Sõnale ksildus leiti 58 luuletust
Kui ma oleksin...
Kui ma oleksin tuli,
valgustaksin ma kõikide üksikute hingede radu,
et neil tekiks huvi,
kuidas näha muud kui vihmasadu.
Kui ma oleksin tuul,
sosistaksin kõrvu hingematvalt ilusaid sõnu,
et näha naeratust suul,
sest just selles peitub võlu.
Kui ma oleksin maa,
tõmbaksin endasse kõik mured,
et lõpuks rahu saaks,
võiksid kaduda ka kõik pettumused.
Aga kui ma oleksin vihmasadu,
võtaksin ma kaasa päikese ja vikerkaare,
et lootust jaguks,
nii koos nutust üle saame.
Linnahalli varjus
Ta kadus, ta hajus
Seal Linnahalli varjus
Ta hadus, ta kajus
Istusime sajus
Ta kadus, ta hajus
Oli vastapandamatu
Ta hadus, ta kajus
Olid lilled ja pajud
Ta kadus, ta hajus
Oli tunne nii raju
Ta hadus, ta kajus
Oli roosakas taju
Ta kadund, ta hajund
Olen Linnahalli varjus
Ta hadund, ta kajund
Yksi istun ma sajus
-Reijo Roos-
13.5.19
Igavikuline Jutustus
üksildus mu silmas; miljard kildu;
teesklus vaid pinnal; peegeldub;
Tühjad sõnad mida nendega vestetud;
elu kestev tuul; hulluks mu puhunud;
hullus mida usaldan; enne kui tõusu laine;
minema kõik valud uhub must;
endiselt kuristikku kukkunult;
jumalaema võrku püütult;
ta silmad nii süütud: inimkonna karjed;
lõpuks nõnda tüütud; naer kisa ja kära;
sõdade valu ja edvistamine rikkal härral;
pigem laman oma hauas märjas; ning teesklen;
et teid ma ei märka; et teid ei saagi päästa;
teie enese eest; kuhu jäi tõeline "Mees"
tippu üksik on see tee; .....
Tühjuse Tühimik
Lootes, et tagastad; sest midagi minust olid varastand;
nii pea kui ütlesin, et sind armastan; valusam kui maksakas;
uni läinud; keha väsinud;tormi tuulest räsitud;rinnus tukse;
mille tundesse mässitult; kärsitult; läksid mu; minutid tunnid;
Päevad; tundes endiselt kui juhmilt; aru saada asjadest suutsin;
kisendan unistuste eest kurdiks; teades vaid; et iga päev muutlik;
kuristikku hüppama mind sundind; põhjast leides rahulolu;uue trepi;
Saabub valu; sest ükski vana enam ei kehtind; jäänud vaid pühendus;
mis sülje mu suust; külmetanud; kristallseks;mis peegeldab kuu va .....
sügaval alateadvuses
kaotasin endas kõik elava
kui purunesin kildudeks
eneseotsingutel sügaval
sümmeetrilises alateadvuses.
köiejupp mille sidusin
teisele poole kuristikku -
kus ühendas südant - hinge
tuultes õrn õõtsuv rippsild.
laiub põletav tühjusetult tühjus
aurab eilseks kaduva päeva tuhk.
kas veel sulanduda üheks... inimeseks
või olen kadunud öös ühes... igaveseks.
unes või ilmsi
unes või uduselt ilmsi
kattis külmhigi silmi -
selga tõmmatud võrksärk
õmmeldud embleemist märk.
rannet soonimas verest purpurpunane kanüül -
sattusin siia paika nende lollide mõtete süül
majja kuhu on rajatud katkiste hingede asüül.
lävib mind inimeseks saamise kannatuste valu.
unes või uduselt ilmsi
-----------------------------------------------
ei suutnud sulgeda kogetud õudusfilmi ees silmi.
inimkogum
ühel juhuslikul hommikul see juhtus
lagunesin spirituaalselt täiesti koost
südames oli momentaalselt elutuli kustund
säilitamata endast ainsatki iseloomujoont -
maailmaga võidu... põlevana ajaliiva joost.
pilkudes peegeldumas eksisteerimine sisutühi
monotoonseid igapäeva liigutusi tegev väliskest
segadusttekitavate tunnete ajendil ajulühis
medikamentide abistavas vangistuses mõtetest
vabanemiseks... et neist saaks möödaniku süsi.
