Sõnale kui leiti 6709 luuletust
Silmad kui sinine meri
Nii siniseid silmi
ei ole ma iial näinud veel,
kui olid sellel vanal tädikesel
Silmad tumesinised kui meri
Põskedel kortsud kui laineharjad
Pisar kui soolane merepiisk
Kui palju vett neist silmadest
küll merre vooland
Ei saa me silmade sügavust mõõta
Pole merelgi sellist noota
mis võiks elu sügavust mõõta
Tunne hea mu südamel
et kohtasin neid silmi teel
Armas vana tädike
Sa lummust tõid mu hingele
Kui kord...
Kui kord päikest kikivarvul
üritasin haarata,
sain nii sõrmedele valu,
hing see saigi haavata...
Vihmahoogi pisaratest
tekkis murepilvedes,
külmalöövet südame seest
tuli Sinult sõnades,
luues hetki üksinduses,
vaikuses ja varjudes,
kurbusel end allutades,
vaiksel häälel karjudes...
Sinu poole kallutades
on Su pilk ükskõiksuses,
minevikku vannutades
mälestustest sündmused...
- Tarmo Selter -
Kui Kuu sai minu omaks
Ma tean nüüd kõik
Sinust, ja Sina minust
Ma tean su silmi, mõtteid, huuli. Nähtamatuid tuuli
Mõtetena keerlemas peas
Tunnetena lainetamas, üles alla.
Käsikäes tunnete tormis
Vihmsas ja rajus, kasvõi paduses sajus...
Käsi ma sinust lahti ei päästa
Ei, mitte nii lihtsalt
Ütlen ma sulle siis kui mind kuuled
Sosistades lausuvad huuled
Sa oled nüüd minu ja mina sinu, hoiame kinni üksteisest
Tunnete tormises sajus
Las möödub raju, mis korraks segi paiskas pea..
Hoia kätest kinni kallis...
Või kui saad siis ka sallist mis
Kootud ja tikitud armastuseniidist
Ja .....
Kui vastuseid ei saa
Kui vastuseid ei tea,
siis ainult oletada
võin ja ainult saan,
võib mõte valetada...
Kui vastuseid ei saa
ning vaja vaikida,
on oletused peas,
kuid neid ei eita Sa...
Kui vastuseid ei ole,
on hetk, mil räägime,
ei siiski vastust tule,
aeg lukustamas need...
Kui aeg see kätte tuleb,
ehk räägid minuga
nii, et pingeid pole,
nii vastused ehk saan...
- Tarmo Selter -
Kui kord kunagi kohtume jälle
Kui kord kunagi kohtume taas.
Ja sa tunned mind ikkagi ära.
Siis silmad sa tõsta võid maast.
Ning mu südames teha võid kära.
Ma ei unusta ära sind iial,
ei eales ma lahti ei lase.
Hoian kinni ma kõigest mis oli.
Ning mu mõtetes leidub sul ase.
Aastaid läinud on mööda nii palju.
Aega kahjuks ei tagasi saa.
Aga pole ju hilja meil liiga,
et veel elada saaksime taas.
Palun midagi uut selles elus.
Mis silmad taas lahti mul teeks.
Mida oodata, tahta ja tunda.
Et põleks tuli mul südames veel.
Tahan hirmu ma tunda su ees.
Sinu küüniseid tunda ma nahal.
Minna .....
