised lipud
verine võltsitud õigus/moraal
Õhkõrna õhkõheva süütuse kesta
all siidist ja sammetist kanname .....