----------------------------------------------
kuidas.. kuidas see juhtus... korrutades küsid
kliinilises sisemises koomas masinat .....
üksildus
Me kõneleme.
Sa paistad üksi.
Me naerame.
Sa tundud üksi.
Me jagame.
Tundeid. Aega.
Sinu üksildust.
Me elame.
Üksinda.
Üksildases maailmas.
Ühendame üksteist.
Kahest üksikust
saab niiviisi
kahe üksilduse
kooslus.
Vaba süda.
Tuksumas
üheainsa
südame
järgi
mu arm.
tüdrik
tüdrik kes sa lä-
ksid ära liialt
vara.
hommikuses säras
ärgates üksilduses
otsin ent tulutult
VIHM -
on peitnud rohult
meie tunded
meie jäljed.
Armastus mida
vajasime eile
oli lihtsalt il-
us mälestus
täna.
tüdrik kes sa lä-
ksid ära liialt vara.
kas olid temperamentne
röövliplika või lihtne
südamevaras?
mustas ülikonnas mees
Mustas ülikonnas mees.
Must auto peatub maja ees.
Tuli nõudma ta oma võlga
Sinu käest.
Haarab lipsu kaelast
kägistab välja rõõmu
jättes Sind põrandale
elutult lebama.
Teadvusele tulles on
Su pea paks ja süngeid
mõtteid täis süstitud -
depressioon ja üksildus
on tema tugevad relvad
inimese enese vastu.
Mustas ülikonnas mees.
Külas käis. Lips maha jäi.
Minule silmust hoidma
mis kinni püüaks ülemäärased
unistused ja õnne.
mõttemaailm piiritu
Mõttemaailm piiritu .. seina müüritud enese piinades
neli seina, väikene aken tühine lootus üksilduses
loe mu samme.. kuniks tuhmuvad Su jäljed liival
vajun sügavalt .. vajun valusalt läbi unistuste.
Kulda väärt hetki ... mille tähendus ajapikku kaob
tagant järele mõeldes.. valgub laiali nende ilu
kui süsimust masenduses maalitud vesivärv
ning südamest mis lubasid -
jäänud vaid roiskunud valede aroom.
mõndadel hommikutel
olen väsinud
olemast
eksisteerimast.
Lase mul
hingata
täidaksin
õhuga tühjuse
hinges.
Pimestatud
üksilduse
hirmudest..
----------
Olen väsinud
olemast
jalgealune matt
millele möödujad
pühivad pori
oma ülejäägid
süümepiinad
ning enese süüteod.
Olen väsinud..
liialtki, et
lüüa käega.
kevade algul
Kevade algul longin
mööda pargi teid
iga mööduja naerab
maailma ideaalsus -
muutnud mind õnnetuks.
Mina ja maailm
üleliigsena tundub
mõistev arusaam
auahnes ühiskonnas.
Sülitame näkku
ligimeste tunnetele
vaikivalt vaid
elu hääbumas
endasse hoitud
murede all.
Iga mööduja naerab
sammude raskuste
all vajun...
üksildusse.
kas tunned ära
kas tunned veel ära
toda tüdrikut kel
naeratuses oli
suvine päike ja
silmad särasid rõõmust
nagu šokolaadinööbid
ning südames head soovid
-
suured unistused.
nüüd aastaid hiljem
teda nähes -
on jäänud tema pilkudesse
pettumuste tuhmunud jäljed
hääle sisse vaikuse valu -
mis ei kostu temast välja poole
kuigi ta sõnatult..
jõuetult ka võhivõõralt
abi palub.
Õnnetult
õnnelikuks üritasid
poisid teda teha
toppides valesid võtmeid
tema südame lukuauku -
et teha selgeks
armastuse definitsioon -
mis oli vaid ärakasutamise janu.
.....