Sõnale koorem leiti 66 luuletust
Keegi saaks mu eest vetsu minna?
Ärkasin palju varem, kui tahtsin
põievalu sai tunnetada
seega voodist väljuma pidin
aga katsun uuesti magada;
sest ei meeldi, et uni rikutakse
enne äratuskella IGA PÄEV
oma keha ori poti ette aetakse
aga seda teha on suur vaev;
miski muu pole tugevam unest
kui põis ja pärasool sind torkimas
mõtlen, et tahaks teha voodi vahest
argipäeva leevendust on häda rikkumas;
pööran külje ja teise
kõhuli ja jalad sirgu
ükskord peab minema ise
mis on igaühe põrgu;
keegi saaks mu eest vetsu minna?
et koorem kaoks ise seest
sisikond tõmbaks end vinna
mingi maagia .....
Pärsia vaip
Tulin töölt koju ja vaatasin
poole pealt mängu
Inglismaale kaasa elasin
kuis jätsid nood pärslased kängu;
juba 3:0 oli nende vahel
Iraan Aasias tugevaim jalkas
mõnus madin neil kahel
lõpuks 6:2 inglane väravasse äsas;
Allah ei päästnud neid
ja mind ka seis üllatas
oodata põnevusi veel igasuguseid
anglosaks võidust hüüatas;
kuna teab, et ikka õlu parem
kui pärsia vaip higiste taldade all
laskunud neil õlgadelt koorem
lehvib käes punase ristiga valge sall
Kureparv kõrgel taevalaotuse all
Näen kõrgel taevas kureparve, klu, klu,
veel saadavad maale hääle.
Kuis ühineda tahaksin kureparvega
ja koos nendega igatsevalt kluuksuda.
Tahaksin tunda maa ja taeva_vahelist piiri,
tunnetada kerget hõljumist...
Tunda eemalolemist
ja lahkumisvaluga minemist.
Selline ongi mu mõttelend
vahest olengi kui tiibadeta lind.
Katki hing mul siit ja sealt,
murekoorem lasub südame peal.
Maailmgi rebitud on tükkideks,
inimesed kui linnud,
valmistuvad rändudeks.
Kus on siis paik, kus rahu saaks?
Nii kõrgel, nii kõrgel
on taevakaar...
Vanapagana hernehirmutis
Mulgimaal mägede vahel
on paganlik küla
isegi tänapäeval peremehel
vaja rahaga heidelda;
seega vanapaganaga diili tegi
et tal saak tuleks ilus
nii viljapõllul ja peenrale isegi
omale hernehirmutise palus;
nii langevate lehtede saatel
läks müüki üüratu saagikoorem
on rikkust palju ta kätel
nagu ei kunagi varem;
aga peale kokkulepet
örkas hernehirmutis
tegi üle kraavi hüpet
ja tare poole sättis;
peremees, purjus, sai kreepsu
kui nägi tonti akna taga seismas
tõmbas hernehirmutis kraapsu
sest nüüd hinge nõudmas;
kui peremees plehku pani
haaras su .....
Suitsiid oli nii lähedal
Üks hetk käis maa ja taevas kokku,
minu hinge sees.
Kogu maailm purunes kildudeks,
süda suri sees.
Küll lükkasin valu endast eemale,
kuid ikka ta tuli mu peal',
kogu aeg hingas kuklasse,
ulgus mu südame peal
.
Olen kinnise loomuga,
kedagi ei süüdista
ei taha ma oma hingevaluga
teisi koormata.
Üks hetk hakkasin toitu pugima,
et toime tulla valuga,
kuid valu paisus suuremaks
koos minuga.
Mere ääres kõrge kalju peal,
istuda oli hea...
Taevas oli nii lähedal,
ringi käis mul pea.
Üksik valge kajakas,
ta ingli moodi näis,
mu pea kohal tiibu saputas,
süda s .....
Vabandust
Kas suudad mulle andeks anda,
kui haiget tegin Sul?
Kuis jaksad seda valu kanda?
Kõik andeks anna mul'.
Ma põlvili Su ette langen,
mul süümepiin on suur.
Ja süda lõhkeb juba ette,
sest valukookoorem suur.
Kas võiksin Sulle lilli tuua,
õisi ilusaid?
Kord mu õienupukene olid,
süda, süütuke.
Las ma Sinu põsilt pühin
kuumad pisarad.
Las ma Sinu juukseid sasin
tuulesahinal.
Kuu, kui kukub öösse,
mulle andesta.
Pimeduse varju ise,
vajun häbiga.
Süda
Südame kägardunud haavatud südamikuks
tahaksin kirjutada enda flegmaatilised read
Mu süda on õrn ja kohmetunud
arglik nagu mu ema ja isa silmavaade, pilguheide üksteisele
Nad on põimunud, aga avatud
nad ammu enam ei vaata samas suunas,
nad on eraldunud
Mina nende alge peaks olema nende liitjaks
aga liigraske on see koorem mulle
et liigutada rändrahnu,
mis puudutab taevakarva vett
Ma olen hinganud oma isa astmaatilist õhku
kus mul jääb hing kinni,
sest ma ei saa hapnikku, et olla selles kurbuses
et matta selles kurbuses oma lähedasi,
korduvalt ja korduvalt loobuda,
.....
