Sõnale kohver leiti 11 luuletust
Avatud hing
Kohvreid pakib sinu mees,
kel äkki lapse-põlved alles…
Parem ära seisa ees.
Uks hinge-pärani tee talle.
Kui tal ei ole liivakasti,
milles mängust unistab -
las ta minna, kuni elu
teisipidi tunnistab.
Kui on ikka vaja, kes ta
kingapaelad kinni seoks -
las ta pusib omasoodu,
kuni muutub meheteoks.
Ja kui sina ikka alles
tahad olla emme eest -
ära imesta, kui poja
saad ja mitte meest!
/Mari*Uri/
Vaene-rikas eestlane
Kust see jama kõik meil pärit, küsida võiks Lennart Merilt
temaga ei saa kontakti, siis palumegi-
tule taevas appi,kas luukere pugenud on minu kappi?
Meil elu eestis täitsa korras,mis sest et suuremjagu tõõtab norras
Elektritgi me saame soomest, kotiga vist käime toomas
see ju meile bõrsil praetud, hindgi hullu kõrgeks aetud
vaene see kes ise loll, temast saabki prügikoll
kuid vaesuselgi häid on külgi, nii tihtipeale tundub mulgi
ei ole sa reklaami ohver, rahakott kui tühi kohver
ka annetusi sa ei jaga, see eest aga hästi magad
vaese hingel pole piinu, mis v .....
Ja mis mu mõtted on 2?
Mõtlen jah, et jama
kuidas ilmal olnud viljadest kama
kartulipealsed ja marjad mustad
öökülm, miks sa maad vägistad?;
või siis, kuidas olnud põud
üleliigne kuivus on õud
meeldib küll, et 2 nädalat suvine
metsatulekahjud ja maa kivine;
kahju, et cha cha cha ei võitnud
oleks uus aasta Eesti punkte saanud
kuna kommuun Helsingis suur
hääletamisel meie kasuks õige tuur;
huvitav see, et logistikud rööviti
sarnane, kui Eston Kohver võeti
küüditamisaastapäev oli üleeile
nagu tähtpäeval meelega tehti nii meile;
aga küüditatud hinged tulid tagasi
igas m .....
Kõik see sõja kole...
Üks väheldane mees
Kohver käes
Käib ringi
Ta ringi käib
Sest ohtlik näib
Kõik väljaspool
Ta ringi
Ring tõmbub koomale
Jääb vähemaks tal õhku
Hirm pigistamas kõhtu
Ta teab
On kätte jõudmas õhtu
Enne kohutavat ööd
Siis valgeks lööb
Näeb oma kätetööd
Ja haige mõtte vilju
Ta unedes need ammu
Arst kaasas igal sammul
Ta kaardimajad
Kõik on kukkund kokku
Nüüd kõnnib kohvriga
Et värisege pehmod
Siin kõnnib mees
Kel kohvris teie surm
Ma vajutan
See karje tajutav
Kuid kartjaid enam pole
Kõik juba nähtud
Kõik see sõja kole
On hirmul lõpp
.....
katalüsaator
oled kõrgel või oled madalal
oled 3d-s või 5d-s
pole kunagi deitinud poissi, kes ei armastaks merd
või kellega mind ei ühendaks meri
vee-armastus
ometi tulised sõnnipoisid mõjuvad
oma magnetilise auraga
võimalik, et seetõttu jäärad ongi mu parimad sõbrad
olen nii isekas, et kaalutlen kõike
kohtumõistja
arengukatalüsaator
küsitlen kõike, räägin palju,
siplen, nagu nad ütlevad
aga vaimustun kohale jõudes
kiirus on mu talent, aga
ka mu komistuskivi
impulsiivsus
võta või jäta
kohver on sinu või minu
kes pakib esimesena magamistoas asju
kuhu jà .....
Tädi Sofia Jüripäev
Ooooot - oot - oot - oot, Torujüri
kus ma saaksin sinu abi?
perel on olek nüri
ummistunud kraanikauss ei sobi;
see Jüripäev on töö
vaja uputus likvideerida
ärgu pere torusi lahti löö
sest selles ametis vaja viluda;
kohale tuli töömees
aga kes oma loomuses on debiil
lai naeratus tal ees
käes töökohver ja torusiil;
ajas Jüri end selili
ning lahti süsteemi muukis
siis tuli Sofia ta asemele pikali
kes saasta välja lõputult rookis;
Jüri ütles: "Sofia ma arvan
et me ei saa saastast jagu
ma äkki torusiili valan
sa siis ütle, kui näed läbi augu& .....
Lennureis USA's
Kammin oma habet
jätan selja taha Afghanistani kõrbet
seljas ülikond, mis viisakas
ja suur kohver kaasas;
olen ärimees ja tõe levitaja
kellel tarku õpetusi üle saja
mida koraanist saab korrutada
ja tahan läänemaailmas levitada;
nafta kaevandus kõigub
mida USA tükkideks lõigub
peatanud kohalikele sissetuleku
solikund ära rahva tuleviku;
on vaja arveid klaarida
kui tahan maailmale tõtt avaldada
võtan lennuki American airlines 175
11 september New Yorki asusin siis;
rahvas on kaunis ja osariigid suured
vaatan aknast ja unustan oma mured
hommikune päike .....
Minek
Aeg nõuab ohvreid.
Ohver peidab kohvreid -
ei taha minna ta.
Surm leiab sohvreid,
neid roimakullereid,
kes unustanud jumala.
Ehkki läheb nii kuis peab,
ei taha uskuda, kas oli vaja
minna ühel meist.
Võib-olla siiski mõnel veab,
ja tuhmub hingesopis kaja,
mis mäletab veel teist.
Aga iseenda kohver lahti
hoia, sest et pahatihti
pakkimiseks pole mahti.
Horisondi taga
Sul juba jälle on pakitud kohver
Argipäev üksi jääb maha
Sa oled kaunite paikade ohver
Tahad Sa või Sa ei tahaÂ
Â
Kujutan ette mõnust kui muheled
Valge liiva sees varvas
Jälle aega panna on tähele
Elu on ilus ja armas Â
Tean, kuidas rongivile Sind köidab
Raudlind kergelt Sind kannab
Ikka ja alati tagasi sõidad
Sinna kus kinnitand kanna Â
Â
Alati midagi Sinust jääb maha
Kaotus see pigem või võit?
Ammutad head ja unustad paha
Elu ju ongi üks sõit.
Â
Veel rännata ringi
Ja kulutada kingi
Seal, kus juhtub, magada
Kaeda teisi kombeid
Teiste unistusi .....
Siis, kui kõik on lõppemas
Vaatan kohvrit seina ääres
Ta on tühi – veel on aega
Unistuste korjeks liivast
„Ära mine“ – keegi öelda
Mulle võiks, ent hüüet pole
Naeru saatev nutt on tore
Midagi jääb puudu, tean
On sul kurb kui mind ei ole?
Tegelt, see ei koti enam...
Kohver, kingad, karp – kus kindad?
Täna sajab, veidi külm
Nii vara tõusta hommikul
Just lõksus uks, sa astud sisse
Pettund silbid näo peal
Vaatad kohvrit – mind ei näe
Kaotan sõnu, õiest lehti
Kisub välja aja kulg
Tiksuv kell mul käib nii pinda
Tulid homme, eile kaod
Või kui mitte, hajun ma
Nü .....