Sõnale kodutee leiti 24 luuletust
kodutee
Paksu lume sisse
Vajuvad jalajäljed
Viivad mind need
Kodutee väravani.
Avan -
Näen aeda ja puid
Puud mille külmunud
Mahlad peidavad endas
Unustuste hõlma jäänud
Lapsepõlve mälestusi.
Avan -
Ukse ja kuulen
Jalge all oleva
Põranda naaksumist -
ning seal nad on
ema pliidi ees istumas
isa vaatamas telekat.
Väiksem õde kes
tuterdab vastu
vennas kes kunagi
oli nii tüütu
noorem õde keda
vedasid pidevalt
lasteaeda ja kooli.
Paksu lume sisse
vajuvad jalajäljed -
kuid suuremad kui ennem.
Me oleme saanud suureks
kuid kodu ja kodutee
on jäänud a .....
Kõnnin kodu poole
Pimedal tänaval kõnnin kodu poole
tuul puhub mantlikrae vahele.
Lumi on sulanud,
alles olid hanged,
libedus on jalge alt kadunud.
Uskumatu , et kuulen ühe linnu laulu,
kas temal pesa ei olegi?!
Teelahkmel must kass hiilib,
silmad kui laternad põlevad.
Teelt tagasi keeran ja ringiga lähen,
ristteed täna ei ületagi.
Kodu see kutsub,
kiireks sean sammu,
liig mõtesse jäänud olingi.
Kodu kallis
Juba tuttavat linnukaulu kuulen,
terve kodutee ta saadab mind,
oja vulisedes lookleb,
metsaveerel valgete ülaste pilv.
Igal sammul tunda kodu lõhna,
mis hingele nii armas on-,
kodu, sulle vastu tõttan,
sinagi ju ootad mind.
Mul andeks anna,
kui jäin kauaks ära
ja koduvärava kriiks
ei tervitanud sind enam.
Mul mure südamel oli kogu aja
ja hing vaevas, mu kodu,
sinu pärast sest ajast,
kui läksin.
Kuis võiksingi kodu jätta
ja meelest ära minna lasta
oma kodu kallikest,
või unustada ära kriiksuva värava kõla,
mis koju tulles sind lahkelt tervitas.
Mehe kõige soojem koht
Päeval sulab, aga õhtul külm
see ongi ikka ju talvine ilm
eelmisest nädalast temperatuur põrkub
aasta pikk, kõike veel juhtub;
ja ma ootasin üks päev bussi
rahulik tööpäev läks vussi
-16, sõrmed - varbad külmad
külmapoisid on julmad;
hüppasin, et sooja saada
nüüd on all keemist tunda
sest põie üles äratasin
kusemiseks kindad käest ära võtsin;
siis nurga tagant tuli masin
nii tilli püksi toppisin
õuest sisse plagasin
ja tahaistmele istusin;
ja, ai raisk, mu sõrmed
nii valusad, sõlme ajab juhtmed
nagu otsast need kukuksid
annab märku, et .....
Igatsev jõulusoov
Sädeleval talveteel,
õndsa jõuluõhtu eel
kõnnin õhtuhämaras,
härmailu säramas.
Peatun lagendikul laugel,
mõtlen Sulle, kes Sa kaugel.
See hinges tundevõrku koob,
ja hetke mälestuseks loob.
Nii ennast ära petta võin,
et Sinuga koos sõin ja jõin,
ning küünlavalges olime
lihtsalt teineteisele.
Mul hinges ainus jõulusoov -
veel kordki olla nõnda koos.
Sest kuigi eraldi me teed
Sa siiski veel mu südames.
Seepärast tahan, et sa teaks,
kus kaugel ka nüüd viibid Sa,
Sul kauneid pühi soovin ma!
Külmakargel koduteel
neid soove kordan veel ja veel,
ku .....
Ilus valge talv
Valged lumememmed reas
kõigil kaabulotid peas
sütest nööbid sirges reas
seisavad kui piirikaitsel seal
Taevast alla sajab lumi
sajab kuni hangedeni
sajab valgeks maa ja taeva
katab kinni murevaeva
Ilus valge talv on see
meeleolul rõõmu teeb
lumehelbeid langeb veel
langeb terve kodutee...
vares
mu unest üles äratas
vares kes pärast vihma
koduteel nokk lombis jõi
see hetk
ta ilma lähemale tõi
mind nähes kraaksatades
lendu tõusis
tiibadega eemale sõudis
nii üürike siis ongi
kohtumine linnul inimesel
üks kraaksatus
siis maandumine
maantee ääres posti
otsas traadil
13.07.2022
Tuul
Tuul põllul ringi tuhnib,
nagu otsiks sealt viljaterakest.
Tuul viltusel aknaluugil kõlgub,
ei ühtegi hingelist.
Tuul katkisel kiigel vingudes kiigub,
pole kiigutada enam kedagi-
Tuul vilistades korstnasse poeb,
otsides suitsuhõngu.
Tuulel mõruks muutub meel,
kogu tare on vajunud längu.
Tuul lehvitab rätti, mis pesunööril,
rätt liueldes lendu läeb koduteelt.
Tühjad on väljad ja kurblik on meel,
Tuul sahistab leinakaskedes veel.
Me kelgule!
