Sõnale ksi leiti 2334 luuletust
Vastamata kahekõne
Sul naerud näos
nii sageli nii palju
täisrõõmus kehahoiak
helge rüht
Mind nähes
aga kivined kui kalju
ning kordagi- oi jah
mul pole üht
Käib keegi mööda
muudad põse lohuks
me jääme kaksi
moondud õelaks irveks
Mind mõõdad
mõtled mingiks ohuks
sest äkki
tõstad pilgu sõjakirveks
Siin pole nii et "oleks"
SEE PILK tapab
kusjuures üsna võikalt
oled karm
Hing muutub tuleks
kõrvetab mind tsipa
mu süda hõiskab
see vist arm
Ma virgun
kirve jäljed üle ihu
ei ole sinust
teisipidi tõendust
Ma tasa targu
avan sõrmed pihu
täis tühjust .....
Positiivne mõtteviis
Positiivne mõtteviis
aitab elada,
aitab mõtteid korras hoida,
und head tagada.
Positiivne mõtteviis
elust läbi viib ka siis,
kui murtud on su süda
nagu haavatud linnukese tiib.
Positiivne mõtteviis
aitab hoida noorust,
aastaid vanu ei tunne siis,
stress kaob nagu viirus.
Positiivne mõtteviis
on mürgiks kurjusele,
elueleksiiriks aga,
sinu südamele.
vahelduseks suvele
Kaldapajusid lumise Pangodi
järve ääres vaadates
äkitselt tunned
aeg muutub siin
üksnes
vaid kevade ootuseks
raagus põõsastele
koos kuivanud pillirooga
tuisus seismiseks
lumega rääkimiseks
ööga koos vaikimiseks
üks hääl kuni lausub
mine ära
sina oled siin
vaid külaline
mine ära mis siis
et siia lahti on
ka homme värav
*
taeva laotust ühtviisi aega triiki täitsid
nii punaste lippude kandjad
kui pruunides särkides marssijad
70 aasta hiljemgi
ei suuda sa hirmuta
siseneda nendesse aastatesse
teha lahti väravaid ja uksi
laagreisse kabi .....
Armastus ei tunne piire
Kaua hellitasin lootust,
siiski tulid Sa vastu ootust,
ilma silmasärata,
hingepauna rõõmuta.
Kaua suutsin vaiki olla,
pisaraid kokku korjata,
tardunud meelel ja kehal
kurbust südame all ohjata.
Elu valusaid hoope jaganud meile,
kahju sest, et polnud kurval ajal lähedal.
Nüüd langesime teineteisel kaenlasse kui sügis suvele
ja kallistustes vaikisime.
Etteheiteid täis külvatud rada,
neid ei olegi ju vaja,
sest kurnatud hinges ja meelepahas
õnn uuesti õitsema lõi.
Oleksin võinud ju teisigi võtta,
Sind hätta jätta ja unustada,
kuid segased tunded lõin k .....
Sügis
Sügis hallis ilmadega,
vaatab nukralt silmadega
jalge ette maha,
üksindusest leiab end.
Vihmapilves piiskadega,
öiste jääkristallidega
jätab selja taha
surma, see on tema and.
Vahel sügises on naeru,
värvikirevust ja ilu,
surma märkad vaevu-vaevu,
kuni kätte jõudmas vilu
lumehelvestega rajal,
mis on katmas lehevärvi,
siiski tead, on seda vaja
meie eluringi järgi -
kevad, suvi, sügis, talv,
on ühel hea ja teisel halb...
Sügises näed - kauneid värve
lehepuudelt alla langeb,
sahistades tasa,
luues hetki ilusaid.
Rohulible kolletades,
hallaöödes .....
Когда-то
Когда-то и тебе тоже,
Было чудно со мной, возможно,
На замену пришлась лишь дрожь, и,
Настал момент, - он не приторможен,
И я, и ты – мы теперь лишь можем,
Поминать, что было нам всего дороже.
За чёткой ясностью гоняюсь,
Сквозь призму кривую уточняешь,
В ответ я многого не признаю,
Да, да, уже отстраняюсь…
Горько и жалко,
А когд .....
muu kõik jääb maha
nii ööl kui päeval nüüd
meelt kuis rõõmustab
et koos saad olla
aias astrite õitsemisega
mäel pune õhetamisega
noorte mändide varjus
muu kõik jääb päeva
prahina maha
hetke kaasa võtta ei taha
kui saaksin riputaksin sellele
ette veel raske taba
31. 07. 2023
Mere meeltevallas
Täna olen mere meeltevallas,
mõtlikult istun kivile.
Kajakas tiirutab kõrgel taevas,
laine loksub rannale.
Palju häid mõtteid tekib,
kurbus ei jõua kallale.
Kala tumm, mu mõtteid kuuleb,
kajakas jõudnud pilvepiirile.
Üksik purjekas seilab merel,
rahu lainetena hoovab minuni.
Märkamatult ulbin laineis,
ei tea, mil jõuan Sinuni.