Kui palju veel
Kui palju ka meresse mahub
uppunud paate ja laevu
meistrimees uuemad tahub
ka need kaovad valmides vaevu
Kallitest hingedest lahutab
põhjatu sügavik näib
palju see meri veel mahutab
millal saab pilgeni täis
Mu laevuke kadund on meres
põhjatus sirutand käe
sinus- su südameveres
läind põhja kuid põhja ei näe
Neelanud laevu ja mehi
tuhandeid merede pind
täis vrakke ja surnute kehi
su süda ja meri on mind
Kui palju su südames mahub
mehi ja paate ja laevu
meistrimees uuemad tahub
mu süda vaob valmides vaevu
Kui saaksin
Kui saaksin minna üle vee
hõljuda läbi lainete
Näkiks kauniks muutuda
vesiroosidel uinuda
Kui saaksin kergelt lennelda
õhkõrnalt liuelda
Osa luigelennust saada
tükikest ilmakaarest ampsata
Kui saaksin vaenuga teha diili
rahuga kokku leppida
Kui saaksin olla täius ja küllus
priiust siis oleks otsata
Kui ma Tšernobõlis käisin
Ühe põlvkonna õnnetus
on uue põlvkonna naljaks
katastroof Ukrainas on meile see õpetus
sinna kuluks eksursioon marjaks;
küll on maha jäetud asulad huvitavad
surnute hinged hoonetes kummitavad
loomad seal vabalt jooksevad
ja on kodanike, kes endiselt seal elavad;
läksin jõest kalu püüdma
üks raputas uimede asemel koibi
giid asus mu nime hüüdma
sest mu taga oli paljas mutandist tibi;
hiljem olen teel tagasi koju
reisi ajal on minust saanud paps
sellest on mul jutustada palju
süles rohenahkne sabaga laps
Kui ma oleksin...
Kui ma oleksin tuli,
valgustaksin ma kõikide üksikute hingede radu,
et neil tekiks huvi,
kuidas näha muud kui vihmasadu.
Kui ma oleksin tuul,
sosistaksin kõrvu hingematvalt ilusaid sõnu,
et näha naeratust suul,
sest just selles peitub võlu.
Kui ma oleksin maa,
tõmbaksin endasse kõik mured,
et lõpuks rahu saaks,
võiksid kaduda ka kõik pettumused.
Aga kui ma oleksin vihmasadu,
võtaksin ma kaasa päikese ja vikerkaare,
et lootust jaguks,
nii koos nutust üle saame.
Isa mõtted, kui mitte öelda, et isegi irin.
Töö ja töö, unetud ööd.
Raha ja raha, igaüks tahab.
Kasvab nii konto kui ümbermõõt vööl.
Stressile vastav on õhtune söök.
"Mida sa muretsed, kõik toimib ju hästi?"
Jaa. Lapsed on koolis ja raalis, mobiilis.
Vahel neid näen, kui nad ütlevad "tere".
Meil on selline tore, kokkuhoidev pere.
"Jälle! Mida sa norid?" See on mu naine.
Ta on alati optimist ebamaine.
Kõigi eest tegutseb, kannab ta hoolt.
Ei turgutust vaja ta sotsiaalne pool.
Jah, kallis, õigus sul. Kõik korras ongi.
Ei miski löö rööpast me suurt elurong .....
Pigem kurb kui loll
Midagi meelde tuleb, rinnus tunnen, pühkinult une,
naha alla pugend, tugev, nukker, kurbusest juba,
kasvanud ajus muskel, tagasi tulemas mu juurde,
ei usu sõnu, lubamine pettuse muster, pettun,
see usaldus sees ära vägistatud, iga nende tegu,
rinnust läbi on lasknud, valu selle kolba vallutanud,
uhkus neil nii suur, et see roostes noa haavadest,
Enam südame juurde läbi ei mahu, kasutati,
kuniks oli minust kasu, vaid hüppelaud, paremasse ellu,
kaaperdades omale uut meest ju, kes paremini ei teadnud,
ei alles jäänud isegi natukest austust, et anda vastust,
vaid valskus ja ig .....
Kui sa vaid mõistaks..
