Sõnale kiusatus leiti 9 luuletust
KIUSATUS
Nagu nargots piinamas
äratates primitiivset iha
ja kui pole uut laksu saamas
kargab välja viha;
on palju vaimset valu
kõigil kel kiusatus
ära tarneta olekut ei talu
kui ei käi dopamiini plahvatus;
pole midagi enam teha
kui käes hulluse ots
kui meeles paljas keha
või tubakas, alkohol ja narkots;
mis iganes see ka poleks
kui tsüklis, oled ori iseendale
lähed vaimselt pooleks
ja tead, et see vale;
kui ei tegutse, sind ära tapab
see kõikvõimas kiusatus
muidu sind kõige lõpus ootab
kiirem, aga piinarikas hukatus
Kollisioon
Ma seisan ristil- ristmik vaeb
mind võtta- kuradile saata
Teekäijal hinge puhtust kaeb
siis kutsub edevuse laata
Käib tehing kummalises tehtes
ma midagi ei võtta tohi
mu jaoks on edevused ehtes
kui loobun ise süüdi ära ohi
Päev viimse valge valab ära
viib meeletused silmist must
on sosinad ja salapära
uus ahvatlus kesk pimedust
Just siis kui laabub meelepiin
uus meelekindlus uus moraal
kuu tuleb näitab kes on siin
täis kiusatusi tuba saal
Ei tohi murda lilleõit
kuid süda ahastuses tingib
Ma sunnin südant- minu võit
hetk hiljem võta- ennast king .....
Hüvasti sigaret!
Hüvasti sigaret nüüd täna,
aeg on tulnud loobuda!
Mitmeid kordi olen püüdnud väga,
kuid mul raske olnud sinuta.
Harjumuse jõud on üsna kõva,
sind enda sisse ahmida.
Liiga tihti tegin seda,
vahest mitu korraga.
Sigaretid tegid palju paha,
hakkasid tervist mõjutama.
Selle mürgi peale kulus palju raha,
nüüd piirangud said pandud peale.
Iseloomu tugevust on vaja,
seista pahedele vastu kogu aja.
Kiusatus, kui tulebki sul peale,
varu kannatust ja püüa hoida tervist,
see on kallimatest kalleim vara.
Kiuslik
Miks oled nõnda kiuslik Sa,
miks kiusu kannad endas?
Nii valusalt Sind vaatan ma
ja kiusu Sinus põlgan.
Ei ole mulle võõras kius,
mis mõnel olnud tunda.
Mul olnud on üks kiusatus,
kiusajale õpetust anda.
Kius ei ole ilma sündind,
ta käib kaasas eluga.
Miks peab see kius küll ikka,
läbi elu kulgema?
Käsi käib hästi, tänan küsimast!
Millisena lahustud täna,
punasena, sinisena, roosana
aga ma joon su ära
asfalt aurab ja õhk on niiske
puhub tuul ja jutud suul
tähed juba säravad
kuu muudab tujusid
pilved puhuvad end vormi
tuuled tahuvad ja lihvivad kujusid
ahvid, elevandid, jänesed
issanda loomaaed on kirju
pea täis mõtteid
jooksevad umbluu suundadesse
muster on kirglik kommi-pomm
magus sõltuvust tekitav kiusatus
nautida ehk anda sõrm
käsi käib hästi tänan küsimast
Tunnel
Tunneli lõpus on valgus
sinna viib vaid üks tee.
Ühe maailma lõpp. Teise algus.
Ülim kiusatus on see.
Mis ootab seal?
Ehk tervis. Või hoopis haigus.
Kes ei proovi, see ei tea.
Tõde raske leida neis paigus.
Ehk rikkus või vaesus.
Kumbki suhteline mõiste.
Ehk uues maailmas pole aegu
vaid Olemine. Ei kaotusi ei võite.
Ma seisan ikka siin lävel.
Seljataga tuttav, ees vaid ere.
Siin ei taha. Siiski veel ei lähe.
Kõhklus meil veres.
Tahan küll ju uut
kuid vanast loobuda ei raatsi.
Anna korra veel suud.
Siis ehk rahu saangi.