Suve hommikul
Suve hommik toas
kärbeste suminast
unest ärkad üles
läbi praokil akna
tuppa kandunud
flokside hullutavast
lõhnast tunned oled
suve hiigelsüles
põsk eile olnud päikesest
padjal alles õhkab
muud justkui ilmas
enam pole
kui see kuldse valguse
jõena päeva voolamine
aias jorjeniõite lõputu
sirutumine taeva poole
liblika lillelt lillele
hõljuv lend
lahti tõukab kui õielt end
sinugi hing end üleni
andnud vaid suve hoolde
õiena lahti õhtuni
üksnes päikese poole
Vana sõber
Ma täpselt enam ei mäleta,
milline oli su nimi, su nägu.
Ma ei mäleta kuhu kadusid,
miks läksime mööda eri radu.
Nüüd vaid võõras kõnnib tänaval,
ma ei mäleta enam su loomust.
Sellest hoolimata igatsen palavalt,
igatsen saada osa su rõõmust.
Jah, kunagi teadsin ma sind,
kuid see oli eelmises koolis.
Jah, kunagi ehk mäletad mind,
seda aega, millest nõnda hoolin.
Ehk kunagi taasavastad mu,
suudad andestada tehtud haavad.
Ehk leian mina ka jõu
andestada meie tehtud draama.
Siis teadvustan taas su elu,
märkan taas su rõõmsat nägu.
Siis ehk lei .....
Minu sünnipäev
On sünnipäev mul
sel aastal teisiti käib pidu
tean juba hommikul
ei kinke pole tule lillemerd
ei seisa kätlejate ridu
aint kuuris ripub seinal vana mõrd
Ei ole sööke
mul ei ole juua
mind köidab äkitse eksperiment
mis ikka näljutan
söön ära end
joon verd
tükk aega seedin väljutan
siis olen ekskrement
kuid keegi lõpuks paberit võiks tuua
Päev tõuseb
hingepeeglist
näen inimkonda seismas rõõmuhõiskel
end tahan skarabeusikuuliks
ümmarguseks vormida
siis joosta tormi ja
kukutaks nad paiskel
Uus keskpäev
pohmelusel otsa
kaen peegeldumas
auravat- .....
Vaasi nukker olemus poolikus olekus
Tühi vaas, mis vajab täitmist,
jah ka minus puhub puudus.
Ma tunnen üks pool vajab leidmist,
üksindus nõuab ju suudlust.
Tühi vaas ma olen,
mitte eriti tore ega kole,
kuid üksi siiski üsna hale.
Täidaks keegi mu hingenõu.
Ja lilled väljas õitsevad nii vabalt,
ent mina määratud olema koos.
Nii õel kättesaamatu sümbioos,
et üksi pean närtsima ja vagalt.
Ega mina ei küsind, et oleksin vaas,
ka mina oleksin võinud olla nende seas,
kes saatusest kasvavad nii eraldi, prii,
kes kunagi ei tahaks, et neid elustaks vesi,
mida vaevu on puudutand elugi.
.....
Sa suudad veel
Istun aknalual,
mõtes lilled ta haual.
Ma ei taha sind kaotada,
tahan sind armastada.
Ära ütle, et see hüvastijätusuudlus,
istu minuga männisalus.
Ära mine, sa suudad veel,
oled kõigest eksinud eluteel.
Kuulen su hingetõmbeid,
kuula mu lauseid.
Armastan sind,
nagu sina mind.
Muraste mõis
Muraste mõisas elasin,
Muraste mõisas kasvasin.
Mõisapargis aega veetsin,
kuninglike puudega juttu vestsin.
Mõis küll polnud minu jagu,
aga ta oli minu kodu.
Lastekoduks muudetud,
midagi head teha suudetud.
Mõisas elu oli ilus
ka siis, kui päike oli vilus.
Vabadust oli küllaga,
hellusest jäi vajaka.
Suured saalid,
magalaid palju,
söögisaal ja töökojad.
Hästi palju tehti nalju,
laulu kajas terve mõisa peal.
Vahest üksi tahtsin olla,
oma ema peale mõelda,
siis mõisa tiigi ääres uitasin
ja kauneid sinikaelparte toitsin,
mõtteis oma ema hüüdsin,
.....
Murdepunkt
Senikui said ristutud,
Tulevik ja minevik,
Ahastanud ilmega sihkasid,
Omavahel ristuvat ilget ja ilmekat.
Kadedus silmi lausa pimestas,
See, mis kunagi sind imestas,
Saigi lõpuks omana ilmutud,
Virgu nüüd, - liisk sai visatud,
Nüüdseks sai too olu kildunud,
Ütleksin, et ka mälust irdunud.
Tean, sinu murdepunkti eel,
Palju valu, piinu kohtus teel,
Oled täis unistusi aega läbi elanud,
Aheldanud kurbus veel ja veel,
Õnnetunde olemist on keelanud.
Ei jätnud rahule armetu meel,
Seda kõike oled sisse neelanud,
Sellega kõrvu liikusid eemale,
Õnneks laiali mindud t .....