Kasvasime koos, eraldi välja teiseltpoolt, vanaks jääb iga noot,
ja süüd endalt ei veereta seekord, kuid äkki paraneb miskit ükskord,
kannan selle eest hoolt, annan endast parima, enne kui mõni holmes
mind jälle narrimas, et ma "halamas" vaid pajatan valust,
see mu inspiratsioon, mis iial ei kadund, ma laulu kandnud,
kuniks kõigest maisest lahti lasnud, isegi kui laastun,
mulle leiba taevas pakkus, sellepärast igavene austus,
igavene truudus igavene lahkus, küsi ja saad ausalt vastust,
kuigi teid ei huvita, pole isegi süüdi kuigi vabandan,
vastikud ja kavalad, .....
Kui Kuu Muutub Roheliseks
Kui kuu muutub roheliseks, leian oma palged ja see isend, visandamas sureval ilmel kirjed,
viimas meelt, enne kui kõrvale keerad teelt, hõikan vaid, et leiaks end, mõistes kes,
ja mis kus ja millal, tõde tõuseb hinda, kuu rohelist valgust kiirgab, ei ükski siiras, piirand,
mis juhtuma hakkab, tumedad varjud nurjatutest haarand, pean ma oma pattudest vabaks saama,
aitab draamast, käimas hargieluga kaasas, vaatan, ja tasaselt oma palved saadan, samaks saamas,
vappumas kõik mis saanud armsaks, suure pauguga või vaikuses saatan, kõrist haaras, lahti lasta,
ei ta tohi, pisar silmil .....
Mis oleks, kui?
Kui varsti on kohe,
kui kohe on varsti=
Kui kaugel on homme
kust tead, et on täna?
Kes ütleb, mis õige
kes keelab, mis vale?
Kas tõesti kuldlõige
on õndsuse valem?
Kes jookseb ajaga võidu
võib kaotada ennast.
Kes on surmale kade
sel peagi elu on lennand.
Kes teistest vaid hoolib
sel peopesades tuul
ja näppe vaid noolib
kuid naeratus suul.
Kes käseb, mis õige
sel elus on kurbust.
Kes kardab, mis vale
sel vajaka julgust.
Kel arm, see poob
ja oma haavu vaid seob.
Kes vägisi hoiab
sel õnn kui koolibri peos.
Kes ütleks, mis mina
sel preemia võiks .....
Kui jää sulas ja suits hajus
Ahh, et see et teised on sellised õigustab kõike?
Mulle tehtud; teen tagasi koguaeg võrdlen?
Uhkus on see mis ajab uppi; neela see alla;
Me kõik peame sööma oma keedetud suppi;
Ja kaotaja on see kes kavatseb alla anda;
Kui lähed mine; kui tuled tule; Su otsuseid ei austata;
Kui su meelekindlus kõigub tuules; Alalõputult:
"Mis oleks parem, mis mõjuks; mis oleks kavalam."- Ta juurdles.
Suhted pole mäng; läheb viimnegi nõnda su juurest;
kedagi ei huvita; sest sind ei huvita; kuidas keegi ennast tunneb.
Paistab, et ei kasvanudki kunagi suureks.
Kogu see suhete .....
Kui lähed
Kui lähed ära sa,
siis mina tulen ka.
Ma tean, et olen haiget sul teinud,
kuid kes meist poleks vigu teinud.
Kui lähed ära ja mind jätad,
siis jäävad armastuse mättad.
Sa oled olnud mu vastu küll karm,
aga sellele vastu ei saa su šarm .
Kuid kui tahad minna siis mine,
aga ära enam hüüa mu nime.
Kui armud ...
Ta tuleb siis kui enam sa ei oota,
taas seda rõõmu,valu,õnne loota.
Kannatad , siis tormiks - paisub,
või kergem , lainetus mis vaibub.
Armastus harva koosneb meest,
pigem muredest , pisara veest.
Vaid süda leiab ühe paljudest,
keda hing hoiab , võitle ta eest.
Loota , arm teis korraga loidab,
soovunelmaks , jääda võib see.
End tõesta õige selleks vali tee,
püsiv õnn , teie õuel nii koidab.
Hansi!!!