Aeg
Kui üürike on hetk meile antud, et olla
Kui pikk on ootaja aeg
Kui vähe on aega, et tulla
Kui kaugel on lapsepõlvekodu
Kui hoomamatu on veel homne
Kui tihti lahkub kallis sõber omasoodu
Kuis seier taas tiksub ringi täis
Ja heidad pilgu peeglisse
Ammu möödunu veel eilne näib
Tänanegi kantud ajalooarhiividesse
Ära karda!
On homne veel tundmatu
Sissekäimata võõras rada
Aeg hoiab käsi avali
Astu sisse, homse ootesaali!
Ole, kuniks aega on antud
Kanna, kuniks koorem on kantud
Ela, sest uus päev on lootus
Kui ärkad veel homme, on see sinu saatus
Ära tripsuta tripsutada
Võta midagi ette oma tripsutamisega
sa oled koorem ühiskonnale
raiskad raha joomisega
mine ometi ravile;
laps teibib pudeli mängunukule
ta mõte on imiteerida sind
ja viskab kunstiteose põrandale
kõrge on pere ja alkoholi hind;
et saada lahti maksatõvest
joo midagi muud
tunda gaasikambrit hingeõhust
täis vedelat sitta on su suu;
ainult sina kontrollid seda
millal end täis kused
said haiguse, mis nii koleda
et varem ära sured
oled päevavaras, muud ei tee kui end päriselust eemaldad.
Kuradi luuser ...
Naeratus
Mis naeratus see on,
mis jõuab südamesse?
Mis naeratus see on,
mis muudab rõõmsaks meele?
Mis naeratus see on,
mis unustab kõik mured?
Mis naeratus see on,
mis elust läbi pureb?
See naeratus on ema lahked silmad,
mis naeratuseks langeb lapse suul
See naeratus on hool ja leppimine,
kui hinges murekoorem
nõnda suur
See naeratus on suur päikseketas,
mis puistab rõõmusära südame
See naeratus on surematu aare,
mis hingesoojust jagab eluteele!
Küll paugud algavad
Eesti tellis NATOlt lisa
need tankid ja sõdurid
slaaviriigid tõstavad kisa
rasked ajad tulid;
Ukraina VS Venemaa
kõlab Ida - Euroopas sõjasarv
raketiheitjad müüs Eestimaa
et saaks tuld karu karv;
Papiniidu sild läks täna kinni
see tanke täis
koorem peal mitu tonni
mõõgaga ratsamees Pärnus käis;
see järjekorras teine
mis tuleb pärast valget
tulevik on kahtlane
idanaaber krutib aina pinget;
suur tükk suu lõhki teeb
karu ei jõua kõike süüa
olukord üle keeb
lojus vaja maha lüüa
Sinu sõnad
Rudisedes jääkristallid
purunevad sammudes
nagu vahel head ja kallid
haiget saavad sõnades,
mis juhuslikus järjekorras
haiget teevad valusalt,
kui lased lauseil lihtsalt tulla
valjult ja nii solvavalt.
Ole hea ja vali sõnu,
Sa ei tea, mis vaevab teist,
kas on koorem tema õlul,
murda teda lihtsalt võid
teadmata, et ühel hetkel
oled Sina sõnades
see, kes lõpetaski retke
tema hapral eluteel.
- Tarmo Selter -
m4
tahan vabandust paluda teilt et ei sobitu et olen enesesse kolinud
eluline koolitus kõigilt et saada eneseks nüüd siin vedelen veeni vere sees
ennast veendes kohates teid erinevatel eluteedel
panite kül väga peenelt kui kauaks seda kestis veel
üks kaob teine tekib samma patta mida keetes
ületaob ei kao ta igavikku peksleb kõigil sees
ei suuda enam reisida ennast reetes
tormistes vetes kõik on ootamattu
pinnalt põhja laskund riimikunsti paadund
pole ma palju palund aga ei oska teisiti suhelda
selleest saan ma sugeda ei oska teile pugeda
neid samu ette taha kirjutatu .....
Sõbrad?
Sõber koorib sõbra naha
kindlamalt kui võõras käsi
võtab õlgade pealt maha
tühi koorem- nüüd ei väsi
Haarab embusesse käe
ehkki pakuti vaid sõrm
enam oma kätt ei näe
ei võta sealt ka enam surm
Läinud õnn on vaesed ajad
elu pöördub nõuab verd
ohverdatud nahka vajad
tagastatud käte merd
Sõprusel on uudne tahk
kõik on äkki defitsiit
raisus sõbrad laenud nahk
ei tunne sind ei viska viit
Mõni vale mõni päris
jäetud sõpradest ja perest
upud kaelast saati poris
unistades lahkest terest
Ainult õige koorib naha
enda seljast sinu kasuks
l .....