Me kelgule, me kelgule
võib tulla veel üks laps
las tulla see, kes julge on ja kraps;
1,2 - tee on sile
kostab eemalt politsei vile
parki kollavestid valvavad
sest lapsi komminud luusivad;
2,3 - asi on kibe
sest tee liiast libe
su vend roojakaevu kukub
ja seal ära upub;
3,4 - teel mäkke oleme
kambakesi tuleme
alla sahk kihutas
ühe sõbra tükkideks lennutas;
4,5 - raske minna
üks poiss lõi rusika ninna
sellele, kel kelku pole kaasas
mõne ikka ta ära kägistas;
5,6 - tüdruk hea hoo võttis
ta metsa alla sõitis
hundid ta ära sõid
kes ütles, et meist .....
Klienditeenindus II
Masinal alt lekib miski
aga peremees ei tea, miks
sõidab auto edasi siiski
kuni koduteel lõppeb selle jaks;
viis sõiduki parandusse
Mazda tiirutas puksiiriga
see jäi autopedede hooldusesse
aga võinuks ise uurida, mis viga;
sest kui oled asjatundmatu
ninapidi sind ringi veetakse
klienditeenindus on ettearvamatu
igal pool teenuses valetatakse;
sai auto korda, kuni jälle on rikkis
ning remonditasu on kosmiline
teenus lolli kleindi ära pettis
selline asi ongi ortodoksaalne!;
hilja nuriseda, et sitasti koheldi
võtke õpetust, kui loete neid värsse
ja kui see teile .....
Ainus
Mu südames on elav ahel,
Ma tajun igas hetkes sind.
Se keemia, mis meie vahel,
Sa võitsid igas rakus mind.
Mind mõtted eales ei sega,
Vaid hing ... mind juhatab mu teel.
Se tunne, sinu vastu - Mega!
Ma, justkui, olen koduteel!
See puhas piinarikkas mäng
On minu hinge viimne säng
Ma unes... ärkvel... rahuta...
Vaid surm... mind sinust lahutab...
Kutsake
Kutsu,kutsu,kutsake,
ära karda,
viin su räästa alla,
kes sind nõnda tuusteldand,
et karvad sorgus sul,
vihm, mis pilvist tuleb,
ei pese puhtaks sind,
tuul, mis nõnda vali,
muret kaasa vii,
usalda nüüd mind.
Kutsu koonu alla lasi
ja siis heitis pikali,
otse minu jalge ette,
turvatunnet tundiski.
Tasa,õige tasa,
liikusime vaikides,
keegi ei otsind kutsat taga,
häält ei kostnud kaugusest,
-on see vast peremees.
Kutsu,kutsu,kutsuke,
võtan sind sõbraks endale,
pikk, pikk päevake,
veerend õhtusse.
K k K ...
Ei aeg see võinud uni olla,
päästan luule salmid valla.
Sellest kuidas Eesti rahvas,
muistselt , õnneaegu elas.
Kas ka Kalev koju jõuab,
või ta ikka Soomes veel.
Sepa juures asju ajab,
nüüd ehk tuleb koduteel.
Loodame , mõõk ta vahe,
pühib vaenust riigi pinna.
Tagasi toob aja - ärksa,
kestnud... aastasaja eest.
Sünnid elu isamaale annad,
helge , ootus rõõmust elad.
Et rahus kui lõpul elurada,
vaba, pühal pinnal uinuda.
Hansi!!!
metsamajake
põgeneme eemale nädalavahetuseks linnakärast
kaugele vihmastest ja sombustest sügisilmadest
pakime kohvrid... sõidame kaugele siit ära
pimeduses helkimas vaid autotulede silmad.
pool tunnikest jäänud kui tuleb keerata
tuttav on see liivast auklik teerajake
rohtu kasvanud läbi metsa looklev rada
üle künka.. juba paistab armas majake.
avades ukse tungib ninna hubane lõhn
nurgas seisab väikene kollane pliit
soojaks muutub seda küttes toas õhk
prõksub südantliigutavalt elus tuli.
valmistad tassi aurava piparmünditee
voodisse kerra teki alla poed pärast
ka .....
kodumaa
me maa me keel
selle ilus kõla
me maa meel veel
kodumaa andesta võlad
läänestumise eel
ei unune me maa me keel.
estonglish pole keel
mitte me kodus veel
mööda läeb mu'st see
kingin kaunimad read need
kannavad mind teed läbi
metsade - kaunimate paikade
paistku siis suvine päike
või voolaku naerusuiselt kevadveed
las talv andku imelise läike
sügisesi lehti täis alleed.
me maa me keel
andesta neil kes
ära Sind on põland
me maa me eluteed
kustuta meie rändluse võlad
et oleks ootamas koduteed
kui saabumas on kadunud hinged
ning kutseks oleks igatsuse l .....
Jõuluks koju.
Astun jäätund rabateel
indu jätkub, reibas meel.
Ümberringi laukad, veed
metsapiir on kaugel veel.
Seisatan ja vaatan päikest,
ketas riivab mändi väikest.
Lõpuks metsataha kaob,
minu süda vaikselt taob.
Lisan sammu koduteel,
kõik ei ole möödas veel.
Komistan, kuid püsti jään,
kõvaks külmund järve jääl.
Kohe metsast välja saan,
ees on suur ja avar maa.
Selle keskel väike salu,
mille kõrval minu talu.
Astun sisse, istun maha,
enam tõusta ma ei taha.
Jõulutoiduks verivorst,
ahjukartul, seenesoust.
Kuuse alla pandud nuku
ära nägi väike ki .....