Sõnale kollane leiti 95 luuletust
Üht lillekest...
Üht lillekest nopin emale,
emale armsale.
Lilleõiel liblikas kollane,
milline täius küll see!
Kallid ja musid veel emale,
emale armsale.
Ema on kinkinud minule
oma armastava südame.
Liblikana lilleõielt kõrgele
tahaksin lennata,
hüüda maailmale laiale,
kuidas emakest armastan ma.
Sa olemises alles oleks
Sind kõikjalt taeva alt
igatsus otsima hakkas
see ööselgi ei lakka
muud endale ei enam soovi
Sa alles oleks ilmas
nagu valgus hommikul
mis päeva tuleb
tõuseb üles öö kui
tema järel ukse suleb
Sa olemises alles oleks
nagu mais lehtiv mets
päikse käes küntud põld
pilvi peegeldav järv
lõhki läinud pungades
teeäärne leeder
õites kuldkollane paju
vihma sajus
hing kuulab
kuidas sellest kergelt
sisse ja välja hingan
millestki pole elus
jäänud päriselt ilma
mis siis et vahel
kurvad on mu silmad
Metsateel
Tipa, tapa jalad käivad,
la-la, la-la suuke laulab.
Metsateel on rõõmus meel,
linnud siristavad taga ja ees.
Väike Pille korjab lille,
soojalt vaatab päikene,
heatahtlikult siis saadab,
kuldse kiire Pillele.
Liblikate tants on ilus,
õrn liuglemine lillele.
Pillel kollane kleit on ilus,
meeldib mesimummile.
Tipa, tapa jalad käivad,
Pillel rõõm on südames.
Ära eksinud ta juba,
kauni looduse rüppesse.
Krookus ja liblikas
kui pildistasin krookust
kes kasvas keset halli välja
lendas sinna liblikas
kes lubas ennast pildistada
koos lillega
nad vist tundsid mõlemad
kevade puudutust
teineteise soojust
see kollane liblikas
ta lubas sooja suve
ja lubas palju valgust
tõi rõõmu üksinda pesitsevale lillale õiele
ja paitas teda kui tuul
ka liblika eluaeg ei ole pikk
aga krookus
tema istub ju sibulaga seal sees
kus on tema õed ja vennad?
kui kauge on olnud tema tee?
et läbi halli välja
leida oma tee?
alati küsi looduselt luba pildistada
on edvistajaid, on kohmetunuid
kõik ei soovi fo .....
Ma hakkasin mängima tulega
kõrgele lahvatas leek.
Valgusfooris on punane tuli,edasi sõidu keeld.
Väikesest lõkkest sai tulekahju,põgenen leekide eest.
Fooris süttis kollane tuli
lõppes edasi sõidu keeld.
Kui ette lõi roheline
olid järele jäänud vaid söed,
õrnõhuke suitsuvine
täiesti vaba tee.
Kuid minna ei olnudki enam,
oli kustunud valgusfoor,
söed enam ei soojendanud
tühjus valitses igal pool.
Hea päev surra
Vaikus ei luba head midagi
ja rahu peab vandenõu
kuid ohtlik õukond on ikkagi
mis käib kõigil üle jõu;
kuu tõuseb ja langeb
üks aeg pauk muudab kõike
kurjus ootamatult kulgeb
muutes oppositsiooni käike;
pidama jäänud on rinne
nii lõunasse ja itta
mis on küll kasvava kahju hinne
see lubab igasugu sitta;
rauast kotkast ja rauast roomaja
nende kisa lõpetab kogu ootuse
kostab vaheldumisi paugutaja
mis täidab ära päästmislootuse?;
et idanaaber Krimmist lahkuks
ja oblastid taas meie käes
saab ligemale juba hommikuks
iha võita igas väes;
me oleme s .....
Ekuador vs Katar
Kollane poiss ajakirjanduses
sisistas, et pakuti altkäemaksu
saanuks Katar võita ka mängides
ent lollitada komiteed ei tasu;
ja nii karma tuli tagasi
nende fännid meelt heitsid
jäi seis kaltsupeadele sedasi
et 2:0 kaotasid;
Lad - Ameerika riigile
kus pealmiselt neegrid platsil
poleks kohtunikul kostnud vile
saanud vastased eelise veel kahel väravail;
aga ise jäin rahule
kuidas läbi kotiti semiidid
kui ennast täis, ära mängule tule
iseennast põhja viisid
Placebo
Mu rokktoober sai juurde tina
ja vaimu sügise pimedusele
käisin konserdil mina
ergutust viimase tööpäeva õhtule;
soojendus küll jama ja saal väike
kuid heli parem, kui eelmine kord
paistis tuli laval nagu neoonpäike
värvid, kollane, roheline, lilla ja sinine;
gootika sobis see õhtu
juurde suure särgi osta
sain hesburgeri kõhtu
ja siis jälle karata;
meedia kirj. et esitlus jäi nüriks
aga, ei tea, mulle sobis
ehk seekord jäi hitte väheks
aga atmosfäär mind kaasa hoidis;
mu särk paraja suurusega
ja peal kõik konserdi ajad
sügis ristis mind nootide .....
kask on hakanud kolletuma
kase õlgel kuldne rätt
vaadata on piin
hanedega lendu
tõusta tahaks siit
tee ääres koldseks
üleni saab peagi kask
nii habras armas
see suvega
pikk hüvastjätt
*
tee ääres koldseks
peagi üleni saab kask
nii puhas armas
see suvega
pikk hüvastjätt
kase õlgel
kuldkollane rätt
Et õitseks Eestimaa!
Ma soovin ikka seda,
et õitseks Eestimaa,
et iial võõras vägi,
ei teda murda saa.
Et alles jääks meil meri,
mis sügav-sinine,
et mustast mullast võrsuks
ikka rukis kollane.
Et jääks meil sini-taevas
ja suitsupääsuke,
et vabaduse hüüe
lendaks kõrgel' ülesse.
Veel tahaks emakeelt ma
hoida oma keele peal
ja laulda kauneid laule
oma armsast kodumaast.
Et võiksin armastada
ja rahus hingata,
et süda oleks vaba
mu emakesel maal.
Et ei väsiks meie süda
Et ei väsiks meie meel
Hoidkem ikka lippu kõrgel
Hoidkem oma südames!
Misasja ma nägin?
Eile õhtul aknast
välja vaatasin
oli kell pool 12
ja hambaid pesin;
taevas on tähti
ent veel nii valge
pole koera, et pidada vahti
mida nägin, oli haige;
võsa ees seisis võõras
üleni paljas ja 180 kraadi
minu poole pead pööras
see olend iselaadi;
on puudu silmad
nina ning kõrvad
seda ka hambad
ning ka kõik karvad;
oleks mul püss
tulistada loodaksin
minul on loo küss
misasja ma nägin;
tal lõhe põske tekkis
siis terves näos oli auk
mingi kollane tuli helkis
ja kostus pauk;
leian end hommikul
siin samas pikali
meeled ummikul
mis juhtus, p .....
Mõte
Suured varblased,
rasvunud tihased,
kaneelivärvi pirakad hundid
ning nende enda loomastunud orgunnid
Ma patran niisama,
ajutorm,
sõnad,
mis lihtsalt tulevad pähe
Gangreeni vaetud vana liblikas,
võrgendkoi sööb ära mu tuhkpuu heki,
ei saa midagi teha,
elu kui selline
Pehme kangas katab sinu näo,
sööd konservkilu,
roosa ja kange kollane -
need on ülimad, kui sellised
Ahvipärdik tuleb kahel jalal,
ütleb, "Uhuu",
vaatab,
taevas noorkuu
Ja sedasi,
hüppab üle heki,
nagu puhtalt,
ei jää üldse kinni,
seejärel teeb naljakat häält
ning as .....
"Otsin su isa konte, aga ei suuda eristada neid orja omadest"
Olen kosmopoliit,
nagu ütles end Diogenes olevat
Justkui mustlane,
liigun sinna, kus on soojem koht,
palmipuud ja ahvid, kes tarbivad alkoholi
Kus ei ole sini-must-valge,
on hoopis lilla-kollane ja must
Ja nii on
Pealegi,
mis on šovinism toonud?
Ainult sõda, sõda ja veel kord sõda
Ah jaa,
mul tuli midagi meelde,
kas kosmokraatia niikuinii meid ees ei oota,
seda siis, kui tõesti tahame kunagi tähtede poole lennata ja maailmarahu leida?
Valguse varju loovuses
Valguse varju kuldkollane mäng.
Päikese loojangu eel.
Linnuema unelaulu unustavas kõlas.
Puudesalus tibukollases majas päikese pleekinud kaldal.
Malbe tuuleke tansib lehega valssi.
Minu mõtted on laiali viskund.
Vabanev, unustav, unelev hing trotsib elude kindlat progressi.
Moraalne moraalitus boheemlase hing,
pole loodud ratastel käima.
Klaas, müür ega asfalt köites hoia loova loovuse lõputut siugu.